Ilmar Vananurm "Petserimaa taevahelgid " ,Tõnis Braks "Kotkamäe kangelased "

 Tere !

Ilmar Vananurme "Petserimaa taevahelgid " (2022 ) on korralik Vabadussõja romaan,ent mitte kõige

kergemini loetav.Ei mäletagi millal eelmine Vabadussõja romaan või jutustus ilmus. Vist oli see Veli Kudres "Luurel ja kaevikus " ja Elmar Õuna "Soomusrongil " (1936) kordustrükk 2008.Romaanis "

Petserimaa taevahelgid "on ajaloolisi kujusid nagu Anton Õunapuu ,eesti skautluse rajaja ja võimlemisõpetaja ,spordiselts Kalev   asutajaliige ,seltsi abil asus Helsingisse õppima ja käis läbi

Helsingis Võimlemise Instituudi.Kalevlaste Maleva kuulipildujate roodu pealik.Langes Vabadussõjas 2.aprillil 1919 Petserimaal.Maetud Vändras ,kus ka

sündis.Veel on romaanis juttu soomusrongist "Uku  " "1919 a. suvi mingit rahu ja lootust Petserimaale  veel ei toonud .Käisid lahingud Irboska pärast ,rindejoon liikus edasi ja tagasi Ostrovi all ,kus langes kolm soomusrong "Uku " võitlejat :kapral Jaan Tellisaar  ning vabatahtlikud reamehed Vassili Leemet ja Sander Ambus.(lk.100 ).Ei puudu ka väikesed etteheited : "Nõrgalt kutsuti üles oma riigi kaitsele ilmselt mitte ainult petserimaalasi,vaid kõiki eestlasi .Võimalik,et see oli eestlaste rahvusliku iseloomu,endassesulgumise märk." (lk 98 )."Õnneks ei näinud noored võitlejad läbi tulevikupoliitikute

sõnamurdmisi,reetmisi ning ahneid eneseupitusi.Kui nad seda kõike ette näinud,siis vaevalt küll

oleks tormatud lahingusse ennastunustavalt, sinisilmselt ja lootusrikkalt." (lk.93 ).On ilmekaid kirjeldusi : "Petserimaa eesti ja vene külad  asetsesid üksteise suhtes nagu saehambad : üks eesti küla 

Irboska külje all ida suunas ,samas vene küla Petseri lähedal lõunakaares .Vahepääl samuti eesti ja vene külad küllalt segamini .Eestlaste naabriteks olid venelased ja ning venelaste üleaedseteks eestlased.Ning mitte kunagi aastasadade jooksul ei pandud naaberkülale tuld otsa .Sest Petserimaa oli põline ning kaunis kodumaa nii eestlastele kui venelastele."(lk.119 ).Mul on ka Vabadussõja aineline näidend 

Tõnis Braksi " Kotkamäe kangelased." (1935 ).Näidatakse ,et  vahel käis rindejoon läbi talu perede,sulane

Robi on punaste pooldaja.Jaan, Kotkamäe peremees :"Kuidas ,siis nüüd rindel õieti on ? Kas pole siis enam mingit lootust ? " Kusti,õppursõdur  : "Miks ei ole ?.Inglise laevastik on Tallinna lahes .Soome abiväed tulid juba pealinna.Kalevi pataljon asus täna õhtul teele liinile .Ma ütlesin juba : "Nüüd alles hakkame sõdima meie ! "Robi : "Kas neid soomlasi on siis palju ?" Kusti : "Nagu vihma .Ja kõik kodusõjas karastatud mehed .Meie soomusrong on võitlemisvalmis.Ja kalevlased.Kõik sportlased.Tõstjad ,maadlejad ja odaviskajad  "Kui need mehed hakkavad lööma ,siis vaenlane ,värisegu. ! " (lk.14).

Jüri

Punamonumentidest ,hauatähistest ja Valgevenest

 Tere !

Jälle natuke ajalooteemasid,mida olen leidnud.Sattus kätte nõukogudeaegne koduloobrosüür

A.Vallner "Valga-Valka " (Tallinn,1973 ),millistes kindlasti kirjutati rajatud nõukogude monumentidest 

ja metsatukkades mõrvatud fasistliku terrori ohvritest.Fasismiohvrite mälestusmärk Priimetsas kohta kirjutatakse ; "1964.a. avati sellel kohal kaunis mälestusmärk ,mille üheks komponendiks on Anton

Starkopfi loodud "Leinav naine " Mälestusmärgil olev kiri teatab 29000 inimese hukkumisest.Endine 

laagri arst Djakov arvab,et siin on isegi ümmarguselt 40000 inimese ühishaud.1964.a. maeti siia ümber ka

Valga vanglast välja viidud ja metsatukkades mõrvatud 61 nõukogude inimese põrm " (lk.47 )Ülejäänud 

olid külma,nälja ja haiguste kätte surnud .Nõukogude söjavangid .Nõukogude sõjavangide kalmistu 

Priimetsal (internetist )Tõenäoliselt jääb hukkunute arv 5000-15000 vahele arvu 29000 tuleks pidada liialduseks.Sattusin seejärel internetis teisaldatud punamonumentide andmebaasi peale,mis on huvitav ja

informatiivne,mis on olnud.Viljandis on olnud Järveotsa obelisk 16 000 fasismiohvrile ,mis lammutati.

Huntaugu mälestuskivi 11 000 fasismi ohvrile.Nii suured arvud,mis ei lähe kokku Erakorralise Komisjoni

arvudega 1945.,mille järgi hukkus Viljandimaal 15 000 ,Valgamaal 15 000.Jaak Pihlaku jutu järgi  uuris KGB 1964.aastal Saksa Liitvabariigi tellimusel  asja .Saadi hukkunud sõjavangide arvuks 10000 ,saksa ajal hukatuid olnud 1944.a. andmeil 400-500.(Järveotsa obeliski tipus kõrgub viisnurk .Sakala 12.mai 2001, Jan Randar Raidma .Järveotsa obeliski ootab ees lammutamine  ,Sakala 27 .august 2022 ).Vapramäe juures 16.jaanuaril

1919 hukkunud hiinlaste mälestusmärk,kes hukkusid kokkupõrkes soomusrong nr.1.dessandiga.Lahingus  langenud hiinlased teenisid Punaarmee 150 miinipurustusdivisjonis,kokku oli neid kolm roodu.Maetute täpset arvu  ei ole teada,nimeliselt on teada ainult üks langenu-Han Go Tsao.

Nõo vallas Vissi külas ühishauale püstati mälestuskivi 1960.aastal eesti,vene ja hiinakeelse tekstiga.

Andmebaasis on märge ,et tegemist on neutraalse hauatähisega,teisalt leiab internetist märke,et on hävitatud

2023.Anija vallas Vetla külas on põllukivi tekstiga "Siin on maetud 2.Viljandi Kommunistliku Kütipolgu võitlejad,kes langesid nõukogude võimu eest. "See peaks alles olema.Ei ole märget,et kuulub eemaldamisele.Ahja mõisa pargis Ahja alevikus  on monument "Põlvitav mees " autoriks Kalju Reitel.

Omab kõrget kunstiväärtust .Osade monumentide juures on märge,et väljendab üldist leina ja puudub ideoloogiline sõnum.Alles on seegi.

Pikasillas Tõrva vallas on punamonument,mida on soovitaud säilitada näidiseksemplarina.Eemaldatud on vist Misso alevikus 5  Võru Kommunistliku Kütipolgu mälestusmärk.Eemaldatud on samuti hävituspataljonlaste ja metsavendade käe läbi hukatute mälestusmärgid.Kehra monumendi puhul selgus,et sinna alla on maetud hoopis punarmee võitlejate asemel saksa okupatsiooni ajal hukatud näiteks Viktor Piirsoo (hukatud 4.09.1941.)On ka üks 1941.a hukatu mälestuskivi -Harald Vanatoa.

Lemmatsi tankitõrjekraavis hukatu 165 inimese,mis omal ajal 1944 Tartus Raadile ümber maeti, uus mälestuskivi kirjaga "Lemmatsi tankitõrjekraavis hukatud  "olevat nüüd Tallinnas Rahumäe

kalmistul..(Jalutuskäik ajas -Tartu koonduslaager ja Lemmatsi mälestusmärk -31.oktoober 2022 ) .)Uudset informatsiooni pakub Arnold Undi töö "Raadi memoriaali kujunemise ülevaade 

aastast 2010 "Sirp ,6.05.2022.

     25.märtsil 1918 kuulutas  Valgevene Rahvavabariik ennast iseseisvaks .16.12 1918 taandus

Valgevene Rahvavabariigi Raada Minkist.Valgevene Raada valmistus peale

rahvussümboolika kasutusele võtmise.ka ladina tähestikule üleminekuks.(Harri Tiido :Valgevene vaikitud ajalugu.7.septembr 2023 )1514 peetud Orsa lahing on rahvuslikult meelestatud valgevenelaste

jaoks sümboolse tähendusega.Moskoviitide pealetung valgevenelaste aladele pandi seisma.Tollase

poolakas Radziwilli ratsaväe pnavalged triibud panid aluse valgevene rahvuslipule,mille võttis 

kasutusele Valgevene lipu autor Klawdziy Duzh Dushevski (1891-1959):maetud Kaunases.Vaatasin huvi pärast ,milliseid Raada fonde on Valgevene Rahvusarhiivis.Valgevene Rahvavabariigi Rahva-

sekretariaat,Rahvaministrite Raada 21.02.1918-11.10.1918,11.10.1918-15.10.1925.Fond 325,231 

säilikut.Saksaaegne  Keskraada 1943-1944 ,fond 381,46 säilikut.Okupatsioonivõimu Valgevene

Kindralkomissariaadi  1.09.1941 -3.07.1944 fond 370,3241 säilikut.Valgevene Raada Prahas ,fond 571,6

säilikut  06.11.1923-1941,saksaaegne Valgevene Noorsooliidu fond 385 114 säilikut (meil analoogne Eesti Noored Peastaap  R-209 ,49 säilikut.Eesti Noorte Harju Malev R-208 16 säilikut )Saksa ajal ilmunud

Valgevenes ladina tähestikus ajalehti. 

Jüri