Eduard Nukk " Südamed tules "

 Tere !

Ostsin jälle antikvariaadist bibliofiilse harulduse- Eduard Nuka (1896-1978) Vabadussõjaainelise näidendi

"Südamed tules " (1937 )On üks hea antikvariaat -"Vana ja hea "Vabadussõjaainelistes näidendites on tihti keegi tegelastest punaste poolel .Nii ka siin..Näidendi tegelane Aadu läheb kättemaksuihas punastega kaasa.Tiit :"Minu silma teie kaetud aken juba

ei peta.Aadule.Nii et sina , poja mõtlesid siis juba ka ümber oma punase meele."Aadu :"Lainele vaadates

kes kohmitseb ta ümber .J a -jah jäävalt .Nüüd ainult ,saaksin aga rutem terveks ,et saaksin veel sõttagi minna."Tiit :"Tahad lahingus teha heaks oma tuisupäised eksisammud "Aadu :"Tahan .Ja kui kord Eesti on vaba. " lk.77-78.Veel üks katke vestlusest punakomissariga.Laine : "Jätke niisugune vabadus endile ja laske me ise hoolitseme oma vabaduse eest.Eesti rahvas ei vaja eestkostjaid -igatahes teiesuguseid mitte ja

teisi veelgi vähem " (lk.17 ).Näidend oli Nõukogude Eestis keelatud kirjanduse nimestikus .Stockholmis

1980 a. väljaantud raamatus "Kodumaal keelatud raamatud " on ta sees. Lisaks veel ka Mihkel Nuka

(1907-1995 ) romaan "Väljarändajad " (1933 )Mihkel Nukk oli Eduard Nuka vend  ja ka kirjanik.

Mihkel Nukk on rohkem tuntud Ameerika eesti kommunistliku lehe väljaandjana.Ilmus 1989.aastani.M.Nukk sai USA kodakondsuse alles 1971.aastal.1972 .aastal tuli esimest korda .Eestisse ja kohtus vennaga.Kui  oli "Uue Ilma " 75 nõndanimetatud juubel  ,siis kohtus 1984.aastal EKP Keskkomitees Karl Vainoga,millest on internetis foto.Keelatud romaani autor kohtub Karl Vainoga.Ajab

muigama.

Jüri

Kultuurilisi teateid

 Tere !

Käisin Linnaarhiivis.Seal on selline huvitav fond nagu Tallinna majaraamatute ja elanike kartoteekide

kollektsioon -F.1396.Vaatasin Tina 20 maja kohta.Korteris number 5 elas vanaisa onutütar Erna Troonberk

(1897-1979 ).(TLA 1396.1,2363 )Töötas 1952.aastal "Maratis " praakijana.Korteris number 4 elas TRA Draamateatri näitleja Jüri Järvet.Korteris number 14 onunaine ja lühikest aega 1974 a, ka onu ise.Olen selles majas

1974.aastal onu juures  käinud.Vaaatasin ka maja Niine 9a kohta.Korteris 7 elanud 1940.a. andmete järgi Jüri Viinamägi (1902-1941 )Rahva Omakaitse Kultuuriosakonna juhataja (ERA .F.R-35 andmete järgi )Jüri Viinamägi oli varem kupletist ,mängis "Estonias " ,seikleja ,elas pikemat aega Brasiilias.1964

elas selles korteris keegi vene  nimega inimene.,mitte Helmi Viinamägi,nagu oletasin.Seega elas viimane

siis ikkagi Nõmmel Metsa 3-2.Olen ise ka selles majas käinud.Kuskil 1975-1976,nimelt elas selles majas

korteris nr.1 klassivend Toomas Krull (1962-2019 )Siis kuulsin juttu,et see maja olnud saksa ajal Omakaitse kasutuses.Ka see tõele vastab,pole kontrollinud.Käisin ka Rakvere  arhiivis.Vaatasin ka seal

Kadrina Täitevkomitee fondist 598 majaraamatut.Kadrinas Rakvere tee 12-8 elas sugulane Heino Kalda

(1934-1997 ) vanaema tädipoja poeg.Majaraamatu järgi elas üksi 1985 aastal töötas Kadrina EPT-s

tõstukijuhina ,kuigi oli kõrgema haridusega.Riigiarhiivis vaatasin naismaadleja Liini Toherti toimikut.

Sündinud oli ta 16.aprillil 1884.Pärit  Nõo vallast .Liikus koos vanematega Riiga ,seal asutati 

sajandivahetusel  eesti jõunaistest koguni naismaadlejate trupp,kes esinesid loendamatutes kohtades isegi Jaapanis ,Jaapani keisri ees.Pärast Teist Maailmasõda oli Arhiivide Valitsuses valvuriks

(alates 1957,1964 liideti see koht Ametkonnavälise Valveteenistuse alla (Eesti naismaadlejaid ja tõstjaid/

Väliseestlase Kalender 1968, ERA.F.R-2338,2k.343.)Fotises on Liini Toherti foto.

Käisin kinos .Meeldejääv film oli "Huvivöönd." Film räägib riivamisi Auschwitzi hävituslaagrist,sest

tohutuid õudusi ei näidata ,mida võime vaid aimata.Kui taamal metsa veerel tossutab rong või tohutuid

jalatsite kuhilaid näidatakse.Seeeest näidatakse laagriülema Rudolf Hössi idüllilist perekonnaelu.

sealsamas ,teisel pool müüri.Rudolfil on palju tööd õhkab naine .Lõpuks olevat  Rudolf Höss naisele siiski rääkinud,mis seal täpsemalt toimub.Ise nad inimeste hävitamist gaasikambrites ja lõpuks

krematooriumites õuduseks ei pidanud.Ju siis nii peab  olema võisid nad arvata."Ma puistan su tuha "teeb Hössi naine filmis teenijale  küünilist nalja ."Allakäik " saksa film oli ka huvitav film ,mis palju tähelepanu äratas.Mustamäel Kaja Kultuurikeskuses käisin Kellerteatris

Agatha Christie "Hiirelõksu " vaatamas :Pilet oli kallis 49 eurot,lavakujundus kehv .Lavastus ise oli efektne.Meelde jäi major Metcalfi roll Andrus Eelmäe esituses."Mina olen politseinik ,major Metcalf

nõustus oma nime laenama ". Huvitavad olid ka Kaisa Selde preili Casewelli rollid  ja Rauno Kaubiaineni inspektor Trotteri rollid.Vähe mängitakse ,vaataks veel nagu näiteks Draamateatri

etendust "Tunnike rahu " vaatasin isegi kolm korda.Raamatutest olen lugenud sel aastal vaid ühe

kriminulli Rauno Võsaste "Topeltmõrv Paunveres ",ladus ,kergelt loetav.Näiteks Bernard J.Farmeri 

"Raamatumüüja surma " (2023 )andis alles läbi pureda .

Jüri