Kustas Matisoo " Õppursõdur jutustab "

 Tere!

Ostsin Ardan Antiikist tõelise pärli -romaani Vabadussõjast .Kustas Matisoo "Õppursõdur jutustab "

(1939 ).Autorist Kustas Matisoost (Gustav Matzen ) ei ole teada.Tuleb arhiivi minna ja 1939.a.

ajakirju lapata .Käisin arhiivis.Sealt leiab küll Gustav Eduard Matseni(s.1903)kes olnud Võru õppursõdurite koguteose koostamise komisjonis.(ERA.852.1.795 ).Tegutsenud ka kooliõpetajana ja ajakirjanikuna Võttis osa Vabadussõjast.Pahempoolsete vaadetega,hiljem tundis kaasa vapsidele.Kaldun arvama,et see on sama isik ,kui see on ikka tema.Internetist leiab Gustav Matzeni leinakuulutuse 1942.aastast.Leinab vend.

Vabadussõja Ajaloo Komisjoni töökomisjoni fondis Riigiarhiivis (f.2124 ) leiab Gustav Matzeni saadetud 

mälestusi,mida ta on ka romaani kirjutamisel kasutanud.Võib vist küll romaaniks nimetada.Kordustrükki romaanist seni ilmunud ei ole.

    Romaanis on palju kujutatud Eesti Rahvaväe  võitlust punaste eesti kütipolkudega.Üks lõik romaanist :

kus kirjeldatakse vangilangenud punaeestlasi :"Kas eestlased ?.Jah !Missugusest väeosast `?Viljandi

kommunistlikust kütipolgust ! Kas olete kommunistid ? Ei,mobiliseeritud,Mitu tääki on polgus ?

Vähe üle kolmesaja.On sääl kõik eestlased ?Peaaegu kõik .Kellega teie sõdite ?Noh ikka valgetega,

mõisnikega "Ants mõtles veidi :" Eksite mehed,kui usute oma komissaride loba .Mitte valgete ega mõisnikega ,vaid eesti rahvaga sõdite teie .Oma vendadega.Pole mäisnikud meie sõpru ega liitlasi !

Ka kommunistid mitte !Olete eksiteel !Sellest aga hiljem pikemalt.Kui tulete meile külla ,eks siis kuulete.

Kartapoleteil tarvis midagi !" (lk.72 )Punaeestlasi hakkas vähehaaval üle tilkuma Eesti Rahvaväe poolele.

Meievastas olid lõunarindel ka läti kommunistlikud kütipolgud.Romaanis ei puudu ka varasematest) Vabadussõja romaanidest Johannes Lapi "Vabaduse eest (1930 ) ja Albert Kivika "Nimed marmortahvlil "

(1936 )tuntud kahe vastaspooltel võitleva venna motiiv.Antud romaanis Anton ja Kaarel Varul.Üks

lõik vendade kohtumisest :"Mitu tundi kestis vendade jutuajamine .Siis...siis lahkusid teineteisest tugeva

käepigistusega...kumbki omade juurde tagasi .Antoniga tuli kaasa Kaarlit saatev punaväelane,kellele

Anton mehesõnaga tagas puutumatuse jaotsese tagasipöördumise võimaluse "

 lk.105 ).Natukese aja pärast on vennad mõlemad Eesti Rahvaväe ridades.Ültulemise motiive leiab

romaanist veelgi.Kolka Zubov astub Võrus 5.kommunistlikku eesti kütipolku.Natukese aja pärast on ta juba vastaspoolel :"Ma polnud siis ega ole ka praegu huvitatud suurest ja kõrgest poliitikast,kuid ütlen

avalikult ,et pole sugugi need eesti pojad,kes okupatsioonivõimude eest pägenesid Venesse) ,süüdiselles,et nad kodumaal valitsevate ja kiiresti muutuvate olude mittetundmise ja enamlaste-juutide

ägeda kihutustöö tagajärjel leidsidend Eesti vabariigi vastaste leeris.Siin arvasime meie ja meie enamik 

arvab ning usub praegugi,et Eesti vabariigi nime taga sõdivad meiega vene mustsada ,balti parunid ,

üksikud "eesti kadakad " ja nende tagakihutusel väevõimuga mobiliseeritud hall mass.Missugune arvamine ja usk oli minulgi -senini.Nüüd on aga minu otsus kindel ja kõikumatu.Lähen ja liitun teiste

Võru poistega." (lk.173)Muidugi on juttu ka Leonhard Riti ületulekust, teravast saabaste puudusest ja muust.

Jüri

Karl Friedrich Burman ja Karl Arthur Burman

 Tere !

Head uut aastat ! Külmkapist Harju Tarbijate Ühistus tulin ära.Elan kunstnik Karl Arthur Burman juunior

(1914-2001 )korteris Kadriorus.Sissekolimisel 2003 tahtis Burmani tütar isa joonistusi ,mis olid keldris hoiul , omale tagasi saada.Olime need keldrist leidnud ja andsime tütrele tagasi Naaber. mäletab veel 

Karl Burman juuniori .Oli härrasmees. Kui naabrit näen saab mõnda asja veel küsida.Naaber eesti keelt küll ei räägi.Isa Karl Friedrich Burman (1882 Sumõ, Harkovi kubermang-1965 Tallinn)Arhitektist Karl Friedrich Burmani tuntumaid töid on 

korterelamu Raua 39( 1912) ,kus ta ka ise 1912-1923  elas.Alates 1945 elas Neitsitornis kuni surmani.Neitsi

torni elamu lammutati 1967. Neitsitorni kohvik oli selle avamise järel 1980 a.lõpul üks Tallinna

 menukohti.Karl Friedrich Burmanil oli veel õde Johanna Natalie  Burman (1884 Kamjanets Podilskõi 

Hmelnõtskõi kubermang Ukraina )ja vend Paul Wilhelm Burman (Kamjanets Podilskõi Hmelnõtskõi 

kubermang Ukraina 1888-1934 Eesti )Karl Friedrich Burman oli rahvuselt sakslane. 1965 aastal 

elas Eestis veel vanu sakslasi.Karl Arthur Burman on maalinud  muude tööde seas ka Riia vaateid nagu ta isagi.Ema oli tal Helene Maria Elisabeth Burman(Veltmann )(1887-1963 ),kes oli Käthe Amalie Hanseni (Veltmann )

(1896.1979 )õde.Käthe oli kirjanik Anton Hansen Tammsaare(1878-1940 ) abikaasa.

Jüri