Tere !
Lugesin Arved Viirlaiu metsavennaromaani "Sadu jõkke "(1965 )Küllaltki huvitav ,nii põnev kui Fred
Kraavi "Risttules " ja Martin Kuke "Reeturlik metsavend " siiski ei ole.Arved Viirlaid on oma romaanides kasutanud Läände pääsenud metsavend Eerik Heine jutustusi.Kohe romaani alguses tapetakse ilma igasuguse põhjuseta.metsavendade poolt vene arst doktor Jebalev.Ka metsavendadel läks tihti professionaalse arsti abi vaja.Siin on tahetud näidata metsavendade kohatist julmust.Peategelane Erik Horm toob Siberist ära seitse küüditatud eestlast.See on tõesti aset leidnud.Saates Kirjutamata memuaare (8.03.1997 )räägib peategelase prototüüp Eerik Heine sellest kuidas ta balletmeister Põltsama valedokumentidega retke ja selle seikluse ette võttis.Läbi Riia jõutakse õnnelikult tagasi.Saates räägivad ka kaks tagasipääsenud eestlast.kes hiljem pidid ennast varjama hakkama.,asi tuli välja kuskilt.Tuli ka hiljem
vangilaagrisse minna.Ilma kohalike elanike toetuseta ei olnud metsas varjamine mõeldav,kirjeldab üks.Peategelane satub ka küüditamist läbi viima.Nagu kirjutab Arved Viirlaid :"Samal õhtul
käsutati kevadkülvi agitaatorid ,rahvakaitse üksused ,komnoored ja juhuslikudki inimesed vallamajade lähedusest miitingu ettekäändel tätevkomiteedesse .Uksed nende taga keerati lukku "(lk.175 )Ma oleks nagu midagi taolist varem kuulnud,et meelitati inimesed keskusesse uks keerati hommikuni lukku ja väja enam ei lastud.Pidavat ees seisma eriülesanne.Keegi oli kuskilt siiski aimu saanud ja tõmmanud nina täis.
Siis ei saanud teda küüditamisel kasutada.Eerik kirjutas küüditatute mahajäävat vara üles.Kahtlane on,
kas siiski õnnestus metsavendadel mõnda küüditamist nurja ajada ja näiteks 30 liikmelist gruppi vabastada
nagu romaanis on kirjutatud.Vist siiski mitte.Eeriku Karjala retk Lääne põgenemiseks ebaõnnestub.Romaanis on ka arutlusi Eesti tuleviku teemadel:"Loomulikult peame kuuluma
Euroopa fõderatsiooni või ühendriikidesse."Parteipilet ei tohi olla surmatunnistuseks mehele,kes võitleb
meie rahva saatuse,heaolu ja vabaduse eest.Kohut peab mõistma kainelt.Mõrvarid tuleb hukata,aga oodatagu -mitte välikohtu otsusega ,kus isiklik vihavaenlane mängib pealekaebajat ning mõni võõra
sõjaväe leitnandike ,umbkeelne ja võhik saadab süütu inimese seina äärde.Lõpp niisugusele naljale ! " (lk.237 ).Eerik Heine pääseb sakslasena esinedes 1956.aastal vangilaagrist Läände.Arreteeritud oli ta 1950.a laulupeol.10 aastat määrati mitte eluaegne sunnitöö nagu raamatus kirjutatud.Kokkuvõttes on Arved Viiralaiu "Sadu jõkke " huvitav ja hariv romaan.
Jüri
