Enn Kippel "Kui Raudpea tuli ",Aino Thoen "Hallide mägede maa "ja muid mõtteid.

                      Tere !
Lugesin Enn Kippel (1901-1942 )romaani "Kui  Raudpea tuli  " (1937 ),mis oli 1930.aastate lõpu
üks menukamaid ,ilmus kohe mitu trükki.See rootsimeelne ja venevastane romaan nõukogude ajal
trükivalgust ei näinud ,aga ei olnud ka keelatud kirjanduse nimekirjas ,mingi J.Tombi nimelise
raamatukogu lettidel oli ta kuhjas  saadaval.(Arvustus L.Kaljundi.Eesti lugu Enn Kippel."Kui Raupea tuli "Eesti Päevaleht 11.detsember 2008 ).Romaani tegevus areneb Põhjasõja esimesel aastal
Narva all ,Jõhvi mõisa aladel,Laiusel.Turgutavad on kirjeldused vastuhakust mõisale ,kui mõisa
rendihärrat Engel Hartmanni või kubjas Juhkumit lüüakse nii kõvasti,et see pikali langeb.Näiteks
romaanis lk.98(Kui Raudpea tuli 1996 )"Kas sina mõisnik sunnid minu tütart imetama oma koeri "
"Ja siis rusika kerkides ning mõtlematult mida ta teeb ,lõi Tehvan rendihärrale ränga hoobi otse näkku.nii et ta kukkus oma kubjaste ette ristseliti maha ,kuna nägu kattus tal verega "Romaanis
esinevadki ajaloolised tegelased mölder ,pooleldi vaba mees Ronga Tehvan ,kes võitleb talupoegade
õiguste eest ja keda talupojad korduvalt luku tagant vangist päästavad.Mõisale vastuhaku korral on Jõhvi mõisa kutsutud ka soldatid,ent nende peamees keeldub ilma kohtuta Tehvani peale laskmast ,
teisel korral pääsevad talupojad suuremast veresaunast Rootsi kuninga Karl XII käsu läbi talupoegi mitte karistada.On veelgi romaanis ajaloolisi tegelasi nagu sõjaväelane ja eesti soost mõisnik
Toomas Jõerist.VE :Toomas Jõerist -sõjaväelane ja mõisnik A.Ruusmaa,18.märts 2002.
T.Jõerist oli sündinud 1677,kuulus Põhjasõja ajal Rootsi armeeJärva Rügemendi kooseisu,
väitles venelaste vastu 1700-1704,langes venelaste kätte vangi ja viibis vangistuses 1723 aastani.Tagasi tulles sai endale Järvamaal Piiumetsa mõisa ,vabastas osa talupoegi pärisorjusest Suri 1750 aasta paiku.Romaanis astub eesti maameestest värvatud Eestimaa aadlilipkonna ratsarügementi köster Hinno .Nad olid kokku koondatud lubadusega,et saavad pärast lahingut priiuse.Romaanis
on leidnud kajastamist mitmed detailid nagu Rootsi kuninga osavõtt Laiusel talupoja pulmast
lumesõda ,kuninga hobuse raua kaotamine Pärnus.Romaani lõpus mõisa rendihärra Engel Hartmann pageb
Jõhvi mõisast Tallinna ,kuna ei saa talupoegadega enam hakkama. Eks tänapäevalgi on oma kupjad.
    Teine romaan A ino Thoeni "Hallide mägede maa "(1954 )käsitleb eestlasi sõjärgsel ajal Belgias
söekaevanduses .Raske töö,inimesed kipuvad alla käima.Tiit Allas ei sobi üldse oma uute kaaslastega.Ka peategelane Tiit Allas ,kes aga lõpuks
kõrgemate jõudude mõjul,et ta kohusetundlikult käitub, pääseb Belgiast .Teda seob ühele itaalllannale Miriamile antud sõna ,niiet
ta ei saakski Belgiast lahkuda .Lisaks toimub kaevanduses gaasiplahvatus ,millest ta ka eluga välja tuleb.Miriam annab aga sõna tagasi ja ta saab raha eest ennast Belgiast eemale munsterdada.Kahju on
ühest tegelasest Hermanist kes on Belgiast peeaegu pääsmas onu rahadega Kanadasse ,ent pärast
kuut kuud uuesti jooma hakkab ja siis on kõikidel plaanidel kriips peal.Romaanis on ka kirjeldatud,et eestlased ei lähe kaasa kommunistide algatatud streigiga ,mis jääb soiku.Romaanist üks lõik : "
Nüüd oli tal aga ka selge ,et tal oli viimane aeg Belgiast lahkuda .Ta oli nõrk ja vastuvõtlik pahedele
nin kui ta ei tahtnud lõplikult alla käia ,pidi ta saama tervemasse ümbrusesse ,välja tapvast tööst ,mis ta vastupanuvõimet nõrgendas " (lk.246 ).Huvitav oli lugeda,et Belgia idaosas elab 70000
sakslast ja saksa keel on kolmas riigikeel (A.Hiietamm.Belgia kipub lagunema.Õhtuleht ,5.oktoober 2007.)
   Eneseabiraamatud ei aitavat ,olen kuskilt lugenud.Arvan,et tuleb välja kannatada ,elu igas
elemendis polegi alati meelakkumine.Positiivne mõtlemine,mis see ikkagi on .Kuulsin "Vikerhommikust " Ivo Linna mõttearendust ,et see võib olla see ,kui sa vähemalt püüad mingit
olukorda lahendada ,kui välja ei tule,siis mis sa teed.Nii see võib olla küll.Aga ei mäleta
aastakümnete tagant sellist väljendit nagu positiivne mõtlemine.Peamine on mitte ette karta,mitte panna pidurit kirjutas Lehte Hainsalu "Eesti Naine " 24.oktoober 2019. Ka raske teostada.Hirm ongi vist  negatiivne mõtlemine. "Vikerhommikus "ütles
üks pastor ,midagi  sellist,et elu kujuneb enimmõeldavate mõtete alusel .Seega peaksime mõtlema mida me mõtleme.Kas halbu  või häid mõtteid.Või  nagu  meenub üks internetist loetud
indiaani vanasõna ,et igas inimeses on kaks hunti võidab see hunt,keda paremini toidad !.

Head päeva !

Jüri