pühapäev, 9. juuli 2023

Elu piimanõus

 

                 Tere !

Sõjamuuseumis on huvitav näitus "Elu piimanõus ",on eksponeeritud maa seest metsavendadele 

kuulunud suured piimapanged ,mida kasutati peidikutena ,hea käsitseda.Saaremaalt on leitud neid kümmekond ,viimased 7 2020 aastal Leisi vallast Purtsa külast.Samuti on eksponeeritud neis

pangedes leidunud esemed alates paberossidest metallkarbis, lõpetades kondoomide ja erootiliste

joonistuste fotodega.. On ka Gustav Rängu raamat "Vana Eesti  rahvakultuur " (1935 ) ja katkised

Eesti Vabariigi 50 kroonised,koguni ühe metsavenna Redese Tomsoni luuletus.Panged ja neis olnud

esemed

kuulusid arvatavasti Aleksander Tuulingule,kes hukkus 1953.aastal mõrvaragendi tegevuse tulemusena

Elmar Ilp kui kõige tuntuim Saaremaa metsavend oli selleks ajaks juba koos kahe kaaslasega langenud-

1950.Nende surnukehad pandi Kuressaare julgeolekumaja hoovi rahvale vaatamiseks välja.

Saaremaa metsavendlusest annab näitus hea ülevaate.Langenud ja legaliseeritud,värvatud ja arreteeritud 

Saaremaa metsavendi võis olla 500.Enamasti tegutseti 3-8 liikmelistes gruppides.Esimene teadaolev

kooperatiivi röövimine toimus1948,a. märtsis Pamma poes Pärsamaa vallas.Elanikkonna toetus hakkas selleks ajaks langema.muidu ei elanud ära.Maha jäeti "Lendav Salk "Surm " pitseriga kiri,et kaup konfiskeeritud rühma vajadusteks.Pitseriga kiri " Elagu Eesti  Vabariik 30.Surm bolsevikele ja nende käsilastele !

"on ka näitusel näha.Kokku oli neid "poeskäike " kümmekond iga kolme kuu tagant.Päris 

lihtlabasteks röövliteks ja mörtsukateks ei saa metsavendi pidada,tuleb teha teatud mööndus.Metsa 

mindi ikka siis kui oli pöhjust karta tõsiseid repressioone.Paljud metsavennad püüdsid hoiduda

tarbetust vägivallast ja ohvritest,talitsedes end.Nagu näitusel väljapandud artiklist "Metsavennad-karmid võitlejad " ajalehest Eesti Teataja 194 30.september Stockholm 

 lugeda võib saatsid Saaremaa  metsavennad punastele tegelinskitele hoiatuse ,et kui

te oma käitumist ei muuda ,teeme paari kuu pärast,mis tarvis.Paljud metsavennad ennast vabadusvõitlejateks pidasid ,mis tundub õige.Ei tea kas Saaremaa metsavennad talusid ka röövisid ?

"Eesti ajaloos  II "1997 kirjutatakse; "Samal ajal pandi toime röövimisi kauplustes,meiereides ja isegi taludes .See omakorda suurendas maal hirmuõhkkonda " (lk.114 ).Meenub,et isapoolsele vanaisale

rääkis stalinlikus vangilaagris Hirmus Antsu jõuku kuulunud mees,et Pärnumaal Soontaganas on maa sisse maetud piimapudelitesse peidetud kuldmündid.Vend käis 1994.aastal otsimas ,ei leidnud liiga 

halvad ja ebamäärased orientiirid ,ei saanudki õieti leida.Niipalju ka vangilaagri folkloori.


Jüri


laupäev, 8. juuli 2023

Genealoogilisi teateid

              Tere !

Nüüd tean oma isapoolsest suguvõsast mõnda asja rohkem kui kadunud ema.Ema ikka kurtis,et ise oled arhiivis ja ei uuri.Väga kena ,et geni inimesed ka sinu suguvõsa uurimisele kaasa aitavad.Leidsin andmeid

isapoolse vanaema kahe tädipoja kohta.Vanaema tädi oli Julie Remmer (1877-1946 )maetud Ambla kalmistul.Tema poeg Alfred Martin Remmer Kalda(1901-1984 )elas 1939.a.Lehtse vallas Saiakopli külas Hiie talus.Surma kohta leidsin andmeid Rakvere arhiivist.Maetud peaks olema Amblas,kalmistute registrist tema nimi välja ei tule.Julie Remmer on.Alfredist on mul fotosid..Teise vanaema tädipoja kohta leidsin andmeid genist.Arnold Roman

Remmer (Remmel) (1904 Nõmmküla -1973 )Kui otsida Remmer järgi nagu varem oli siis sa ei leia.Andmed tulid välja

Remmel järgi.Arnold Remmel muutis perekonnanime 1937 Remmeliks.Tema nimi on 

ka represseeritute raamatus .Represseeriti 1951 ,vabastati 1956.Elas Väike-Maarjas.Maetud Ao kalmistul

samas on maetud ka tema naine Eve Remmel (1904-1988 ).


Jüri



 


Tallinna Laager

                     Tere !


Tallinna Laager asukohaga Tallinn Kalda 2.Tegutseb 28.augustist 1941 Tallinna Keskvangimaja nime all.Eesti Julgeolekupolitseile allub1.juulist 1942 Tallinna Laagri nime all.Juulis 1942 oli kinnipeetavaid Tallinna Laagris 1376,neist alla 1.a karistusajaga  mehi 46,na 15 ,1.a karistusajaga mehi 488,naisi 146,üle 1.a 

karistusega 675,tähtajata 76.(ERA.R-64.1.70 )Ilmselt oli õige nimetus Tallinna ja Töökasvatuslaager.Talinna Laagrisse toodi karistust kandma süüdimõistetuid ka Viljandist.Karistuse lõppedes pidid nad pöörduma 3 päeva jooksul 

Viljandi Julgeolekupolitsei referentuuri,sest nad jäid 6 kuuks politsei valve alla."Pruuni katku " dokumentide kogumiku 1981a.

materjalide seas on leht Fasistlik statistika Jahrstatistik1941 1942-surmamõistetud 4691.Reval-1291,Dorpat 1569 ,Pernau 1217,Narva 614 ,vahistatud 17692,koonduslaagrisse mõistetud 5563.Mingit

viidet algdokumentidele ei ole.Mõistagi ei avaldatud neid andmeid ei 1981 ega 1988 a."Pruunis katkus"

2002ilmus Indrek Paavle koostatud Eesti rahvastikukaotused II .1,Saksa okupatsioon 1941.1944,Järeldada  võib et tulema peaks veel teine osa,mis hõlmaks Saksamaa vangilaagrites 

hukatuid ja hukkunuid.,keda võis olla vist tuhatkond.Tundub et kõiki saksa ajal hukatute nimesid Indrek

Paavle raamatuis ka ei ole.Näiteks ei ole Isak ja Armand Hansleppa,kelle paigaldati 1968 mälestuskivi

"Siin hukkasid fasistlikud timukad 1941.a oktoobris Isak ja Armand Hanslepa. "Mälestuskivi paigaldati ka 1941 a, oktoobris hukatud Johannes Oinasele ja Artemi Üksikule.Indrek Paavle raamatus Johannes Oinase nimi (s.1896 )nimi on viitega kirjandusele -tähis L Teisi ei ole,vöibolla hukkusid nad siiski

lahingute käigus.Hansleppade mälestuskivi kuuulub eemaldamisele.Mälestuskivi oli paigaldatud ka

Hiiumaal Kõpus

nõukogude aktivistidele Gustav Koidule ja Anni Kattelile,kelle mõrvasid fasistlikud timukad1941.a.

23.oktoobril.


Jüri