Tere !
Lugesin metsavennaromaani "Reeturlik metsavend ".(2017 )Täitsa ladus ,mitte mingi raskepärane lugemine
nagu Rafael Mihhailovi "Kutsumata külaline " (1986),kelle elukäigust me midagi ei teagi peale selle
et ta oli julgeolekutöötaja (pärisnimi Himmel Sarv-Kadi Miku magistritööst "Metsavendade kujutamine
nõukogude propagandakirjanduses.Tartu 2013 ")Fred Kraavi "Risttules " (1958 )on siiski natuke põnevam,kuid algselt ilmus see inglise keeles ,Arved Viirlaiu metsavennaromaane lugenud ei ole.Tänu "Reeturlikule metsavennale " saab metsavendlusest ülevaatliku pildi."Reeturlikus
metsavennas " maalib autor meie ette positiivse miilitsa- ja julgeolekutöötaja kuju Endel Krolli. ,"Sündinud 10.jaanuaril 1932.a. Tapal.Isa on olnud eluaegne raudteelane .Kuulub parteisse."Ta oli juba poisikesena kodanlikul ajalvõimaluse avanedes ajal korrakaitsjat mänginud ,Lihtsameelne soov hoida pätid ühiskonnast eemal ei kadunud aastate ega võimuvahetusega kuhugi " (lk.29,71 )Ka selliseid normaalseid n.ö nõukogude inimesi leidus.ei ole ta väga Pätsi -ega nõukogudemeelne ,eesmärgiks on tagada kord,et bandiitidest jagu saada. Endli lähemaid tuttavaid on muuhulgas iseloomustatud nii ;
"Mu vanemad on siiski Pätsuaegsed inimesed,ema on seda veel praegugi ,kuigi isa on sotsialistliku elustiiliga üksnes näiliselt kohanenud ,aga seda ei tohi neile ometi pahaks panna " (lk.71 )
Leidus eestlastest isikuid,kes metsavendade julmust nähes liitusidki vabatahtlikult julgeolekuga.Endel võitleb 1954 aastal Tapal ja Amblas bandiitidega. Ühest Pihlaka jõugust leitakse mõrvaragent julgeoleku ülesannet täitma kuna tal oli veresüü.et Sepapoiste salgast jagu saada.Enne 1950.aastat Eestis mõrvaragente ei kasutatud ,keda oli Eestis kümneid kui mitte sadu,mainitakse ka raamatus.Endel Kroll oli lõpuks valmis ka hävituspataljonlaste kuritegudega tegelema
kui hävituspataljonid 1954 aastal laiali saadeti. "Ei olnud punases Eestis nii lihtne ,et oled üks või teine "
Jaan Martinsoni Martin Kuke "Reeturlik metsavend " raamatuarvustus "Eesti Päevalehes " 8.05.2017.Mõtlemisainet on küllaga, märgitakse arvustuses.
Sepapoiste jõugul puudus veresüü ,kauplusi siiski revideeriti nagu nad väljendusid."Nad ei tapa võimuga kaasajooksjaid ,vaid üksnes noomivad ametiisikuid viisakalt.(lk.33 )Poodidest röövitud
kaup jagatud vaestele ja muule abi vajavale kontingendile (lk.33)Üldjuhul tegid metsavend-bandiidid oma röövimistega kooperatiivpoodidest talurahva olukorra raskemaks süvendades veelgi tarbekaupade puudust.Nalja on raamatus ka ; "Mehed naljatasid,et riigile kuuluvad ja seetõttu hooldamata metsad on ainus positiivne asjaolu selles kommunistliku partei juhitavas riigis (lk.47 ). Suurel määral oli metsavendade puhul tegemist ennast okupatsioonivõimude eest varjavate tegelikult
bandiitlike inimestega ,kelle tegevust ei saa vist aktsepteeritavaks vabadusvõitluseks pidada.Kas siis füüsilise
vägivallaga ähvardamine,rääkimata mõrvamisest, kooperatiivide röövimised ,on siis seda ?Ajavahemikul 1944-1952 tapsid metsavennad umbes 1000 inimest. Sinimustvalge
heiskamine täitevkomitee hoonele ,24,veebruaril üleskutsete kleepimine ,märgukirjade saatmine välis
maale, see oli küll vabadusvõitlus ,või kui redusolijad erilist kurja ei teinud aitasid vastupanuvaimu jätkumisele kaasa.Ega neid terroriaktide sooritajaid ei rehabiliteeritud ka nagu ka kõige kuulsamat metsavenda
Ants Kaljuranda.Tänapäeval on raske neid mõista ,pärast tuli laagrisse minna ikkagi.Tavalist inimest tuleks neil rasketel aegadel rohkem idealiseerida."Reeturliku metsavenna" raamatu lõpus moondub Sepapoiste pealik parukat ja võltsvuntse maha võttes Endel Krolli sugulaseks Tapa Tööstuskombinaadi direktoriks Juhan Karaskiks,kes kavatses oktoobripühade "auks " punalipu tätevkomitee seinal sinimustvalgega asendada.Ka nii võis olla."Sepapoiste arsenalist ei puudunud omariiklust reklaamivad kirjutised.Selline nõukogude võimu vastane võitlusvorm erines paljude gruppide omast märgatavalt.Ka Pihlaka salk polnud mingi erand.Nemad olid teatavasti nõus iga parteiaktivisti ja uusmaasaaja kohe
seina äärde panema ja see tegi Veebli murelikuks (lk.137 ).Huvitav on,et julgeolekuorganite ja nn. rahvakaitsepataljonide aruannetes toodi bandiidid ja relvastatud illegaalid välja omaette grupina ,röövlid,vargad ja muu kuritegelik element ,dokumenditeta
isikud eraldi.näiteks 1949 a.augustis peeti kinni 10 bandiiti ja relvastatud illegaali ,röövleid ,vargaid ja muud kuritegelikku elementi 46 inimest ("Hävitajad "Nõukogude hävituspataljonid Eestis 1944-1954 .Dokumentide kogumik .Koostanud Tiit Noormets ja Valdur Ohmann lk.207 )Veel saame aruandest teada ,et 1949.a.augustis oli Eestis 13 hävituspataljoni 4206 võitleja ja komandöriga,kellest 291 on palgalised ja elavad kasarmus.Tegelikkuses vaadeldi metsavendi siis organite poolt kui n.ö .kodanliknatsionalistlikku põrandaalust,kellest tuli jagu saada.Kokkuvõttes on Martin Kuke
"Reeturlik metsavend " hea lugemine erinevalt nõukogudemeelsetest D.Taevere ja R.Mihhailovi raskepärastest raamatutest "Agoonia "(1979 )ja "Kutsumata külaline " (1986 ).Nende viimaste raamatute tegelasteks olid
tihtipeale Venemaa eestlastest julgeolekutöötajad ja laskurkorpuses teeninud rahvakaitsepataljonivõitlejad.Rahvakaitsepataljonid on tänapäeval ka kuritegelikuks organisatsiooniks kuulutatud.Näiteks R.Mihhailovi "Kutsumata külalises " saame alles raamatu lõpul Elmar Ilbist midagi teada,et ta põgenes eeluurimisvanglast.
Jüri
