Eda ja Arvi

 Tere !

Hakkasin vaatama vanu  Karula postkaardialbumeid,mida mul on 2-3 tükki.On mida vaadata ! Leidsin

tähelepanelikul sirvimisel pühadekaardi jõuludeks  1943.aastast . 26.detsembrist 1943.Kaardil  on :kirjas

"V.a.Arvi.Hääd Jõulu  sõitu soovib Arvile Eda  26.XII 43.a. " No see peab küll olema tollal 8 aastane Arvi

täditütar  Eda .Evald.Arvi ise oli tollal 7 aastane.See ei saa teisiti olla.Kusagil on mul veel Arvi 9 aastase onupoja

Kaljo saadetud sünnipäevakaart Arvile 1940.a.18. juulist.Oli ilus komme vanasti pühadekaarte saata.Mul on nii hea meel selle postkaardi  üle. Nii et isa mul täditütart teadis ja oli kohtunud .Hilisemast ajast pühadekaarte ei ole.Rakvere arhiivist leidsin vanaisa  Etkar

Tammoja ema Leena Troonbergi matmise registreerimise 30.maist 1964. Haljala kalmistu matmiste registreerimise raamatust  1950-1965 (LVMA.979.1.474 )Etkar Tammoja venna Eduard Troonbergi (s.1906 - ? )matmise kohta andmeid ei ole.Seega kuuldud jutt Eduard Troonbergi matmisest 1950.aastatel 

Haljala kalmistule   ei vasta tõele.

Jüri

Urmas Espenberg "Taassünd "

 Tere !

Lugesin Urmas Esprnbergi "Taaasünd " Talllinn,2021.Poliiitiline romaan,parlamendiromaan,millist meil polnudki.Täitsa hea vaheldus krimkade tulvale,mis on nüüd nagu hetkeks vaiksem.Paks nagu Aleksei Tolstoi "Kannnatuste rada " aga läbi lugesin .Maa ja linna vahelisi 

suhteid käsitlevaid suvitusromaane nagu Iaaan Lintropi "Muiste " (1936 ) on meil küll.Poliitilist elu käsitlevaid 

romaane vähe.Taaasiseseisvumisperioodist  on Arvo Valtoni "Leidik " (20009 ) näiteks.Romaanist saab ka

poliiitilist teavet.,näiteks pidama meil elama 24 0000 rahvuselt eestlast ,kes ei rääägi oma emakeelt,

eesti keelt,vaid vene keelt.Romaanis on kohustuslik meeenutus Malaisia skandaaalist "Kõige räigem meeenutus peol 

oligi seotud Riidega,kes külmkapppide vahel ebakaines olekus üht peol viiibinud naist seksualselt ahistas.

Ta oli juba suuudeldes väga agresssiiivne " kurtis ohver ."Juba see oli ebameeeldiv, aga edasine täiesti kontrollli alt välja ,sest ta kiskus üles mu kleiti ja käperdas mind kõikjalt. " rääkis keegi

Katriniks nimetatud ohver ajalehele. (lk.544)Peategelane Victor oli mittte rahvasaaadik ,vaid fraftsioooni

(alates 5 inimest )ametnik.Algus Riiigikogus oli põnev .Teine pöhjus seltskonnna kogunemiseks peitus

ilmselt Riigikogu

kantselei kingitud uues espresssomasinas ,mis võimaldas teha suhteliselt head kohvi (lk.12)

Romaaanis on palju nimede äratuntavust,näiteks Jaaan Manning ,Uuno Untsip jt.

Victorile meeeldis Rocca  AL Mare kaubanduskeskus..Ise elas Õismäel .Riiigikoguliiikmete ja

ametnike mustanahaliste naiste lembuse fantaseeering ei tundu usutav."Talllinnnas üürisid nad  külalis-

korterit Lootsi tänaval,kus võtsid vastu ka kliente,kes tahtsid proovida seksi neeegrinaistega. "(lk 194 ) .Ka ei tundu väga usutav mustanahalise kalllaletungist Kadriorus valgele,kes läks teisele pooole teed,mustanahaline tölgendas seda solvamisena.Jal õpetuseks arutelu rahvuslikus unistusest."Oleme jääänud ilma rahvusliku unistuseta " (lk 550 ) Aga miks ei võiks see olla ulatuslik

riiiklik munitsipaaalkorterite ehitamisprogramm. ? Kõik ,kes on siin pikalt elanud ja need kel on 2 last ,saaksid tasuta munitsipaaalkorteri.Muidugi paregugi neid munitsipaaalkortereid ehitatakse ,aga vähe.Noortele on muuutunud  oma kodu saaamine kätttesaamatuks.

Ehitataks valmis võõrtöööjõu abiga ,keda kuskil 2015 toodud ehitussse  5800  nagu romaanis

kirjeldatakse.

Jüri

 

Ventspils ,Kuldiga ,Talsi

 Tere !

Käisin juba teist korda Ventspilsis .Vägev lnn,mis jäi lahingutestja sõja purustustest puutumata ,mistõttu

on säilinud palju vanu maju ,kohati on tunne,et neid on rohkemgi kui Tartus.Ometi pani kindral Janis Kurelise armee Roberts Rubenise 2 pataljon edukalt Saksa 16.armeele vastu Olid 19.SS diviisist eraldunud. Järgnenud  lahingus Roberts Rubenis (1917 - 1944 ) 18.novembril 1944 hukkus. Saksa karistusoperatsioonis 160 kohalikku elanikku lasti maha ,kahtlustades neid sidemetes punaste partisanidega.Kaheksa Kurelise pataljoni ohvitseri lasti ka maha.

22 talu süüdati põlema.Järelejäänud 80 Kurelise meest liitusid " Punase Noole " punaste partisanidega.

Zleku vallas on hukkunutele mälestuskivi.See on Ventspilsi rajoonis.Seal pole käinud ,teave on internetist.Kuldiga Kalna tänav meenutas väga

Vana Narvat ,mida meil ei ole ,aga lätlastel on,Meil oleks ka olnud,kui Narvas 1950 varemeid poleks maha võetud.Talsis oli ka vanalinn Kalna tänava rajoonis,mida kahjuks üles ei leidnud.Lisaks on vanalinnas veel Liela tänav ,mida ka ei leidnud .Linn kahe järve ja üheksa künkaga ,kerge soovitut leida pole,Jõudsime  pool kaheksa

alles hotelli ,nii jäi vähe aega otsingutele keskenduda.

Jüri

Eda Evald ja Johannes Evald (Evaldt )

 Tere !

Sain vastuse oma järelepärimisele Rakvere Linnavalitsuse Perekonnaseisuametnikult isapoolse sugulase Eda Evaldi ja tema mehe Johannes Evaldi ja

Johannese  teise naise Meeta:Pauline Suurkaevu kohta Dagmar Troonberg suri 4.08.1939 Rakvere linnas.Maetud Vainupea kalmistul.Kusagil albumis on mul foto sellest kunstipärasest hauakivist,arvatavasti 1960.aastatel pandud.Isa oli mul ka hauakivimeister ,aga see pole vist tema tehtud.Isa tegi hauakivi Edgar Tammojale (Troonberg )oma isale ,Dagmari vennale Haljala kalmistul.

Johannes Evald oli abiellunud Dagmariga 9.juunil 1930 Haljala kirikus..28.03.1942 abiellus leseks jäänud Johannes Meeta Pauline

Suurkaevuga.Elasid tol ajal Paemurru A-12 talus Aaviku külas.Sel aastal välja pandud Pereregistrist 

leidsingi andmed ,et Dagmar Troonbergil (Evald )on olnud tütar Eda Evald (s.1.novembril 1935 )Andmed

Meeta Pauline Suurkaevu kohta on seal ka.Dagmar ja Johannes on peal minu  isapoolsete vanavanemate

kooselu alustamise fotol 20.juunil 1936.Edat  ja Leena Troonbergi peal ei ole ,arvatavasti seetõttu,et

Leena hoidis pooleaastast Edat.Ühtki fotot Edast mul ei ole .Samuti mitte ühtki saadetud pühadekaarti

isale Arvi Tammojale (Troonberg ) (1936.-1983 )Isale oli Eda täditütar.Mulle isa vanatädi tütrest

ei rääkinud  ja ise muidugi küsaida ei osanud ,kuigi võinuks huvi tunda.Teismelise eas 

kõikide sugulastega tihti kokku ei viida,eriti maal ja väikelinnades elavate sugulastega.Võibolla häbenetakse ,et minu laps ei ole nii arenenud vöi lihtsalt ei viitsita.Mind vöeti kaasa

külla Eismal elavale vanaonu tütrepojaleVellole 1977 ja Tallinnas elavale perekond Pokkatitele.- .Julie

Allerti (Pokkat )(1878.-1961 )Leena Troonbergi õepoja  Harald Pokkati (1912-1986 )juurde 1978.Harald Pokkatil ja Helve Puussepal (1914-1985 ) olid tütred Ingrid Pokkat (1947-1999 ) ja Astrid Pokkat  Maasikamäe (1943-2020 )Viimasel oli poeg Ove Maasikamäe (1975-2022 ). Elmar Pokkat (s.31.01..1910-? Vihula vallas )oli Haraldi vend.ja kuskil 1970 Tallinnas elava Tiiduga-emapoolse vanatädi pojapojaga.

Eda Evald (Soppe) abiellus 22.10. 1957  Ülo Soppega ,kes elab veel  ja tal on kaks last Maarja ja Hannes 

Soppe.Eda Soppe suri 12.novembril 2017 Rakvere vallas Arkna külas.Maetud  Haljala kalmistul.

Johannes Evald  suri 1965.Elas sel ajal Aaviku külas Varangul . Maetud Haljalas.Meta-Pauliine

Suurkaev suri 1993 Kadrinas.Elukoht oli sel ajal Rakvere vald Arkna küla.Allika talu .Maetud Haljalas.Internetist võib leida andmeid,et Maaja 

Soppe on löpetanud Rakvere 3.Keskkooli 1982, Hannes Soppe 1983.Käisin ise ka Rakveres elades

selles 1973 vastavatud keskkoolis 1973-1974 ,kuni 1974.a. suvel Tallinna kolisin.Maaja Soppe pidavat juustumeistrina Arknal töötama (Arkna  mõis -koht ,kus kus kohtuvad tervis ja hea olu .Rakvere Valla Sõnumid .1.august 2018 )Ülo Soppest ja Maaja Soppest on juttu artiklis Arkna ,eilne ,tänane ja homne päev Rakvere Valla Sõnumid. 11.september 2020,Ülo Soppe pidanud kohalikus majandis mitmeid ameteid peainsenerist mesiniku ja varustajani.Arkna mõisas olnud 1993.aastani  pöllutöökool ja loomakasvatuskool.Põnev

Jüri

Bauska,Dobele ,Rundale

 Tere !

Jälle ühelt reisilt tagasi koos Raereisidega.Dobele ,Bauska,Rundale.Täitsa huvitav.Dobele meenutab 

Rakveret,Tore sireliaed oli.Bauskas oli vanu maju tunduvalt rohkem kui Dobeles nagu Kuldigas,natuke vähem kui Daugavpilsis,meenutab Viljandit natuke.Raekoda oli.,.hiljem taastatud vist.Bauskas otsisin mälestusplaati

Rigas ielal nr.32 1948-1950 tegutsenud koolinoorte vastupanuorganisatsioonile,kelle seast 2 1952 hukati,ei leidnud.Oli mälestustahvel  1941 .a. novembris hukatud fasistliku terrrori ohvrile ,LätiNSV Ülemnõukogu

deputaadile.,nime ei märkinud üles.Eestiski olnud sellise nimetusega punane organ 17.aprillist 1941.

Silma jäi veel mälestustahvel Pludonise tänaval ühel kivimajal Bauskas,et siin asus 1940-1941 Bauska

NKVD kohalik osakond.Kurikuulus hoone.Vilis Pludonis oli läti luuletaja.(1874-1940),on mälestusmärk temalegi.

Läti kohta on pruuni terrori ohvrite nimekirja raske leida, 18 000 lätlast hukatud ,Eestis hukatud vähemalt 7800.Meil Indrek Paavle koostas vastava saksa ajal hukatute kohta nimekirja raamatuna 2002.Rundale  loss

oli huvitav ,restaureerima hakati  1970.aastate lõpus .

Varem hoitud seal vilja ,asus kool.Tore prantsuse aed oli,kus sai elektrisõidukiga  sõita.Fotod sain kätte. tehtud.Sealhulgas pensionile mineku peo fotod- 5 tükki Üles panna,et ,siis e-maili teel edasi saata ,ei oska.

Kõike head !

Jüri

Juri Vetohhin "Kalduvus põgeneda "

 Tere !

Küllaltki huvitav lugemine on Juri Vetohhini "Kalduvus põgeneda " (1983 )Eesti keelde tõlkinud Valdek Kiiver. 2024.Raamat on paks küll,kuid

loeb lõpuni.Leningradi insener Juri Vetohhin (s.1928 )võtab ette  kaks katset NSV Liidust ujudes Türki

põgeneda  aastal 1965 ja ka 1967 .Jääb vahele ,pistetakse psühhiaatriahaigla nimelisse kinnipidamisasutusse.Raamatus on ka eestlasi mainitud "Vähe veel kommunistid soomlasi peksid ! "

rääkisid vennad ,meenutades Soome võimude südametut suhtumist mitte ainult neisse ,vaid ka

eestlastest põgenikesse ,kes neile samal ajal vahele jäid.Eestlaste  ainsat ja elementaarset palvet -lubada

kirjutada sugulastele Rootsi enne nende KGB kätte andmist -soomlased ei rahuldanud.(lk.345 ).Vennad Satravkad

anti  NSV Liidule välja,nad olid välja töötanud originaalse põgenemisplaani .Neil läks korda teejuhi abiga

ületada soisel alal Soome piir.Varsti ilmusid välja Soome piirivalvurid,kes nad arreteerisid.Kolmas kord

aastal 1979 läheb Vetohhinil põgenemine laevalt korda kruiisil "Talvest suvesse " Indoneesia ranniku lähedalt .Jällegi ujudes , ujunud ära 20 kilomeetrit.Tuusik oli maksnud 560 rubla.Raha oli ta kogunud 

laadijana töötades.Olnud kogu Leningradis ainuke laadija,kes ei joonud.Raamatus on ka huvitav lõik 

ukrainlaste kohta "Dmiri Ivanovits Nikitin oli Ukraina kolhoosnik,kes omal nahal oli saanud tunda

nõukogude pärisorjuse raskusi.Seepärast tervitas ta sakslaste saabumist kui kommunistlikust ikkest

vabanemist ja oli selle eest määratud kriminaalpolitsei inspektoriks Enne Punaarmee tagasitulekut 

varjas Nikitin end õe majas.Ta ehitas selle põranda alla punkri .kus elas 24 aastat .Õppis masinaga õmblema ning õmbles meeste ja naiste rõivaid mida  õde turul müüs.Öösel tuli Nikitin  oma salapaigast

välja värsket õhku hingama .Kord ilmus ta välja päeval ja naabrid andsid ta  üles.Enne hukkamist saadeti Nikitin piinamisele Dnepropetrovski erihaiglasse. " (lk.273 )

Praegu oleks Ukrainal õige loovutada Venemaale neli idapoolset oblastit ja Krimm,et mitte rohkem 

territooriumi kaotada .Ukraina jääks alles suveräänse riigina ,mitte nukuriigina .NATO sse ka Ukraina

ei saaks.Euroopa Liitu Lääne ja Kesk- Ukraina tahtmise korral saaks.Paljud analüütikud  on ju 

kirjutanud,et Lääne-ja Ida-Ukraina on nagu kaks erinevat maad.Hea kui tulevikus ukrainlased saavad

viisavabalt endistesse idapoolsetesse oblasitesse.Meie jäime ka Petserist ilma,viisavabalt sinna ei saa.

Jüri

Pereregister

 Tere !

Uus,kättesaadavaks tehtud Pereregister on väga huvitav ja käepärane,uus informatsioon ja mälu värskendus on vaid paari kliki

kaugusel.VAUS on vaid registreeruda vaja,et digipilte näha.Pereregister baseerub 1926-1949 omavalitsustes peetud perekirjadel.Mõned näited minu sugulaste  ja hõimlaste kohta.Minu  emapoolne vanaonu Jüri Velber (Veelaid )s.1884-1949 )isa Jüri Velber (1850-1916 )Ema Mari Armann )s.1854-1938 ) abiellus Loviise-Pauliine Sõitjaga  (1884-1976 ).Jüri Velber läks Paliverre koduväiks,see oli ajastutüüpiline ja Arjasilla koht Ellamaal jäi Jüri Velberi nooremale pojale Arnoldile (1899-1965 )minu emapoolsele  vanaisale .Minu isapoolse vanaisa Edgar Tammoja (1903.1971 )onutütar Helmi Troonberk (Viinamägi)

(1901-1978 ) abiellus Georg Veinberg )Viinamägiga 20.september 1925 .Vanaisa teine onutütar Meeri-Johanna Padrik (s.2.08.1907 )Tallinnas abiellus Hugo Valentin  Padrikuga (s.1894 )Tallinnas  4 aprillil1 1931.Meeri Patrik suri 13.aprillil 1995 USAs Hartfordis.Vahel tuleb katsetada erinevaid nimekujusid,et leida.Minu emapoolse vanaisa õe Maria Velber (s.1890-1972 )mees  oli Alfred-August Öpik (s.1880-1956 Abiellu astunud 1910.Alfredi isa oli Hans Ööpik (s.1842 Peningi vallas ).Minu isapoolse vanaisa õde oli 

Dagmar Troonberg (Evald ) (1909-1939 ja abikaasa Johannes Evald (s.1896 )Dagmaril on olnud tütar 

Eda Evald (s.1.novembril 1935 )Seda pole ei Genis ega ema raamatus mainitud.Nii et leiab uusi

põnevaid teabeid

Suured tänud

Jüri

Jüri Uustalu "Kremlis ,kongis ja Siberis"

 Tere !

Lugesin läbi mahuka Jüri Uustalu  (1889-1973 )mälestusteraamatu "Kremlis ,kongis ja Siberis"(Tartu,2009 ) Toimetanud Valdek Kiiver.Jüri Uustalu kuulus selle kurikuulsa delegatsiooni koosseisu

kes palus Eesti NSV vastuvõtmist Moskvas 1940.a. augustis. NSVLiidu "vennalike rahvaste perre" "Moskvas tulnud külla Zdanovi isiklik sekretär  ja andnud igale delgatsiooniliikmele 2000 rubla

"taskurahaks"Nagu Jüri Uustalu ise kirjutab :"Minu osavõtt 1940,a.pöördest sai  kaasvangidele ka teatavaks.Oli paar-kolm juhust,kus minu aadressil solvavaid märkusi kuuldavale lasti.kui samas leidus ka

mehi,kes minu kohta head ütlesid.Mina ei ei lausunud eneseõigustamiseks sõnagi." (lk.203 )Jüri Uustalu

oli vangis nii saksa ajal Vasalemma Töö-ja Kasvatuslaagris üks aasta seitse kuud ,kui nõukogude

vangilaagris 1945-1955. 1945 sõidutati Uustalu Tallinnas Koidula tänavas asunud Leningradi armee

vastuluure staapi.Talle heideti ette,et ta polnud nõukogude tagalasse evakueerunud.Uustalu kirjutab,et 

nõukogude tagalasse pääsemiseks polnud mul võimalusi.Sinna läbipääsu otsivate  Eesti NSV valitsus-ja partei-

tegelaste kolonngi oli Narvast tagasi saadetud.Ja üldse oli mul tahtmine siia oma

ma rahva juurde jääda.Ma ei püüdnud ka üle mere Rootsimaale ära põgeneda" (lk.165 )Venemaal vangis olles oli kuulda :"Valvurite jutust võis järeldada,et poliitilistega on mugav läbi saada.Kuulsin isegi kaastundeavaldusi,et miks korralikke inimesi on kinnipidamisele toodud " (lk 246  Kõige kurvemToiduga oli laagris kehv :" Kõige kurvem oli toiduga.Leiba anti napilt.Selle päevane annus oli 400 grammi.Hommikul must ja viha kohv.Lõunaks saime kapsasuppi,esimese toiduna vedelamat, 

teiseks sama kapsas vähese veega. " (lk.178 )Laagrist vabanenud  Jüri Uustalule ostis vend Jaan 1956 ..jaanuaris uue korraliku ülikonna ,et ta võiks rahva seas häbenemata liikuda.Jüri Uustalu vennapoeg 

oli ajaloolane Evald Uustalu (1912-1982 )Lõpetuseks mõningaid andmeid Jüri Uustalu kohta arhiivi

kartoteegikaardilt.J.Uustalu oli Asutava Kogu liige.E.S.T.P Läänemaa komitee liige.Asutas Kullamaa

Noorsotsialistliku Ühingu.,mis suleti 11. augustil 1933 .Kaitseliidu Lääne Maleva Kullamaa kompanii  toetajaliige.Esitatud teenetemärgi saamiseks (ERA.31.5.1876..217-.218 )Oli Isamaaliidus Vaikna osakonnas (ERA,F.943n.1,

s.238 ,l,2 )Saksa ajal istus kinni 13.detsembrist 1941 kuni  3.septembrini 1943.

Jüri

Kustas Matisoo " Õppursõdur jutustab "

 Tere!

Ostsin Ardan Antiikist tõelise pärli -romaani Vabadussõjast .Kustas Matisoo "Õppursõdur jutustab "

(1939 ).Autorist Kustas Matisoost (Gustav Matzen ) ei ole teada.Tuleb arhiivi minna ja 1939.a.

ajakirju lapata .Käisin arhiivis.Sealt leiab küll Gustav Eduard Matseni(s.1903)kes olnud Võru õppursõdurite koguteose koostamise komisjonis.(ERA.852.1.795 ).Tegutsenud ka kooliõpetajana ja ajakirjanikuna Võttis osa Vabadussõjast.Pahempoolsete vaadetega,hiljem tundis kaasa vapsidele.Kaldun arvama,et see on sama isik ,kui see on ikka tema.Internetist leiab Gustav Matzeni leinakuulutuse 1942.aastast.Leinab vend.

Vabadussõja Ajaloo Komisjoni töökomisjoni fondis Riigiarhiivis (f.2124 ) leiab Gustav Matzeni saadetud 

mälestusi,mida ta on ka romaani kirjutamisel kasutanud.Võib vist küll romaaniks nimetada.Kordustrükki romaanist seni ilmunud ei ole.

    Romaanis on palju kujutatud Eesti Rahvaväe  võitlust punaste eesti kütipolkudega.Üks lõik romaanist :

kus kirjeldatakse vangilangenud punaeestlasi :"Kas eestlased ?.Jah !Missugusest väeosast `?Viljandi

kommunistlikust kütipolgust ! Kas olete kommunistid ? Ei,mobiliseeritud,Mitu tääki on polgus ?

Vähe üle kolmesaja.On sääl kõik eestlased ?Peaaegu kõik .Kellega teie sõdite ?Noh ikka valgetega,

mõisnikega "Ants mõtles veidi :" Eksite mehed,kui usute oma komissaride loba .Mitte valgete ega mõisnikega ,vaid eesti rahvaga sõdite teie .Oma vendadega.Pole mäisnikud meie sõpru ega liitlasi !

Ka kommunistid mitte !Olete eksiteel !Sellest aga hiljem pikemalt.Kui tulete meile külla ,eks siis kuulete.

Kartapoleteil tarvis midagi !" (lk.72 )Punaeestlasi hakkas vähehaaval üle tilkuma Eesti Rahvaväe poolele.

Meievastas olid lõunarindel ka läti kommunistlikud kütipolgud.Romaanis ei puudu ka varasematest) Vabadussõja romaanidest Johannes Lapi "Vabaduse eest (1930 ) ja Albert Kivika "Nimed marmortahvlil "

(1936 )tuntud kahe vastaspooltel võitleva venna motiiv.Antud romaanis Anton ja Kaarel Varul.Üks

lõik vendade kohtumisest :"Mitu tundi kestis vendade jutuajamine .Siis...siis lahkusid teineteisest tugeva

käepigistusega...kumbki omade juurde tagasi .Antoniga tuli kaasa Kaarlit saatev punaväelane,kellele

Anton mehesõnaga tagas puutumatuse jaotsese tagasipöördumise võimaluse "

 lk.105 ).Natukese aja pärast on vennad mõlemad Eesti Rahvaväe ridades.Ültulemise motiive leiab

romaanist veelgi.Kolka Zubov astub Võrus 5.kommunistlikku eesti kütipolku.Natukese aja pärast on ta juba vastaspoolel :"Ma polnud siis ega ole ka praegu huvitatud suurest ja kõrgest poliitikast,kuid ütlen

avalikult ,et pole sugugi need eesti pojad,kes okupatsioonivõimude eest pägenesid Venesse) ,süüdiselles,et nad kodumaal valitsevate ja kiiresti muutuvate olude mittetundmise ja enamlaste-juutide

ägeda kihutustöö tagajärjel leidsidend Eesti vabariigi vastaste leeris.Siin arvasime meie ja meie enamik 

arvab ning usub praegugi,et Eesti vabariigi nime taga sõdivad meiega vene mustsada ,balti parunid ,

üksikud "eesti kadakad " ja nende tagakihutusel väevõimuga mobiliseeritud hall mass.Missugune arvamine ja usk oli minulgi -senini.Nüüd on aga minu otsus kindel ja kõikumatu.Lähen ja liitun teiste

Võru poistega." (lk.173)Muidugi on juttu ka Leonhard Riti ületulekust, teravast saabaste puudusest ja muust.

Jüri

Karl Friedrich Burman ja Karl Arthur Burman

 Tere !

Head uut aastat ! Külmkapist Harju Tarbijate Ühistus tulin ära.Elan kunstnik Karl Arthur Burman juunior

(1914-2001 )korteris Kadriorus.Sissekolimisel 2003 tahtis Burmani tütar isa joonistusi ,mis olid keldris hoiul , omale tagasi saada.Olime need keldrist leidnud ja andsime tütrele tagasi Naaber. mäletab veel 

Karl Burman juuniori .Oli härrasmees. Kui naabrit näen saab mõnda asja veel küsida.Naaber eesti keelt küll ei räägi.Isa Karl Friedrich Burman (1882 Sumõ, Harkovi kubermang-1965 Tallinn)Arhitektist Karl Friedrich Burmani tuntumaid töid on 

korterelamu Raua 39( 1912) ,kus ta ka ise 1912-1923  elas.Alates 1945 elas Neitsitornis kuni surmani.Neitsi

torni elamu lammutati 1967. Neitsitorni kohvik oli selle avamise järel 1980 a.lõpul üks Tallinna

 menukohti.Karl Friedrich Burmanil oli veel õde Johanna Natalie  Burman (1884 Kamjanets Podilskõi 

Hmelnõtskõi kubermang Ukraina )ja vend Paul Wilhelm Burman (Kamjanets Podilskõi Hmelnõtskõi 

kubermang Ukraina 1888-1934 Eesti )Karl Friedrich Burman oli rahvuselt sakslane. 1965 aastal 

elas Eestis veel vanu sakslasi.Karl Arthur Burman on maalinud  muude tööde seas ka Riia vaateid nagu ta isagi.Ema oli tal Helene Maria Elisabeth Burman(Veltmann )(1887-1963 ),kes oli Käthe Amalie Hanseni (Veltmann )

(1896.1979 )õde.Käthe oli kirjanik Anton Hansen Tammsaare(1878-1940 ) abikaasa.

Jüri