Margus Sanglepp "Nõiatants " ja muust

Tere ! Lugesin Margus Sanglepa romaani "Nõiatants " (2016 ).Hea ajalooline romaan ,paistab silma huvitava kompositsioooni ja tegelaskujude poolest. Tegevus toimub Rootsi ajal XVII sajandil ,kui toimusid veel nõiaprotsessid ja oli mõisaorjus.Rootsis hakkasid need juba kaduma ,kuid siin ikka veel edasi. Pastor põleb koos kirikuga sisse ,sest tema vammusele satub tulekoldest sädemeid.Kirik põleb maani maha ,pastor samuti.Kui veel lisaks hukkub mõisaproua Maydell kaarikult maha surnuks sõidul Königsbergi ,siis muidugi peavad süüdi olema nõiad.Juhtumisi on viimases sündmuspaigas Sooääre Aro naine Eha,kes pidi minema mõisa ja keda hakatakse kahtlustama,lõpuks ei jää perel muud üle kui jätta oma majapidamine ja põgeneda metsalaantesse.Või siis hiljem põgenema linna,sest linnaõhk teeb vabaks .Romaanis esineb veel üliagar uus pastor Rennenkamff kes liiga agaralt inimesi nõidadeks kuulutab ja kelle peale Rootsis kaebekirju kirjutati ja keda kirjeldati kui ohtlikku fanaatikut."Usumehe agarus nõiaprotsessides tekitas alamates niivõrd suurt pahameelt,et see võis viia laialdaste rahutusteni.(lk.104 ).Uus pastor peab plaani talle pinnuks silmas olnud kohtunik mürgitada.Kirjutatakse veel timuka autust ametist.M.Sanglepp on kirjutanud veel kriminaalromaani "Maksuinspektori surm ".Nõiaprotsessidest on huvitavalt kirjutanud Maia Madar.Kogumikus "Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis " (Tallinn 1987 )artiklis "Nõiaprotsessid Eestis XVI sajandist XIX sajandini " "Üldse mõisteti Eestimaa ja Liivimaa kohtutes XVI ja XVII sajandil surma 65 inimest (Eestimaal 45 ja Liivimaal 20 ) kuna 40 surmaotsust langetati aastail 1610-1649 .Praegustel andmetel hukati 26 meest ja 29 naist.(lk.132 )Enamik nõiaprotsesside surmaotsuseid tähendas süüaluse tuleriidale mõistmist.(lk.130 )"Veel 1816 kuulas Harju meeskohus nõidumise pärast üle talupoegi Jacobi ja vana Harmi (Kose kihelkond )naise Anna .See oli ka viimane teadaolev nõidumisjuhtum Eesti kohtutes " (lk.140 ).Surmaotsuse kõrval oli ka teisi karistusi nagu ihunuhtlus."XVII sajandi keskpaigast oli tavalisim karistus peks kirikusambas.(enamasti 15-20 paari vitsu )millele järgnes maalt väljasaatmine .Siiski mitte kõiki nõidumises süüdistatuid ei karistatud,kuigi enda õigustamine ja kahtluse alt pääsemine näis olevat väga raske.On teada,et 218 süüdistatuist vähemalt 37 inimest vabastati (17 % )(lk.132 ). Koroonaajastu sai loodetavasti läbi.Tallinna Tehnikaülikooli BigBänd tegi sellest hea loo "Läks nii "Häid eestikeelseid lugusid on üldse praegu rohkem kui 1988-1989 kui olid näiteks Okaspendel , Krimbel,Ivo Linna ja Eich Krieger ja teised.Nüüd on nagu rohkem.Ithaka Maria "Sinu jaoks " Rebecca Kontus "Printsessi Laul " Tanel Padar "Soovin head " Inga "Milline päev " ja paljud teised .Vikerrraadiost kuuleb head muusikat.Muide üks huvitav ingliskeelne AOR band on First Night plaadi nimi on ka First Night.pärit vist Tallinnast nende plaati müüdi Põhja Ameerika suurimas meloodilisele hardrockile spetsialiseerunud internetipoes. Kinno ei saanud,aga ostsin DVD "Talve " .Hea film .Kandvad tegelaskujud Oskar ja Arnold ning huvitavalt on kujutatud omakaitsemehi."Seenelkäik "on ka hea,selle ostsin enne kriisi."Saatana pisar " (1993 )filmi pole näinud ,oleks vast huvitav ,see võidaks DVD le panna. Erameedial on raske ,aga üldse on kummaline ,et neid reklaamirahasid niipalju on,et neid raadiojaamu ja kanaleid ja ajalehti üleval pidada.Viimaste puhul lisandub muidugi otsene müügitulu.Aga eks see erameedia elu mitmevärvilisemaks muuda.Avaliku teenistuse veebist on näha,et riigiametnikel palgad kevadel 1.aprillist 2020 koguni tõusid.Näiteks arhivaar.kes sai 2019 1370 eurot saab nüüd 1460 eurot(bruto ).Intenetiavarustes leidsin huvitava viite läti ajaloolase Armands Paeglis teosele "Perkonkrusts par Latviju 1932-1944 ",et Perkonkrusts liider Gustav Celmins käis ka Eestis.Eesti raamatukogudes seda raamatut ei tundu olevat.Aga sellest võib ka A.Kasekampi ja R.Marandi raamatutes juttu olla. Ma ei saa 60 aastaselt eelpensionile minna ,selleks on vaja 40 aastat tööstaazi ja pension jääb siis 25 % väiksemaks.,küll aga 61 aastaselt ,kui on vaja 35 aastat tööstaazi ja pension jääb siis 19-20 % väiksemaks Kui hädalisi tekib liiga palju ,siis muudetakse seadust ,nii räägitakse juba toimetulekutoetuse tõstmisest pooleni miinimumpalgast.Kes see ikka 160 euroga vireleda tahab !Arvan,et ilma võõrttööjõuta me ei saa,kui juba näiteks Saksamaal ja Soomes on mall niisugune. Töökoht on mul hea ,kriteerium on,et sa pead vähemalt tahtma seda tööd teha,hambad ristis siin ei aita. Tervitades Jüri