Tere !
Ostsin Rakverest Hansaantiigi kauplusmuuseumist Ain Mere -Eesti Julgeolekupolitsei juhataja allkirjaga Eesti Julgeolekupolitsei dokumendi 10 jaanuarist 1942,,milles on kirjutatud vastuskirjana kodanikule ,et
Otto Karejärvele kui juurdluste andmeil NKVD agendile ja eesti rahva reeturile on niisuguse süüteo
eest määratud surmanuhtlus ja otsus on täideviidud.Annetasin dokumendi Sõjamuuseumile.Internetis
uurides näib,et see dokument oli juba mõnda aega osta.ee keskkonnas ringelnud enne kui ta kusagilt kummutisahtlist Hansaantiiki
müügile jõudis.Hansaantiigis on igasuguseid huvitavaid asju.Tekib küsimus kuipalju võib üldse
selliseid dokumente eravalduses kummutisahtlis olla,Näiteks,et keegi on karistatud 3 kuulise koonduslaagriga Ilmselt mõnel määral ikka on.Minulgi on, küll stalinliku repressiivorgani dokument
1955 a.oktoobrist vastuskiri vanaemale ,kui ta taotles oma mehe vabastamist laagrist.Vastati,
asi on läbivaatamisel seltsimees polkovnik Suhhorukovi käes.Julgeolekupolitsei dokumendil oli
veebipoes adressaadi nimi kollase paberiga kinni kaetud.Andmekaitse.110 aastat sünnist ei pruugi
täis olla.Kuigi AIS andmete põhjal võis järeldada,et ta võis olla surnud 1985-1986. Rahvusarhiivis
niisugust dokumendiliiki -vastuskirja ei leidu.Mida muuseumides võib olla,ei tea.Ain Mere varasem
nimi oli Ervin Martson.Ta võttis nimede muutmisel endale ka uue eesnime Ain..Ain- Ervin Mere nime
kombinatsioon läks käibele 1961 ,kui ilmus brosüür- Süüdistuskokkuvõte kriminaalasjas
Mere (Martson )Ain-Ervin Johani pg.,Gerrets Ralf Helmari pg ja Viik Jaan Jaani pg.Ju arvati et see nimekuju sobib fasistile paremini. Ain Mere
mõjub ühelt poolt vapruse sümbolina ,kes oli lahinguid juhtides omas elemendis nagu kirjutab
Rauno Võsaste oma raamatus "Valel poolel (Tallinn,2014 ),teisalt sõjakurjategija,kellel oli oma ametikoha tõttu Julgeolekupolitsei ülemana 8.detsembrist 1941 kuni 31.märtsini selge puutumus sõjakuritegudega.1944 46.rügemendi I pataljoni ülem. Mere oli Vabadussõjas raskelt haavata saanud soomusrongi nr.3 kuulipildujakomandos ,olles vabatahtlikuna Tallinna Kooliõpilaste Pataljonis rindele siirdunud..Mere käis Jägalas ,kui
laagrit ehitati 1942 augustis vangide vastuvõtuks :"Neid töid tehti Jägalas Mere isikliku kontrolli all
kes selleks spetsiaalselt käis kohapeal Jägala laagri ehitustööde käiku kontrollimas " (Süüdistuskokku-
võte )Aga Jägalas oli juba 1939 olnud mingi laager ,seal toimusid Sõjaväe Tehnikakooli suurtüki-
väe õppused .Nii et see koht oli ilmselt Ain Merele tuttav. Mere võis seal Kaleva -Liival hukatavate
augu kõrval seista küll.Ilmselt ta risti ette ei löönud."Mere juhtis isiklikult aukude kaevamist Kalevi.Liival " (Süüdistuskokkuvõte)Tõendatud olevat tema viibimine Raasiku jaamas ,kui saabusid vangid Tsehhoslovakkiast,Poolast ja Saksamaalt "Aga ei usu,et Ain Mere oli monstrum nagu .
Wikipeedias kirjutatakse ,et osales ülekuulamistel millega kaasnesid piinamised.Üksikuid uduseid viiteid sellele siiski leiab Ervin Martinsoni "Haakristi teenrid " (Tallinn,1962 toimetatud käsikirjast (ERA..R-1589.6.203.)Seal väidetakse,et Mere viibis ühe vangi peksmise juures ,ta ise ei löönud ,vaid sunniti üht teist kohaletoodud vangi piitsahoopidega peksma.,Aga järelikult võis muidugi ka olla kui juba sellise koha vastu võttis. Mere saatis1942.aastal välja ringkirja,milles kritiseerib puudusi poliitilise politsei töös .Vahistamisi
tuleb rohkem kaaluda,kirjutas ta.Inimesed istuvad kuude viisi vanglas ,kuni vabanevad ,kuna nad
osutuvad süütuteks .Nad aga on vahepeal kaotanud oma teenistuskoha.Erandiks on juhtivad kommunistid."Poliitiline politsei
ei ole oma tööd veel nii korraldada suutnud ,et kimbutamata jääksid korralikud kodanikud. "Mingil
juhul ei tohi oma töömeetoditega laskuda kurikuulsate NKVD meeste töömeetodite tasemele ,kellede
juures töö põhjenes revolvri vibutamisel ,ähvardustel ja igasugustel mõeldavatel ja mõeldamatutel
surveavaldamise viisidel-"(ERAR.60.1.2a ,lk.71 )Argo Kuusik märgib oma töös "Saksa politseisüsteem
Eestis 1941.1944 " ,et Ain Mere võttis Julgeolekupolitsei ülema koha vastu vastumeelselt.Nii et ei saa
vist päris öelda ,et keegi ei sundinud nagu kirjutatakse Õhtulehes 4.aprillil 2022 artiklis Ain Merest.Seal kirjutatakse,kujundlikult ka et : "Mere kätel on mitte üksnes Eestis tapetud juutide,vaid ka siin represseritud eestlaste verd."Ilmselt Mere püstolilaskudega nende hukatavate elu ei lõpetanud,kes näitasid veel elumärke.Arhiivis pole ka Ain Mere allkirjaga surmaotsuseid .Keegi olla siiski kunagi
näinud.,mis on kaheldav.Ain Mere otsustamisruum ei pruukinud olla kuigi suur.Ain Mere head tuttavat
Albert Kivikat paluti ,et ta helistaks Ain Merele,et kirjanik Johannes Ruveni surmaotsus ära muudetaks Albert Kivikas helistas ja järgmisel päeval Ain Mere juurde malet mängima läinud,öeldi talle,et :"Temaga on läbi "(Kalevi Liiva künkad süüdistavad III .Raadiosaade )Ain Mere elas hiljem ,1947.aastast peale Inglismaal .Inglismaale läks algul ka Ervin Richard Adolf Viks Poliitilillise Politsei Tallinn Harju Prefektuuri juhataja 1941.a oktoobrist ja 1942 Julgeolekupolitsei juhataja asetäitja Mere abi ,1943.a.aprillist Eesti Julgelekupolitseisei ülem 1944.aastani ,oli 1941 suvel Tartu koonduslaagriülema abi. Viks,siirdus hiljem Austraaliasse..1942 viidi Tallinnas hukkamisotsuseid täide Männikul ,hiljem 1943-1944 Kalevi Liival.(Estonia
1940-1945 Page 658 )Ain Mere olevat andnud hukkamisjuhtnööre ,et noori hukkamistel mitte
kasutada,kuna see võib panna moraalse põntsu.(Estonia 1940-945.p.710 )Samuti manitseb Mere ühes
ringkirjas poliitilise politsei juhatajaid hukatute surma registreemiseks viivitamatult perkonnaseisuametile teatama Kirjad läksid Julgeolekupolitseisse teele,et kuhu inimene jäi.Kuulda on olnud,et inimene on hukatud..(R.60.2.169.)
Juhtus,et perekonnaseisuametisse jõudsid andmed 1941.a.24.oktoobri 1941 hukatud inimese kohta alles
1942.a.31.juulil.Tehnikahuvi oli Ain Mere puhul läbiv,oli väga aktiivne ja mitmekülgne ,mängis tennist ja näitemängu.,seltskondlik .1956 valiti Ain Mere Inglismaa Eestlaste Ühingu aseesimeheks ,kas ta 1961.a. taandus sellelt kohalt,ei tea,Töö oli tal Inglismaal elades raske ,hiliste õhtutundideni viibis vabrikus kangastelgede taga.-.Sellest kirjutakse Rauno Võsaste raamatus "Valel poolel ".
""Tööd ei taha teha,aga peab tegema "Nils Niitra .Eesti koonduslaagrite ülem Ain Mere oli natsi kollaborant aga kas ta oli ka punaste agent Müller.? Õhtuleht ,4 aprill 2022 ).Üks väliseesti publitsist
ja kirjanik Einar Sanden kirjutas kusagil ,et tema andmeil Ain Mere ei varjanud Inglismaal oma NKVD agendiks olekut 1940-1941 ,vaid rääkis sellest suure mõnuga .Ilus see muidugi ei olnud.
Jüri
