Viktor Veskimäe "Kolmas võimalus "
                         
                         Tere !   

                           Lugesin äsja huviga Viktor Veskimäe (1902-1967 )romaani
                        "Kolmas võimalus " (Göteborg 1951 )mis sai "Orto " romaanivõistlusel
                         Kanadas 1950 kolmanda auhinna.Mõneti leiab sarnasust
                         väliseesti kirjaniku Keete Ainveri (1902-1967 ) romaaniga
                         "Ainult üks aasta " (Toronto 1962 ),sest mõlemi romaani
                        tegevus toimub ka Tartus 1940-1941.
                          Viktor Veskimäe " Kolmas võimalus " on haaravalt ja nobeda sulega kirjutatud .
                       Peategelane Juhan Kuremaa on varakult vanemad kaotanud ja pidanud omal jõul
                       ennast üles töötama.Ta õpib Tartus filosoofiat ja saab tubli inimesena
                       teenistusesse jookide ärisse.Romaanis on armuintriig kujukalt kirjeldatud..
                       Ta püüab ilusat ja kütkestavat seltskonnadaami Liivit ,kel aga on kavalere
                       niigi palju.Kuremaa jälgib Liivit,et ega see .teda ei peta ja tuleb välja ,et petabki.
                       Suhted katkevad ,siis leiab ta tee vähem ilusa ,aga heasüdamlikuma Esteri juurde.kes
                       ongi talle see õige.Valusalt elab peategelane üle Esteri küüditamist ja  heidab
                       endale seda ette,et nad kokku ei jäänud.Sellisena on romaanil sarnasust Albert
                       Kivika romaani "Nimed marmortahvlil " II  (1948) ja Alesander  Antsoni romaani
                       " Kirg " (1937) süzeedega.Ka nendes raamatutes on veetlev seltskonnadaam
                       petlik ja põhjustab peategelases pettumuse.Teos peegeldab peategelase maailma
                      vaatelisi otsinguid.Selle näiteks on järgmine kirjeldus; "Arvatakse nagu polekski
                     olemas muud võimalust kui need kaks ; äärmuseni viidud kapitalivõimu
                     ärakasutamine üksikute poolt või siis jälle kommunism ,kus kellelgi ei tohi olla
                     mingit omandit ,kus kõige tublim ja töökam peab kõike jagama kõige suurema
                     loodriga.Venemaal pole see küll veel läbi viidud aga see oni ikkagi siht ,mida
                      taotellakse ja mis on suurele massile peibutuslinnuks.Aga miks jäetakse tähele
                     panemata kolmas võimalus ,mis peaks ju iga mõtlemisvõimelise inimese meelest
                     olema kõige õigem tee .Et inimesed vabast tahtest lepivad sellega,et mis vastab enam
                     vähem iga iga üksiku panusele ja saavutustele.Otsustav tähendus ja vastutus on
                    siin  muidugi neil,kelle käes on majanduselu juhtimine ,aga võibolla veel suurem
                   vastutus on on ka kõigil neil ,kes peavad end kultuurilise elu suunajaiks ja teenäitajaiks
                    Kui tahetakse,et kõigil jääks alles vabadus ja inimväärsed elutingimused ,siis peavad ka
                    kõik vabatahtlikult oma kalduvusi taltsutama.( lk.375 ).Tähelepanek 1940.aastast :
                    " Aga nüüd on uutel tõusikutel jälle pea ringi käimas kõigi nende läikivate ja karvaste
                   asjade vahtimisest ,milledest nad nii kaua pidid ilma olema." (lk.426 ).1940.aastal
                     sisse tulnud punavägede sõdurist ukrainlasest on seoses Soome sõjaga huvitav kirjeldus
                  ; "Ega mina soomlasi süüdistagi vastas leitnant .Soomlastel ei olnud ka kerge lahkuda
                  nii ilusast majast ja sellele miin alla panna...Ma saan sellest väga hästi aru.Aga ma küsin
                 ..ta vaatas korraks ringi ,ma küsin: milleks meil oli üldse vaja soomlastega sõdida ja neid
                   nende kodudest välja ajada.Ja milleks meil oli vaja siiagi tulla nüüd teie väiksele maale
                  teie rahulikku elu segama..Meile seletati enne tulekut ,et me läheme vabastama Eestimaad
                   kus rahvas elab näljas ja viletsuses kapitalistide ikke all.Aga nüüd ma näen ,et te elate
                 siin päris fantastilises luksuses .Ma käisin eile Petseris ja ei suutnud oma silmi uskuda
                  kui nägin kuidas käik kauplused old täis riidekraami .ülikondi saapaid ,paberosse
                 küpsiseid ,kompvekke ja shokolaadi ,rääkimata kõigist muist toiduaineist:Ütelge ons see
                alati teil nii olnud ja igal pool." Kui Te lähete mõnda suuremasse linna Tartusse või Tallinna ,                siis oleks teil veel rohkem imestada "vastas Kuremaa.(lk.359).Romaan lõpeb Kuremaa
                pääsemisega imekombel Tartu vanglast ,kus 1941.juulis oli punaste võimude poolt vange
                tapetud.


             Tervitades 
             Jüri




     


               .

                     Huvitavaid lugemisi.

                     Tere !

                     Tühi kukkur pole õnne eeldus,kirjutas härra riigiarhivaar kunagi intranetis.
                    Eriti ajakohane praegu.Eks elu eesmärk olegi oma unistuste.täitmine.Kes
                    tahab karjääri teha,kes kuidagi teistmoodi.Lõpeta pidev muretsemine ,nii
                    muretsedki oma tuleviku eest parimal viisil.Nii ütles vist Dale Carneggie.
                    Enamus eesti inimesi muretseb liiga palju,nii kirjutas minu mäletamist
                    mööda ka Karli Lambot kusagil Ärilehes. Paradoksaalsel kombel oli
                    vist ajaloolase kohti Eesti NSV s rohkem kui praegu.Nii väitis ka üks
                    juhtiv söjaajaloolane ,kui jutt arhiivis kuidagi selle peale läks.Mitmed
                    muuseumi filiaalid on nõukogude ajal asutatud nagu näiteks Adamson-
                    Ericu muuseum 1983.Rääkimata Ajaloo Instituudist,Partei Ajaloo
                    Instituudist jne.David Vseviov kirjeldas küll Eesti Päevalehes aega Ajaloo Instituudis
                    aja surnukslöömisena,on  meelde jäänud.Aga see selleks.
                     Tellisin raamatukogust välja Toivo Ronga"Pipeliine ".Toivo Ronk töötas
                   kunagi ORRKAS ja  Riigiarhiivis .Üks naljakas löik raamatust mida ei saa
                   kirjeldamata jätta.:"Teine seksuaalne kogemus oli mul aga siis,kui olin umbes
                   25 aastane.ühel ilusal päikesepaistelisel aprillilaupäeval ,kui kogu riik
                    röömsal meelel kommunistlikul laupäevakul osales,pidin mina riigi-
                   asutuse töötajana koos oma naiskolleegidega Kadrioru parki kasima ja
                   korrastama.Pärast tööd ahvatlesin ühe oma ilusa kaastöötajanna enda juurde
                   tulema.Istusime minu toas,jõime midagi ,kuulasime diskosoundi ja tantsisime.Ma
                   tahtsin naisterahvaga kangesti patusesse vahekorda astuda ,tema aga keeldus
                  kategooriliselt.Iga kord kui ma talle vähegi liginesin,törjus ta mind eemale
                  ja andis nähvaka vastu näppe.No kui ei saa,siis ei saa.Võib ju ka lihtsalt niisama istuda
                  juttu ajada ,mõtlesin.Ühel hetkel küsis ta :" Kuule kas sul pornokaid on? "Midagi .
                  ikka on.Kohe näitan.Ja nii ta läks.Saa siis veel neist naistest aru " (lk.129 )Üks
                  huvitav lõik raamatust veel : " Hiljem sai mu klassivennast üle linna tuntud
                  sopajoodik ,kes lonnit ,lõhnaõli ja galosat jõi ning asotsiaalset eluviisi harrastas.
                  Üks osav ,ettenägelik ja ahne suli pettis tema käest välja tema korteri ja mees jäi kuhugi
                  punkrielanikuks.Ühel sügishommikul leiti ta kusagilt kesklinna pargist paljajalu
                  surnuna.(lk.155)o.Mulle meeldis siiski enam see Usbekistanist koju tagasisaamise
                  kirjeldus.Kõrgemad  jõud olid otsustanud nähtavasti Toivot väärteo eest karistada
                  ja ta kaotas ära lennukipileti.Arhiivist tehti rahaülekanne Taskenti ja nii ta koju sai.
                  Igati arvestatav ajaviitelugemine.Raamatu esitlus oli 2017 a. juunis Kännu Kuke
                  raamatukogus.Seniks kõike head,varsti uued muljed.
               
                 Jüri