Astrid Kleppe # Emajõgi #

  Tere !(

Lugesin Astrid Kleppe # Emajõgi.Romaan  armastusest , Eestist ja 1939.a. Tartu kiremõrvast )# Tallinn, kaks 0kaks 6 )Amanda Tõnisson (1906-1998 ) abiellus 193kaks  Jaan Tönissoni poja Ilmar Tõnissoniga

(1907-1939 )Asus õppima kunstiajalugu,tema erihuviks oli baltisaksa kunst.Pälvis 1937a.a.koos Ella Vendega Õpetatud Eesti Seltsi stipendiumi  Oskar Hoffmanni ja Gregorvon Bochmanni  eluloo ja  loomingu uurimiseks Düsseldorfi kunstiakadeemia arhiivis.(Kalmistute kodulehelt )10.oktoobril 1939

tappis Amanda Tõnisson oma mehe Ilmar Tönissoni  armukadedushoos ,sest ees seisis neil lahutus.Romaani järgi kavatses Ilmar (romaanis Hillar ) abielluda baltisaksa päritoluga preili von Meckiga.

Andeka  ja särava Ilmari najal lootis Amanda palju saavutada,nüüd see kõik luhtus.1940  läks Amanda

vangi ,vabanes aga juba 1944,a. sügisel,Punavõimule oskas Ama (see on Amanda ) oma mõrvalugu 

seletada sellega,et tappis poliitilise vastase.Ama töötas algul medõena, hiljem sai koha Tallinna Riiklikku

Kunstimuuseumisse,kus oli 1948,a. juba direktori asetäitja .1950. kõrvaldati aga temagi poliitilistel

põhjustel töölt,süüdistatuna kodanlikus natsionalismis.1950.aastatest peale töötas Ama Tallinna erinevates

raamatukogudes,näiteks Vabariiklikus Õpetajate  Täiendusinstituudi raamatukogus Tallinn, Tartu mnt.kaks 3.Ama poeg Jaak siirdus koos vanaemaga 1943-1944 Rootsi ,kust tal õnnestus 1980.aastatel 

sünnimaad külastada ja ema Amaga kohtuda.Aga mõrva tõttu jäi vahe nende vahele alatiseks.Jaagu

naisega arenenud välja aga soe sõprus.Ama elas Tallinnas vanas puumajas tõenäoliselt tollases Kalinini

rajoonis (Kalamaja ,Pelgulinn, Kopli )# Ama korter koosnes puupliidiga köögist ja tillukesest toast ,see oli tume ja räpane väike ruum ,mööbliks voodi ja riidekapp nende ümber paberite ja raamatute virnad 

ning käige peal  tolmu ja mustuse kiht .# lk.75.Tualett ja veekraan asunud koridoris.#See oli päevinäinud ,röömas maja ,värvilt ei pruun ega kollane,vaid mingi ebamäärane segu värvst,mustusest

ja hooletusesse jätmisest # lk.74.Ma oleks seda Amanda  Tõnissoni 1997.a. nagu arhiivis näinud,kui

ta nuttes Sõjaväe Kõrgema Kohtu toimikut luges (F.9kaks 7.3.3607 )Keegi ütles,et see olevat Ama.Amanda

Tõnisson on maetud Siselinna kalmistule.Hauaplaati pole ma leidnud,sellisel juhul vist ei pandagi.

Jüri

Eduard Troonberk

 Tere !

Viimaks sain Rakvere arhiivis saladusele jälile Minu vanaonu Eduard Troonberk (Kaks8.01.1906- Kaks1

05.1954 ),kes oli nõrgamõistuslik,see on toimikus ka kirjas ,mille sain Vihula TSN Tätevkomitee

fondist lvma,516,1m.11 ).Toimikus ,mis on majapidamisraamat Karula küla kohta  1954 -1956  ,on kirjas,et 

ei loe ega kirjuta.Teised pereliikmed olid Eduardi ema Leena Troonberg ja Amanda Tammoja ,kes oli 

Vihula kolhoosi tööline.Perekonnaseisuosakonnast õeldi,et neil ei ole Eduardi surmaandmeid,et viidi

võib olla Venemaale kuhugi ,näiteks  Rjazani  kinnisesse hoolekandeasutusesse.Aeg oli selline.Ma ise kaldusin

ka natuke seda arvama .Hooldajast vend Edgar Tammoja (Troonberg )viidi 1949 .jaanuaris Venemaale

vangilaagrisse.Siis arvasin,et küllap ka Eduard viidi ära.Aga hooldaja rolli täitsid ema ja Amanda ,vend

Edgari naine.Siis olin kuulnud ,et Eduardile pandi hauda kaasa mänguasju.Puude tuppa toomisega võis

Eduard  hakkama saada,käsu peale muidugi.Eduard  maeti Haljala kalmistule ,ilma dokumentiteta ,salaja.Amanda oma töökohas ja Vihula külanõukogus teatas Eduardi surmast.

.Haljala kalmistu matmisraamatutes  ei ole samuti Eduardi märgitud.Vihula külanõukogu kuulus 1950-1957 Loksa rajooni alla.,surmatunnistusele Loksale

Amanda tõenäoliselt järgi ei läinud .Edgar oli vangis.Leena Troonbergi (1876-1964 )kohta on Haljala

kalmistu matmisraamatus märge ,et matmine toimus 4.juunil 1964.matjaks poeg Edgar.Ema Kaks008

juunis näitas Eduardi tõenäolist matmiskohta .Kui täpselt ei tea, on hauaplaadi panemine väga küsitav.

Nii et Haljala kalmistule matmine osutus  tõeks Eduardil olevat juhtunud imikueas mingi õnnetus,nii et

jäi nõrgamõistuslikuks ,ei olevat vist  olnud see nõrgamõistuslikkus orgaaniline .sünnipärane.Ema ütles ,et Elka ,Leena Troonbergi  Venemaa sugulane ,kes pärast sõda,tuli Eestisse ,et tema olevat teadnud,mis

Eduardiga juhtus.Leena Troonbergi(Allert ) vend Jakob  JakobAllert oli 1908 elama asunud Venemaale

Tomski kubermangu Mariinski maakonda  Vambolasse .19kaks 5  kirjutas Elveera , Jakobi tütar  Edgarile  Vambola külast ,et tahaks väga Edgari näha.Ja et sul on ka vend Eduard.Isa  Arvi  ei saanud 

kahjuks lapsepõlve  mängukaaslase ,kuigi ta teda vahel narris ,matustele minna ,kuna ta  tõenäoliselt

oli Vorkutas Mätehnikumi ,kus ta õppis  ,praktikal 

Jüri

Ahju tänav

                Tere !

Tallinna Aadressbüroo aadreslehtedelt tuleb välja ,et 19kaksO elasid kõik Troonberkid -Anna Neimann

(Troonberk ) ,Mary Johanna Troonberk ,,Helmi Troonberk ,Erna Troonberk  Ahju tänav kaks3-9 (hilisema

numbriga 13)  Johannes oli surnud 1913 ,linna oli elama tuldud 1881 Hageri vallast Maidlast. Hoonestama hakati seda Ahju tänavat 1913-/Samal aastal valmis Moissei Klibanski projekti järgi Ahju 11 (tollal kaks1 ) kaks kahekorruselist puitmaja ,neist hoovipoolne puitmaja oli tunduvalt

väiksem kui tänavaäärne ning  Uessoni projekti järgi  Ahju 13 (tollal kaks 3 )kahekorruseline puitmaja.

(R.Nerman.Hoonestuselt oli Ahju tänav üks kaunemaid linnas .Postimees,7.detsember Kaks007 )Praegu seda puitmaja enam alles ei ole,Peeter Süda 11 ja 13 on üks uusehitis.19kaks3 nimetati Ahju tänav 

´ümber Peeter Süda tänavaks.Ahju tänava nimetus jäi alles Vaeste Patuste tänavale väljuvale harule.

(Aleksander Kivi.Tallinna tänavad.Tallinn,197 kaks ) ,lk. 118.)Praegu pääseb Ahju tänavale ainult oma võtmega(tänavasilt on Peeter Süda tn. 8 maja küljes ),seal ainult

kaks maja on alles.teisel pool oli ka majaderivi ,mis hävis sõjatules .Meeri Patriki abikaasa Hugo Valentin

Patrik (s.1894 ) on elanud 19kaks 9 Laulupeo 11-kaks 9.Abiellusid 1931Erna Troonberk oli tulnud elama Tina kaks 0-5 1944  Koidu 1kaks kaks (maja põles ära.) Georg Veinberg (hilisem nimikuju Jüri

Viinamägi ) (s.190kaks ) Helmi Troonberki abikaasa ,abiellunud 0.septemer 19kaks 5.aastal ) oli elanud Oa tn.-kaks-6 ,kust  on 19kaks 8 31.märtsil  elama mindud Nõmmele Metsa 3-kaks.30.septembril 19kaks 5 Helmi Veinberg läks elama arvatavasti  Oa tn.Kaks -6.Ametiks on märgitud arveametnik.

Jüri

Muis Kaks

 Tere !

Jüri ( Georg  ) Viinamägi (Kaks 3.O  6.190Kaks Tapa -4.09.1941 Tapa )Jüri Viinamägi   ja abikaasa Helmi-

Vilhelmine Viinamägi  foto on pärit  Teatri- 

ja Muusikamuuseumist.Foto  19Kaks 7 -19Kaks9 .aastast.Seda näitab Muis .Jüri Viinamägi oli ¤Estonia ) koorilaulja ja

näitleja.Jüri Viinamägi valdas eesti ,vene ,saksa, prantsuse ,portugali, poola ja itaalia keelt.Elukoht 

Tallinn,Niine 9a.-7( ERA, R-35.1.75 )Alaline elukoht  Tapal, Lahutatud Kaks 1.07.1941.Surmaregistris 

(R.64.1.84Kaks )on märge lahutatud)Rahva Omakaitsesse astus 16.07,1940.Rahva Omakaitse vorm meenutas Hispaania internatsaionaalsete brigaadide vormi.J.Viinamägi oli RO Kultuuriosakonna juhataja.

1978.a. telefoniraamat on ka ajalooallikas.Leidsin sellest ,et vanaisa Arnold Vellevoogi (1899- 1965)perekonnatuttav Aleksandra  Aalak (1911-1983 ,Jakob  Vichmanni tütar ).ja Jakob  Vichmann (1886-196Kaks )Arnoldi töökaaslane 19kahekümnenatel aastatel elasid Tallinnas,Pilve

tänav 5.Leidsin ka vanavanaisa Jaan Troonbergi (1860-19Kaks 0 )tsaariaegse isikutunnistuspaberi  Kaks1 juunist  1899 .aastast Muidu kõik venekeelne,ainult podpis vladeltsa pasporta eestipärane

Jaan Troonberberg .Tekstis on tema nimi kirjutatud Jaan Josepovits Troonberg.(18kaks1-1901 )Head vana aasta 

lõppu !

Jüri.

Taevasaal

 

             Tere !

Käisin Linnateatri Taevasaalis Lai tänav 19 ¤ Uskuja  ¤ etendust vaatamas.Sain viimase pileti  kontrolletendusele.Mulle öeldi,et oleksite 5 minutit hiljem tulnud,oleksite sellest ka ilma jäänud.

Vaadata  täitsa võis ,tuntud näitlejatest mängis tükis  Allan Noormets .Alati polegi sisu kõige tähtsam

peaasi et saab käia.Lai 19 pidid asuma veel 354 kohaga Suur Saal, Must Saal.Lai kaks1 asub kassa,

Lai kaks 3 Väike Saal,Võlvsaal ,Lai kaks 5 Kammersaal.Täitsa tore oli Lai 19 Taevasaali all

korrus madalamal asuvast Puhvetist vaadata õuele kus ma kunagi  elasin .Tribüünide kohal

natuke eespool asus hoovipealne ajalooline , maja ,elasin Lai  kaks 3,korter 6.Kolisin sinna 1974.a.

8 juunil Rakverest Komsomoli tänavalt,mis oli keskküttega.1977 käisid külas tõenäoliselt 

väliseestlased ,üks neist oli selles korteris varem elanud ¤Ma tahtsin oma tütrele näidata,kus ma

enne sõda elasin ¤ ¤Töötasin trükikojas ,palk oli 60 krooni,mis oli suur palk ¤Isa arvas millegipärast.et

olid KGB-st.Tõenäolisem on eelmine.Elasime ju KGB hirmust nakatunud ühiskonnas.1983 a.

kaks 1 aprilli õhtul  saabusin Valgevenest sõjaväest Minski rongiga Laiale tänavale koju.Isa oli 

kahjuks juba surnud ,järgmine päev oligi matus.¤ Ja jebal tak uvolnjatsa  ¤ ütles üks volgasakslane

Schneider selle kohta,Vend Priit mängis magnetofonilindilt Aneka  ¤Japanese Boyd ¤, Randevuud

(kaverdas Shakin Stevensi ¤Oh,Julie ¤ 198kaks ).Popid olid ka Saragossa Band, Ottawan.Priit oli

ka hinnatud kaminameister ,esimese kamina tegi 1993 .Käisime veel  Kaare teelt kaminakive toomas

1999.a.jaanuaris käisime Priiduga  Linnateatris väikeses saalis Lai kaks 3 ¤Shelock Holmes ja dr.Watson  ¤etendust vaatamas.Kuidas me piletid saime ,ei mäleta.1966  kuni 19999 oli teatri nimi

Noorsooteater.

Läksin 1983.a.mais tööle trükikotta  ¤Punane Täht ¤ 1983 .a. septembrist  1986.a.aprillini elasin 

suurema osa ajast  Tartu Ülikooli keskküttega ühiselamus Pälsoni kaks3.1986 mais- juunis,kui olin

ajalooteaduskonna päevasest osakonnast välja langenud,käisin tööl Jüris arheoloogilistel kaevamistel.

1986 a.7 juulil küüditati meid Lasnamäele kolmetoalisesse korterisse .Korter anti linna fondist.Algul 

taheti anda Ajaloo Instituudi fondist.Aga seal tõsteti kisa ,et inimene on kakskümmend aastat korteri

järjekorras olnud  ja see kes on ainult paar kuud töötanud ,saab.Nii et see variant langes ära.

Varsti tõmmati maja ka maha.Õuele -Lavaauku  pidi tulema 500kohaga uus maja (T.Ojari .Peidus ja esil Tallinna LinnateaterSirp 5.1.kaks kaks0 kaks 5Praegu on palatsil tribüün suvelavastuste tarvis.Aida tänaval on täidetud märtsipommitamisest jäänud

tühimik klaasmajaga.Musta ehitise kohal oli veel üks räämas vana maja,mille elanikud kolisid välja veel varem kui 1986.Korterist läks läbi puidust seina uks varemete peal asuvasse õue,mille vastas oligi see räämas maja .Vanaema istus seal,mul peaks üks foto olema sellest .Koer hüppas vurrdu üle varemetest

müüri ja oli alatasa kadunud .Müüri kõrval tühimikus olid garaazid Mis seal tühimikus enne märtsipommitamist oli,ei tea.Koht tabamuse sai.Majadest 19,kaks 1 on ka elanikud välja aetud,Vastu

anti munitsipaalkorter.Alatasa oli sealt kuulda venekeelset lõugamist.Ikkagi näeb see mis  välja on tulnud,hea välja Parim lahendus vist

Häid jõule !

Jüri..

   

Raamatutest

 Tere !

Hea,et lätlaste -Nimed marmortahvlil ) -lõpuks ära ilmus .Aleksandr Grinsi (1895-1941)-Hingetuisk-

(1933.1934 )Ostsin ära ,aga peab tublisti hoogu võtma,nägemine ei ole enam nii hea,.Aasta lõpul paisatakse müüki palju häid raamatuid.Küllap Richard Rohu romaan Vabadussöjast -Esimene armastus - (1935 )ka tuleb -Ja Elmar Valmre -

Ennustus relval-(1937 )oleks ka vaja välja anda,mitte ainult e-raamatu kujul.

Kõike head

Jüri

Ene Järve

Tere !

Paljud kasutavad pereregistrit.Viimasel ajal on ka genisse uusi andmeid lisandunud.Tapa vennashaua kohta loeme -Teadmata ajal maeti ühishauda ka  Ene Jaar,kes vöttis osa 1941.a.augustis Tapa süütamisest 

süütepudelitega.Tema vanemad aga nõudsid ümbermatmist mistõttu on E.Jaar ühishauast minema viidud ja maetud mujale.Pärimuse järgi põletanud kommunistlik noor Ene Järve Tapal palju maju maha ,tabati

ja hukati sõjaolukorra karmusega.Kusagilt olen lugenud,et 1941 hävis 61 maja.Pereregistris on Ene Järve olemas,s.31.märtsil 19kakskümmend kaks 

Pedeli vallas Lätimaal.Varem oli Ene Järve nimi Emilie.Rosalie Kassak .kaks8.märtsist 1938 uueks perekonnanimeks Järve ja nimeks Ene,.Ema oli tal Alma.Rosalie Jaar ,s.30.06.1898.,uueks abikaasaks Hendrik Jaar (s.13.jaanuar 1884 ) 16 juunist 1941.Ene Järve hukati 19.augustil 1941.Pereregistris on see kuupäev äramärgitud.

Samuti on tema nimi Indrek Paavle raamatus -Eesti rahvastikukaotused KaksÜks.Saksa okupatsioon 

1941 -1944.(Tartu ,kaks00 kaks )

Ene Järve isa Voldemar Kassak ,s.19 ,veebruar 1895,Esimene abielu sõlmiti 14,jaanuaril 19kaks3,abielu lahutati .septembril 19kaks 5.

Kõike head

Jüri