Eduard Nukk " Südamed tules "

 Tere !

Ostsin jälle antikvariaadist bibliofiilse harulduse- Eduard Nuka (1896-1978) Vabadussõjaainelise näidendi

"Südamed tules " (1937 )On üks hea antikvariaat -"Vana ja hea "Vabadussõjaainelistes näidendites on tihti keegi tegelastest punaste poolel .Nii ka siin..Näidendi tegelane Aadu läheb kättemaksuihas punastega kaasa.Tiit :"Minu silma teie kaetud aken juba

ei peta.Aadule.Nii et sina , poja mõtlesid siis juba ka ümber oma punase meele."Aadu :"Lainele vaadates

kes kohmitseb ta ümber .J a -jah jäävalt .Nüüd ainult ,saaksin aga rutem terveks ,et saaksin veel sõttagi minna."Tiit :"Tahad lahingus teha heaks oma tuisupäised eksisammud "Aadu :"Tahan .Ja kui kord Eesti on vaba. " lk.77-78.Veel üks katke vestlusest punakomissariga.Laine : "Jätke niisugune vabadus endile ja laske me ise hoolitseme oma vabaduse eest.Eesti rahvas ei vaja eestkostjaid -igatahes teiesuguseid mitte ja

teisi veelgi vähem " (lk.17 ).Näidend oli Nõukogude Eestis keelatud kirjanduse nimestikus .Stockholmis

1980 a. väljaantud raamatus "Kodumaal keelatud raamatud " on ta sees. Lisaks veel ka Mihkel Nuka

(1907-1995 ) romaan "Väljarändajad " (1933 )Mihkel Nukk oli Eduard Nuka vend  ja ka kirjanik.

Mihkel Nukk on rohkem tuntud Ameerika eesti kommunistliku lehe väljaandjana.Ilmus 1989.aastani.M.Nukk sai USA kodakondsuse alles 1971.aastal.1972 .aastal tuli esimest korda .Eestisse ja kohtus vennaga.Kui  oli "Uue Ilma " 75 nõndanimetatud juubel  ,siis kohtus 1984.aastal EKP Keskkomitees Karl Vainoga,millest on internetis foto.Keelatud romaani autor kohtub Karl Vainoga.Ajab

muigama.

Jüri

Kultuurilisi teateid

 Tere !

Käisin Linnaarhiivis.Seal on selline huvitav fond nagu Tallinna majaraamatute ja elanike kartoteekide

kollektsioon -F.1396.Vaatasin Tina 20 maja kohta.Korteris number 5 elas vanaisa onutütar Erna Troonberk

(1897-1979 ).(TLA 1396.1,2363 )Töötas 1952.aastal "Maratis " praakijana.Korteris number 4 elas TRA Draamateatri näitleja Jüri Järvet.Korteris number 14 onunaine ja lühikest aega 1974 a, ka onu ise.Olen selles majas

1974.aastal onu juures  käinud.Vaaatasin ka maja Niine 9a kohta.Korteris 7 elanud 1940.a. andmete järgi Jüri Viinamägi (1902-1941 )Rahva Omakaitse Kultuuriosakonna juhataja (ERA .F.R-35 andmete järgi )Jüri Viinamägi oli varem kupletist ,mängis "Estonias " ,seikleja ,elas pikemat aega Brasiilias.1964

elas selles korteris keegi vene  nimega inimene.,mitte Helmi Viinamägi,nagu oletasin.Seega elas viimane

siis ikkagi Nõmmel Metsa 3-2.Olen ise ka selles majas käinud.Kuskil 1975-1976,nimelt elas selles majas

korteris nr.1 klassivend Toomas Krull (1962-2019 )Siis kuulsin juttu,et see maja olnud saksa ajal Omakaitse kasutuses.Ka see tõele vastab,pole kontrollinud.Käisin ka Rakvere  arhiivis.Vaatasin ka seal

Kadrina Täitevkomitee fondist 598 majaraamatut.Kadrinas Rakvere tee 12-8 elas sugulane Heino Kalda

(1934-1997 ) vanaema tädipoja poeg.Majaraamatu järgi elas üksi 1985 aastal töötas Kadrina EPT-s

tõstukijuhina ,kuigi oli kõrgema haridusega.Riigiarhiivis vaatasin naismaadleja Liini Toherti toimikut.

Sündinud oli ta 16.aprillil 1884.Pärit  Nõo vallast .Liikus koos vanematega Riiga ,seal asutati 

sajandivahetusel  eesti jõunaistest koguni naismaadlejate trupp,kes esinesid loendamatutes kohtades isegi Jaapanis ,Jaapani keisri ees.Pärast Teist Maailmasõda oli Arhiivide Valitsuses valvuriks

(alates 1957,1964 liideti see koht Ametkonnavälise Valveteenistuse alla (Eesti naismaadlejaid ja tõstjaid/

Väliseestlase Kalender 1968, ERA.F.R-2338,2k.343.)Fotises on Liini Toherti foto.

Käisin kinos .Meeldejääv film oli "Huvivöönd." Film räägib riivamisi Auschwitzi hävituslaagrist,sest

tohutuid õudusi ei näidata ,mida võime vaid aimata.Kui taamal metsa veerel tossutab rong või tohutuid

jalatsite kuhilaid näidatakse.Seeeest näidatakse laagriülema Rudolf Hössi idüllilist perekonnaelu.

sealsamas ,teisel pool müüri.Rudolfil on palju tööd õhkab naine .Lõpuks olevat  Rudolf Höss naisele siiski rääkinud,mis seal täpsemalt toimub.Ise nad inimeste hävitamist gaasikambrites ja lõpuks

krematooriumites õuduseks ei pidanud.Ju siis nii peab  olema võisid nad arvata."Ma puistan su tuha "teeb Hössi naine filmis teenijale  küünilist nalja ."Allakäik " saksa film oli ka huvitav film ,mis palju tähelepanu äratas.Mustamäel Kaja Kultuurikeskuses käisin Kellerteatris

Agatha Christie "Hiirelõksu " vaatamas :Pilet oli kallis 49 eurot,lavakujundus kehv .Lavastus ise oli efektne.Meelde jäi major Metcalfi roll Andrus Eelmäe esituses."Mina olen politseinik ,major Metcalf

nõustus oma nime laenama ". Huvitavad olid ka Kaisa Selde preili Casewelli rollid  ja Rauno Kaubiaineni inspektor Trotteri rollid.Vähe mängitakse ,vaataks veel nagu näiteks Draamateatri

etendust "Tunnike rahu " vaatasin isegi kolm korda.Raamatutest olen lugenud sel aastal vaid ühe

kriminulli Rauno Võsaste "Topeltmõrv Paunveres ",ladus ,kergelt loetav.Näiteks Bernard J.Farmeri 

"Raamatumüüja surma " (2023 )andis alles läbi pureda .

Jüri

Genealoogia: Troonberkid

  Tere !

Leidsin natuke uut teavet Troonberkide kohta.Isa oli mul  ka Troonberk.Arvi Troonberk (Tammoja )(1936-

1983 ).1939 eestistus Tammojaks.Vanaisa Edgar Troonberk (1903-1971 ) ,tema isa oli Jaan Troonberk (1860 -1920 ) ,naine Leena Troonberk(Allert ) (1876-1964 ) Jaanil oli vend Johannes Troonberk (1864-1913 ),tal oli kolm tütart :Helmi Troonberk

(Viinamägi )(1901-1978 ),elas 1928 Tallinnas Nõmmel Metsa tn.3-2,Erna Troonberk (1897.1979 )elas

Tallinnas Tina 20.Välja tuli see elukoht  Tallinna 1978.a. telefoniraamatust.,Mary -Johanna Troonberk(Patrik ) (1907-1995 USA Hartford )Maetud on Helmi Viinamägi Tallinnas Siselinna kalmistul.Erna Troonberk Tallinnas Pärnamäe kalmistule ,hauaplatsi asukoht teadmata..Ei ole märke,et vanaisa Edgar Troonberk oma Tallinnas

elavate onutütardega läbi käinud oleks.Või ma ei mäleta .Olen kuulnud nooruses juttu,et Tina tänaval elas 

keegi nn.kassimutt.Võibolla see oligi see sugulane.Küsisin kord isa käest kas meil ka  USA .s sugulasi elab."Jah elab.USA-s Harfordi linnas."Nii et mingid andmed pidid isal ja vanaisal olema  Edgar Troonberkil oli

õde Dagmar Troonberk (Eevald ) (1909.1939 ),vennad Aleksander Troonberk  (1914-1920 ) ja Eduard

Troonberk (1906.1954 ? ).Vanaema Amanda Helene Troonberk (Tammoja ,Baumann )(1897-1977 )Edgari naine ,käis oma sugulastega Nõmmkülas veel 1973 aastal  ja hiljemgi läbi.Mu ema Ellen Tammoja (1935-2017 )koostatud genealoogia raamatus perekondlikuks tarbeks "Sugupõlvede silmad saatmas mu taldade teed " Johannes Troonberkist ja tema tütardest juttu ei ole.

Jüri

Ilmar Vananurm "Petserimaa taevahelgid " ,Tõnis Braks "Kotkamäe kangelased "

 Tere !

Ilmar Vananurme "Petserimaa taevahelgid " (2022 ) on korralik Vabadussõja romaan,ent mitte kõige

kergemini loetav.Ei mäletagi millal eelmine Vabadussõja romaan või jutustus ilmus. Vist oli see Veli Kudres "Luurel ja kaevikus " ja Elmar Õuna "Soomusrongil " (1936) kordustrükk 2008.Romaanis "

Petserimaa taevahelgid "on ajaloolisi kujusid nagu Anton Õunapuu ,eesti skautluse rajaja ja võimlemisõpetaja ,spordiselts Kalev   asutajaliige ,seltsi abil asus Helsingisse õppima ja käis läbi

Helsingis Võimlemise Instituudi.Kalevlaste Maleva kuulipildujate roodu pealik.Langes Vabadussõjas 2.aprillil 1919 Petserimaal.Maetud Vändras ,kus ka

sündis.Veel on romaanis juttu soomusrongist "Uku  " "1919 a. suvi mingit rahu ja lootust Petserimaale  veel ei toonud .Käisid lahingud Irboska pärast ,rindejoon liikus edasi ja tagasi Ostrovi all ,kus langes kolm soomusrong "Uku " võitlejat :kapral Jaan Tellisaar  ning vabatahtlikud reamehed Vassili Leemet ja Sander Ambus.(lk.100 ).Ei puudu ka väikesed etteheited : "Nõrgalt kutsuti üles oma riigi kaitsele ilmselt mitte ainult petserimaalasi,vaid kõiki eestlasi .Võimalik,et see oli eestlaste rahvusliku iseloomu,endassesulgumise märk." (lk 98 )."Õnneks ei näinud noored võitlejad läbi tulevikupoliitikute

sõnamurdmisi,reetmisi ning ahneid eneseupitusi.Kui nad seda kõike ette näinud,siis vaevalt küll

oleks tormatud lahingusse ennastunustavalt, sinisilmselt ja lootusrikkalt." (lk.93 ).On ilmekaid kirjeldusi : "Petserimaa eesti ja vene külad  asetsesid üksteise suhtes nagu saehambad : üks eesti küla 

Irboska külje all ida suunas ,samas vene küla Petseri lähedal lõunakaares .Vahepääl samuti eesti ja vene külad küllalt segamini .Eestlaste naabriteks olid venelased ja ning venelaste üleaedseteks eestlased.Ning mitte kunagi aastasadade jooksul ei pandud naaberkülale tuld otsa .Sest Petserimaa oli põline ning kaunis kodumaa nii eestlastele kui venelastele."(lk.119 ).Mul on ka Vabadussõja aineline näidend 

Tõnis Braksi " Kotkamäe kangelased." (1935 ).Näidatakse ,et  vahel käis rindejoon läbi talu perede,sulane

Robi on punaste pooldaja.Jaan, Kotkamäe peremees :"Kuidas ,siis nüüd rindel õieti on ? Kas pole siis enam mingit lootust ? " Kusti,õppursõdur  : "Miks ei ole ?.Inglise laevastik on Tallinna lahes .Soome abiväed tulid juba pealinna.Kalevi pataljon asus täna õhtul teele liinile .Ma ütlesin juba : "Nüüd alles hakkame sõdima meie ! "Robi : "Kas neid soomlasi on siis palju ?" Kusti : "Nagu vihma .Ja kõik kodusõjas karastatud mehed .Meie soomusrong on võitlemisvalmis.Ja kalevlased.Kõik sportlased.Tõstjad ,maadlejad ja odaviskajad  "Kui need mehed hakkavad lööma ,siis vaenlane ,värisegu. ! " (lk.14).

Jüri

Punamonumentidest ,hauatähistest ja Valgevenest

 Tere !

Jälle natuke ajalooteemasid,mida olen leidnud.Sattus kätte nõukogudeaegne koduloobrosüür

A.Vallner "Valga-Valka " (Tallinn,1973 ),millistes kindlasti kirjutati rajatud nõukogude monumentidest 

ja metsatukkades mõrvatud fasistliku terrori ohvritest.Fasismiohvrite mälestusmärk Priimetsas kohta kirjutatakse ; "1964.a. avati sellel kohal kaunis mälestusmärk ,mille üheks komponendiks on Anton

Starkopfi loodud "Leinav naine " Mälestusmärgil olev kiri teatab 29000 inimese hukkumisest.Endine 

laagri arst Djakov arvab,et siin on isegi ümmarguselt 40000 inimese ühishaud.1964.a. maeti siia ümber ka

Valga vanglast välja viidud ja metsatukkades mõrvatud 61 nõukogude inimese põrm " (lk.47 )Ülejäänud 

olid külma,nälja ja haiguste kätte surnud .Nõukogude söjavangid .Nõukogude sõjavangide kalmistu 

Priimetsal (internetist )Tõenäoliselt jääb hukkunute arv 5000-15000 vahele arvu 29000 tuleks pidada liialduseks.Sattusin seejärel internetis teisaldatud punamonumentide andmebaasi peale,mis on huvitav ja

informatiivne,mis on olnud.Viljandis on olnud Järveotsa obelisk 16 000 fasismiohvrile ,mis lammutati.

Huntaugu mälestuskivi 11 000 fasismi ohvrile.Nii suured arvud,mis ei lähe kokku Erakorralise Komisjoni

arvudega 1945.,mille järgi hukkus Viljandimaal 15 000 ,Valgamaal 15 000.Jaak Pihlaku jutu järgi  uuris KGB 1964.aastal Saksa Liitvabariigi tellimusel  asja .Saadi hukkunud sõjavangide arvuks 10000 ,saksa ajal hukatuid olnud 1944.a. andmeil 400-500.(Järveotsa obeliski tipus kõrgub viisnurk .Sakala 12.mai 2001, Jan Randar Raidma .Järveotsa obeliski ootab ees lammutamine  ,Sakala 27 .august 2022 ).Vapramäe juures 16.jaanuaril

1919 hukkunud hiinlaste mälestusmärk,kes hukkusid kokkupõrkes soomusrong nr.1.dessandiga.Lahingus  langenud hiinlased teenisid Punaarmee 150 miinipurustusdivisjonis,kokku oli neid kolm roodu.Maetute täpset arvu  ei ole teada,nimeliselt on teada ainult üks langenu-Han Go Tsao.

Nõo vallas Vissi külas ühishauale püstati mälestuskivi 1960.aastal eesti,vene ja hiinakeelse tekstiga.

Andmebaasis on märge ,et tegemist on neutraalse hauatähisega,teisalt leiab internetist märke,et on hävitatud

2023.Anija vallas Vetla külas on põllukivi tekstiga "Siin on maetud 2.Viljandi Kommunistliku Kütipolgu võitlejad,kes langesid nõukogude võimu eest. "See peaks alles olema.Ei ole märget,et kuulub eemaldamisele.Ahja mõisa pargis Ahja alevikus  on monument "Põlvitav mees " autoriks Kalju Reitel.

Omab kõrget kunstiväärtust .Osade monumentide juures on märge,et väljendab üldist leina ja puudub ideoloogiline sõnum.Alles on seegi.

Pikasillas Tõrva vallas on punamonument,mida on soovitaud säilitada näidiseksemplarina.Eemaldatud on vist Misso alevikus 5  Võru Kommunistliku Kütipolgu mälestusmärk.Eemaldatud on samuti hävituspataljonlaste ja metsavendade käe läbi hukatute mälestusmärgid.Kehra monumendi puhul selgus,et sinna alla on maetud hoopis punarmee võitlejate asemel saksa okupatsiooni ajal hukatud näiteks Viktor Piirsoo (hukatud 4.09.1941.)On ka üks 1941.a hukatu mälestuskivi -Harald Vanatoa.

Lemmatsi tankitõrjekraavis hukatu 165 inimese,mis omal ajal 1944 Tartus Raadile ümber maeti, uus mälestuskivi kirjaga "Lemmatsi tankitõrjekraavis hukatud  "olevat nüüd Tallinnas Rahumäe

kalmistul..(Jalutuskäik ajas -Tartu koonduslaager ja Lemmatsi mälestusmärk -31.oktoober 2022 ) .)Uudset informatsiooni pakub Arnold Undi töö "Raadi memoriaali kujunemise ülevaade 

aastast 2010 "Sirp ,6.05.2022.

     25.märtsil 1918 kuulutas  Valgevene Rahvavabariik ennast iseseisvaks .16.12 1918 taandus

Valgevene Rahvavabariigi Raada Minkist.Valgevene Raada valmistus peale

rahvussümboolika kasutusele võtmise.ka ladina tähestikule üleminekuks.(Harri Tiido :Valgevene vaikitud ajalugu.7.septembr 2023 )1514 peetud Orsa lahing on rahvuslikult meelestatud valgevenelaste

jaoks sümboolse tähendusega.Moskoviitide pealetung valgevenelaste aladele pandi seisma.Tollase

poolakas Radziwilli ratsaväe pnavalged triibud panid aluse valgevene rahvuslipule,mille võttis 

kasutusele Valgevene lipu autor Klawdziy Duzh Dushevski (1891-1959):maetud Kaunases.Vaatasin huvi pärast ,milliseid Raada fonde on Valgevene Rahvusarhiivis.Valgevene Rahvavabariigi Rahva-

sekretariaat,Rahvaministrite Raada 21.02.1918-11.10.1918,11.10.1918-15.10.1925.Fond 325,231 

säilikut.Saksaaegne  Keskraada 1943-1944 ,fond 381,46 säilikut.Okupatsioonivõimu Valgevene

Kindralkomissariaadi  1.09.1941 -3.07.1944 fond 370,3241 säilikut.Valgevene Raada Prahas ,fond 571,6

säilikut  06.11.1923-1941,saksaaegne Valgevene Noorsooliidu fond 385 114 säilikut (meil analoogne Eesti Noored Peastaap  R-209 ,49 säilikut.Eesti Noorte Harju Malev R-208 16 säilikut )Saksa ajal ilmunud

Valgevenes ladina tähestikus ajalehti. 

Jüri

Toomas Leito "Tagasivaated "

  Tere !

Toomas Leito (1946-2020 ) ausad ja ladusad mälestused "Tagasivaated " (2020)äratavad huvi.Raamat maksis ainult 3.80.Toomas Leito oli eesti filoloog ,lõpetas 1969,kuid tööle läks "Inturisti "mis paiknes  tollal hotellis "Tallinn  ".Ülikooli ajal käis Rahvusvaheliste Suhete Ringis.Soome keele oskajaid vajati.Giidid pidid vähemalt korra nädalas läbi astuma

hotell "Tallinn "salaruumist ,kus istus üks erruläinud julgeolekutöötaja.Igal giidil oli oma kaust,kuhu pidi

kirja panema,kas oled midagi kahtlast märganud.Ka Leitot kahtlustati seotuses julgeolekuga.Osaliselt

"Inturist " julgeoleku pesapaik oli,kuid julgeolekuga tegid koostööd üksikud.Toomas Leitot üritati ka

värvata julgeoleku kaastööliseks hotellis Palace ",kus neil olid oma "salatoad."nagu Leito kirjutab.Sõjaväeteenistuses  Ida Saksamaal..Sõjaväes astus parteisse.Kui veel kuuekümnendatel suhtuti

Ida Saksamaal võitjatesse austusega-

kui Nõukogude ohvitser kinosaali astus,tõusis saal püsti,siis seitsekümnendatel oli kohalike suhtumine selgelt vaenulikuks muutunud .Kui Vene soomuk järsakust alla sõitiis  siis sakslased plaksutasid.Hiljem käis ka NLKP delegatsiooni koosseisus Ida Saksamaal ideoloogilise võitluse kogemusi vahetamas võitlusest Läänega.Seal olid põhiliselt parteitöötajad Moskvast.Hämmastas saksa kommunistide ideeline 

pühendumus .Pärast  sõjaväge Leito enam Inturisti tagasi ei läinud  ,vaid läks Välisturismi Valitsusesse,mis paiknes hubases villas Roosikrantsi tänaval,hiljem sai sellest Tallinna linnavalitsuse residents.Ülemuste asetäitjad saadeti julgeolekukomiteest.Tänu Välisturismi Valitsusele sai ta Soome ehitajatest vabaks jäänud korteri. Leito raputab endale mitu korda tuhka pähe oma minevikust rääkides.Kuna riigitöö eriti ei paelunud ,hakkas tegema haltuurat ,kirjutama artikleid ajakirjale Küsimused ja Vastused ja koostama

Välispanoraami (1973-,1976 )enamasti tõlgetel põhinevat välispoliitilist aastaraamatut.Välispanoraami idee autor oli Raivo Rammus,selle väljaande kujunduse disainis Peeter Kass.Välispanoraami tõlkijate hulgas oli ka Tunne Kelam.Küsimused ja Vastused olid

Eesti Kommunisti lisaväljaanne,sellel oli eraldi üksus kuid peatoimetaja oli ühine- Harald Haug.Ühe artikli puhul ajakirjas Küsimused ja Vastused tekkis skandaal ,kuna mainiti Lev Trotskit,mida loeti

ideoloogiliseks apsakaks.Skandaali puhusid suureks partei ajaloo instituudi padukommunistid.Eesti

Kommunisti peatoimetaja Harald Haug lasti lahti ja saadeti ETAt juhtima.Tema asemele sai Kalev Tammistu.Küsimused ja Vastused lahutati Eesti Kommunistist ,mille peatoimetajaks sai Vambola

Lillemäe.Leito sõnul olnud Vaino Väljas üpris karm mees ,tema liberaalsetest vaadetest tollal (1970 ndatel ) rääkida ei saanud.Hiljem ,16,novembril 1988 sai hakkama tõelise vägiteoga,saavutas suveräänsusdeklaratsiooni

vastuvõtmise ,bluffides et kõik on Moskvaga kooskõlastatud. Käe suveräänsusnsusdeklatsiooni toetuseks tõstsid 

KK teine sekretär Georgi Aljosin,KGB üks juhte Venjamin Porõvkin  ja Toomas Leito.Kõhklused olid

haihtunud.Rahva Hääles oli Toomas Leito lühikest aega 1979 Kõrgema Parteikooli või Ühiskonnateaduste Akadeemia lõpetamise järel Kõrgema parteikooli lõpetamine rääkis selget keelt.Isa sõimanud ta läbi,et selliseks paduparteilaseks oled  hakanud.Toomas Leito ei jäänud võlgu,öeldes ,et kus sa ise olid,kui 1939 -1940 otsustati  Eesti saatus."Sinusugused olid kõik põõsas ja urus ,kõrvad lontis".1980 kutsuti  Leito Valgesse Majja ajakirjandussektorit juhtima.Kutsujaks EKP KK propagandaosakonnau juhataja.Ülo Nõmm.1983.aastal kutsus Karl Vaino 

Leito enda juurde, tööle tuleb minna Mskvasse NLKP Keskkomiteesse. ,kuhu jäi 1985.aastani.,siis oli tagasi Valges Majas.Varsti puhkes uus skandaal .Ajakirjas "Keel ja Kirjandus " mille peatoimetaja oli Aksel Tamm oli ilmunud kirjutis Lasnamäest ja venestamisest .Rein Ristlaan käskis Tamme kohe enda juurde kutsuda ja kord majja lüüa või muidu..Leito ,parajasti suitsetades (tollal oli kabinettides suitsetamine tavaline )kutsuski Aksel Tamme enda juurde ja käratas talle,"et ega sa siia suitsu pole tegema tulnud "kui viimane ka sigaretti palus ja et sa tõmbad kõigile jama kaela.Tagantjärele pidas seda üheks oma piinlikumaks vahejuhtumiks.. Üks leht lõigati ajakirjast välja asendati uuega.1987.a.veebruarist oli jälle Rahva Hääle peatoimetaja seitse aastat.Pidi alguses pidama Rahva Hääle kollektiivile lühikese etteaste vene keeles,millele lisanud paar eestikeelset lauset.Nii andnud ta oma panuse "venestamispoliitkasse"nagu ta humoorikalt kirjeldab..Teine piinlik moment olnud tal ,  kui ta kutsuti Vaino juurde  ja nõuti et ta kirjutaks oma nime alla Rahva Hääles 25.augustil 1987 ilmunud artiklile  "Kes tellib muusika " muidu tulevat peatoimetaja kohaga hüvasti jättaTegelikuks autoriks keegi KGB palgal olnud ajakirjanikest.Leito kirjutab ,et oli kõhe

tunne küll kui mitmed tuttavad ja sugulased talle kui tagurlasele selja pöörasid .Õemees Tunne Kelam ei võtnud terekätt vastu.Kirjutab Karl Vainost,et eesti rahvas ei võtnud teda kunagi omaks.Eesti 

keelt rääkis päris soravalt kuid tugeva aktsendiga.Leito mäletab vaid paari eestikeelset esinemist.Vahendab Tõnu Laagi mälestuskildu,et kord kui Tartus noortega jälle jamad olid ,kutsuti ta Vaino juurde vaibale.Vaino olla kuulnud et sinimustvalge tahetakse jälle ametlikuks muuta ainult et ta

 eitea kuhu panna sinimustvalgel lipul viisnurk..Laak jäänud keeletuks ega osanud midagi vastata.Olen ise kuulnud "Mnemoturniirist "et sellist kombinatsiooni esines.1946 maailma progresiivse noorsoo

konverentsil Londonis olnud Eesti NSV delegatsioonil selline lipp.Vaino mahavõtmise vajaduses ja Väljase Eestisse toomise vajalikkuses suutnud julgeolekujuhti Kortelainenit veenda mälestuste järgi Enn Arno Sillari. Aprillis  1988 kätles Toomas Leito Ronald Reaganiga. USA -s  oli vastuvõtjaks Ameerika Ühendriikide Informatsiooniagentuur (USIA )Leito vastuvõtmisest tekkis väike poliitiline 

skandaal kuna ta oli ENSV Ülemnõukogu saadik ,mis andis ametliku  riigitegelase staatuse. aga ka okupeeritud Eesti ametlik esindaja.

 Delegatsiooni,mida juhtis APN peadirektor Valentin Falin  ,oli 17 liikmeline .Pöhiliselt olid partetöötajad Mosvast.Pöhiliselt andis pressikonverentsil vastuseid delegatsiooni  juht

.Pressikonverentsile oli .pääsenud ka Mari.Ann Rikken ütles et,olukord Eestis on väga halb,demokraatia on maha surutud,dissidente pannaks vangi ,kultuuri kägistatakse.Falin ütles et sellele vastab LeitoEestist.Leito ütles ,et jah meil on probleeme kuid me 

lahendame need.Kirjutatakse ka et IME- Ettepanek :kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele ilmus Edasis ,mitte Rahva Hääles.Rahva Hääle asetoimetaja Hans Mõtus olevat keeldunud avaldamast ReinRistlaan EKP  ideoloogiasekretär lasknud Paul Keresele monumendi panna. Rein Ristlaan polnud astunud komsomoli,,vähe sellest ,ta agiteeris ka teisi mitte astuma .Oli TPI haridusega, tööstusjuhi karjääri lõpetas Männiku ehitusmaterjalide tehase direktorina.1980 tehti temast ideoloogiasekretär,kelle kureerida oli kogu vabariigi kultuurielu.Juttu on ka eripoodidest.Kõge parema varustusega pood oli Keila Joal parteituusade residentsi juures ,kus oli saada tsehhi õlut ja muud head paremat. Toompeal oli kaks poodi üks toidukaupade,teine  tööstuskaupade oma.Rahva suus ringelnud jutt,et Valges Majas oli enneolematu valikuga pood ,olevat jama.Võib olla 1970.aastatel oli ,kuid Leito polevat seda näinud.Küll oli Valges majas 2 sööklat : suur ja väike.Suures saalis kinnitasid keha tavatöötajad ja seal käisid ka kultuuritegelased nagu Paul Kuusberg jt.Leito käinud ka eerinud ka teisi mitte astuma.Teaduste Akadeemia erifondis raamatuid lugemas.Kokkuvõttes on Toomas Leito

mälestused huvitavalt kirjapandud mälestused nõukogude aja kohta.

Head päeva !

Jüri

Aasta 2024

                         Tere !

Head uut aastat ! Loodame,et see aasta tuleb sama edukas kui eelmine.Töökohas maksti isegi jõulu-

preemiat 193 eurot,sugulane sai Raamatutrükikojas 130 eurot preemiat.Raamatutrükikojas  oli kollektiivpuhkus 22.detsembrist 3.jaanuarini.Hea asi.Alampalk tõuseb sel aastal

820 euroni.Naljakas mõelda ,et arhiivis ei saanud ma praegust alampalkagi.Tegelikult pole mul arhiivile 

ette heita vähimatki.Hea,et sain arhiivis olla 29 aastat ,lisaks on mul ametnikupension.Natuke kahju muidugi et must väljapaistvat ajaloolast ja propagandisti ei saanud.Ilmselt võimed ei kanna,mis teha.Oleksin pidanud enda kallal võibolla  rohkem töötama.Kaupluses

suvel üle kahe nädala puhkust ei anta.Lisaks ei taheta hästi anda 1 nädalast puhkust juunis jaanipäeva

paiku .Hea on see,et nädala keskel on vabu päevi  ka suvel.Pensionid tõusevad samuti 11 protsenti...Eestil on väike võlakoormus ,Eesti võib veel 10 aastat

laenata igal aastal miljardi,siis tuleb piir ette ,peab võlausaldate survel ikkagi miljardi kärpima.Praegu oleks see katastroof.Järgmisel aastal tuleb automaks ja tulumaksu tõus mis toovad riigieelarvesse raha,siis võib vähem laenata.Tulumaksu tuleb tõsta rohkemgi ,rikastes riikides on veelgi kõrgem tulumaks.Kõik laenavad ,kaasa arvatud Belgia ,kelle võlg on 105 % SKP-st.Hea eeskuju küll !

Kuidas Ukrainal läheb ,on raske prognoosida.Iga võitlus ei pruugi olla meie võitlus.Arvatavasti Lääne abi kahaneb.Ungari juba blokeeris 

50 miljardi suuruse abi andmise Ukrainale.Tegelikult on see paras üllatus ,et Ukraina Euroopa 

Liidu läbirääkimistele kutsutakse.Ukraina rahvaarv 40 miljonit ,neist 10 miljonit venelast.,palju on

venestunud ukrainlasi.Keskmine elatustase oli veel madalam kui Venemaal.Kuidagi hilinenud söjakus(Lääne abiga ),nad oleksid võinud näiteks juba 1975.aastal midagi teha nagu 9 miljonilised ungarlased 1956.aastal.Sõda on kestnud juba kauem kui petluuralaste vastupanu 1919.Helsinki grupp neil oli ,nii et dissidente neil oli,kuid mitte väga palju.Bandera demonstratsioonid jätavad küllaltki sõjaka

mulje.30.juunil 1941 kuulutati Lvivis Ukraina isesesvaks ja moodustati valitsus eesotsas Jaroslav

 Stetskoga (1912-1986 )see valitsus sai tegutseda  ainult 11 päeva siis saatsid sakslased valitsuse liikmed Sachsenhauseni koonduslaagrisse.Ukrainlased ei kaotaks meie vaatevinklist reziimimuutusest eriti midagi nagu Venemaa nõuab,nagunii  see reziim   neil enne 2014 oli.Bandera tänav Kiievis

(aastast 2019 !)muudetaks võibolla jälle Moskva tänavaks, idapoolsed nagunii venestunud oblastid võiks ära anda.Võib olla Euroopa Liitu enam ei saaks..Meie vaatevinklist ,mis sel Janukovitsi reziimil nii väga viga oli.Riigieelarve omastamine väljaarvatud.V.Janukovits pooldas Euroopa Liitu astumist ,oli vastu liitumisele NATO ga.Ukraina eesti juurtega peaminister käis meil külas Eestis 2010. Viimane aeg see hullus Ukrainas ära lõpetada.Inimelud hukkuvad ,väga palju on raskelt vigastatuid.Ja rahalist  ja sõjalist abi Euroopast tugevasti piirata.,väljaarvatud humanitaarabi..Palju me neist välisprobleemidest ikka teame kasvõi näiteks sedagi et Horvaatia on 1.juulist 2013 Euroopa Liidu liige ja alates 1.jaanuarist 2023 euroala liige.Huvitav oli Rein Langi reedene intervjuu  Vikerraadios vana aasta lõpus (võimalik järelkuulata ) .

Olen suur muusikafänn.Täna jälle sain kolm plaati The Korgis "Sticky George"(1981 ),ClaudjaBarry

" I wonna be loved you " (1978 )Huey Lewis and The News " Hard at play " (1991 )Mõne plaadi saab juba  4-5 euroga.

Head päeva !

Jüri