Tere !
2018.aastal välja antud Priit Rohtmetsa ,Tiit Kuuskmäe, Urmas Pappeli "Eesti ja Hiina suhete sünd " võib vabalt olla üks aasta ilusamaid raamatuid.Mitmekülgne raamat eestlaste elust Hiinas kahe maailmasõja vahel ja puudutakse ka Hiina ajalugu ja Eesti Hiina suhteid.Toredad fotod Harbiinist ,mis meenutab kasvõi Peterburi ja Tartu.Ilmekad illustratsioonid..Raamatu valmimisele on hoogu andnud Eesti suursaadik Hiinas.Toomas Lukk.
Toomas Lukk tuli mõttele panna kirja Hiina eestlaste lugu ,mõttekaaslastega vesteldes selgus,et tööd selles
vallas on juba tehtud ja nii see läks.
Toomas Lukk märgib eessõnas,et viimane eestlane lahkus Harbiinist alles 1962.aastal.T.Lukk kirjutab veel :"Hiljem viis tee mindki Harbinis asuvasse arhiivi ,kus on säilinud 34 Eestiga seotud inimese dokumendid.".Päringutest hoolimata ei õnnestunud ühegi dokumendi koopiat selle raamatu tarbeks arhiivist kätte saada."Nagu Luksemburg! Konflikt Hiina ja Lääne tsivilsatsooonide vahel päädis Esimese Oopiumisõjaga,kui ametnik Lin käsib 1839.aastal hävitada suure koguse Briti kaupmeestele kuuluvat oopiumi, nagu raamatus kirjutatakse.
Mäletan,et käisin keskkoolis humanitaarklassis,kui mulle näidati praktikal raamatut "Välis-Eesti
tegelased" (1938 ),mis just avariiulil ei seisnud.Sealt saingi teada,et Hiinas on 1920-1930.aastatel elanud eestlasi.Osa eestlasi läks Hiinasse elama Venemaalt ja Ukrainast ,näiteks Paul Rumberg,(1883-?)kes omas Odessas klaverivabriku.Tal tekkis Shanghais konsuliametis konflikt kuna töötas Shanghais restoranis klaverimängijana ,kus õhtustas välisriikide diplomaatiline personal,mida ei
peetud tema puhul sobilikuks.1913.aastal elas Harbinis 172 eestlast ,suurem osa Hiinasse saabunud
eestlasi seadis end sisse Harbinis ja asus tööle raudteel ja sellega seotud ettevõtetes.Harbiini eestlaste seas valitses koduse keelena pigem vene keel,sest väga palju oli segabielusid.1939.aastal kodumaale saabunud eestlastele tuli korraldada eesti keele kursusi.Teine suurem keskus
kus eestlasi asus,oli Shanghai,Seal oli eestlastest meremehi,raamatupidajaid , ärimehi,ei puudunud ka
eestlasest eradetektiiv,Evald Kullerkupp ,kelle Hiinast saadetud kirju raamatus kasutatakse.Oli ka üks ülikooli professor.Paul
Rumbergi kirjelduse kohaselt elas 1935.aastal üle 130.eestlase.Shanghais töötas 1930.aastate alguses
koos Richard Sorgega abielupaar Karl ja Ljubov Rimm.Karl Rimm pidas Shanghais lääne toite
pakkuvat restorani.Veel tehakse raamatus juttu Hiinas tegutsenud eesti misjonäridest
Hendrik Kokamäest,Voldemar Hollbergist,,Berta Lajusesest ;Martin Meedarist.Välismaiseid misjonäre oli Hiinas väga palju,kes seal kristlust propageerisid.Shanghais elas ka ataman Semjonovi vägedes
teeninud kõrge ohvitser Arnold Perli(1888-? )Tema kohta on Riigiarhiivis toimik (ERAF.129SM..1.4646) Laidoneri masti mees,kellest me suurt midagi ei tea.
Temast kirjutas Mati Kröönström ajakirjas Akadeemia 2005.aastal.1951.aastal ta arreteeriti vene valgetes kontrrevolutsioonilistes vägedes teenimise eest.1954 õnneks vabastati.Tõõtas hil
jem Eestis kolhoosis "Uus Elu " raamatupidajana.1947.aastal oli Shanghaist repatrieerunud
Nõukogude Liitu.Teadaolevalt repatrieerus Shanghaist NSV Liitu vähemalt 4 eestlast.Enamik
suundus siiski teistesse riikidesse USA-sse,Austraaliasse,Venetsueelasse,.Honkong ) Hongkongis on ka olnud eestlasi.Näiteks Harbiini Eesti Seltsi esimehe Artur Nortotsi tütar Izolde Wightman (Nortots) (1933 Harbin -1988 Hongkong )Andmed Genist. Lilli Prommik
(1906-1989 Caracas )siirdus1949 Shanghaist Venetsueelasse.Kokkuvõttes võib öelda,et võrdlemisi
kallis raamat on oma hinda väärt.
Jüri
