esmaspäev, 29. detsember 2025

Muis Kaks

 Tere !


Jüri ( Georg  ) Viinamägi (Kaks 3.O  6.190Kaks Tapa -4.09.1941 Tapa )Jüri Viinamägi   ja abikaasa Helmi-

Vilhelmine Viinamägi  foto on pärit  Teatri- 

ja Muusikamuuseumist.Foto  19Kaks 7 -19Kaks9 .aastast.Seda näitab Muis .Jüri Viinamägi oli ¤Estonia ) koorilaulja ja

näitleja.Jüri Viinamägi valdas eesti ,vene ,saksa, prantsuse ,portugali, poola ja itaalia keelt.Elukoht 

Tallinn,Niine 9a.-7( ERA, R-35.1.75 )Alaline elukoht  Tapal, Lahutatud Kaks 1.07.1941.Surmaregistris 

(R.64.1.84Kaks )on märge lahutatud)Rahva Omakaitsesse astus 16.07,1940.Rahva Omakaitse vorm meenutas Hispaania internatsaionaalsete brigaadide vormi.J.Viinamägi oli RO Kultuuriosakonna juhataja.

1978.a. telefoniraamat on ka ajalooallikas.Leidsin sellest ,et vanaisa Arnold Vellevoogi (1899- 1965)perekonnatuttav Aleksandra  Aalak (1911-1983 ,Jakob  Vichmanni tütar ).ja Jakob  Vichmann (1886-196Kaks )Arnoldi töökaaslane 19kahekümnenatel aastatel elasid Tallinnas,Pilve

tänav 5.Leidsin ka vanavanaisa Jaan Troonbergi (1860-19Kaks 0 )tsaariaegse isikutunnistuspaberi  Kaks1 juunist  1899 .aastast Muidu kõik venekeelne,ainult podpis vladeltsa pasporta eestipärane

Jaan Troonberberg .Tekstis on tema nimi kirjutatud Jaan Josepovits Troonberg.(18kaks1-1901 )Head vana aasta 

lõppu !


Jüri.





esmaspäev, 22. detsember 2025

Taevasaal

 

             Tere !


Käisin Linnateatri Taevasaalis Lai tänav 19 ¤ Uskuja  ¤ etendust vaatamas.Sain viimase pileti  kontrolletendusele.Mulle öeldi,et oleksite 5 minutit hiljem tulnud,oleksite sellest ka ilma jäänud.

Vaadata  täitsa võis ,tuntud näitlejatest mängis tükis  Allan Noormets .Alati polegi sisu kõige tähtsam

peaasi et saab käia.Lai 19 pidid asuma veel 354 kohaga Suur Saal, Must Saal.Lai kaks1 asub kassa,

Lai kaks 3 Väike Saal,Võlvsaal ,Lai kaks 5 Kammersaal.Täitsa tore oli Lai 19 Taevasaali all

korrus madalamal asuvast Puhvetist vaadata õuele kus ma kunagi  elasin .Tribüünide kohal

natuke eespool asus hoovipealne ajalooline , maja ,elasin Lai  kaks 3,korter 6.Kolisin sinna 1974.a.

8 juunil Rakverest Komsomoli tänavalt,mis oli keskküttega.1977 käisid külas tõenäoliselt 

väliseestlased ,üks neist oli selles korteris varem elanud ¤Ma tahtsin oma tütrele näidata,kus ma

enne sõda elasin ¤ ¤Töötasin trükikojas ,palk oli 60 krooni,mis oli suur palk ¤Isa arvas millegipärast.et

olid KGB-st.Tõenäolisem on eelmine.Elasime ju KGB hirmust nakatunud ühiskonnas.1983 a.

kaks 1 aprilli õhtul  saabusin Valgevenest sõjaväest Minski rongiga Laiale tänavale koju.Isa oli 

kahjuks juba surnud ,järgmine päev oligi matus.¤ Ja jebal tak uvolnjatsa  ¤ ütles üks volgasakslane

Schneider selle kohta,Vend Priit mängis magnetofonilindilt Aneka  ¤Japanese Boyd ¤, Randevuud

(kaverdas Shakin Stevensi ¤Oh,Julie ¤ 198kaks ).Popid olid ka Saragossa Band, Ottawan.Priit oli

ka hinnatud kaminameister ,esimese kamina tegi 1993 .Käisime veel  Kaare teelt kaminakive toomas

1999.a.jaanuaris käisime Priiduga  Linnateatris väikeses saalis Lai kaks 3 ¤Shelock Holmes ja dr.Watson  ¤etendust vaatamas.Kuidas me piletid saime ,ei mäleta.1966  kuni 19999 oli teatri nimi

Noorsooteater.

Läksin 1983.a.mais tööle trükikotta  ¤Punane Täht ¤ 1983 .a. septembrist  1986.a.aprillini elasin 

suurema osa ajast  Tartu Ülikooli keskküttega ühiselamus Pälsoni kaks3.1986 mais- juunis,kui olin

ajalooteaduskonna päevasest osakonnast välja langenud,käisin tööl Jüris arheoloogilistel kaevamistel.

1986 a.7 juulil küüditati meid Lasnamäele kolmetoalisesse korterisse .Korter anti linna fondist.Algul 

taheti anda Ajaloo Instituudi fondist.Aga seal tõsteti kisa ,et inimene on kakskümmend aastat korteri

järjekorras olnud  ja see kes on ainult paar kuud töötanud ,saab.Nii et see variant langes ära.

Varsti tõmmati maja ka maha.Õuele -Lavaauku  pidi tulema 500kohaga uus maja (T.Ojari .Peidus ja esil Tallinna LinnateaterSirp 5.1.kaks kaks0 kaks 5Praegu on palatsil tribüün suvelavastuste tarvis.Aida tänaval on täidetud märtsipommitamisest jäänud

tühimik klaasmajaga.Musta ehitise kohal oli veel üks räämas vana maja,mille elanikud kolisid välja veel varem kui 1986.Korterist läks läbi puidust seina uks varemete peal asuvasse õue,mille vastas oligi see räämas maja .Vanaema istus seal,mul peaks üks foto olema sellest .Koer hüppas vurrdu üle varemetest

müüri ja oli alatasa kadunud .Müüri kõrval tühimikus olid garaazid Mis seal tühimikus enne märtsipommitamist oli,ei tea.Koht tabamuse sai.Majadest 19,kaks 1 on ka elanikud välja aetud,Vastu

anti munitsipaalkorter.Alatasa oli sealt kuulda venekeelset lõugamist.Ikkagi näeb see mis  välja on tulnud,hea välja Parim lahendus vist


Häid jõule !

Jüri..








   

pühapäev, 16. november 2025

Raamatutest

 Tere !

Hea,et lätlaste -Nimed marmortahvlil ) -lõpuks ära ilmus .Aleksandr Grinsi (1895-1941)-Hingetuisk-

(1933.1934 )Ostsin ära ,aga peab tublisti hoogu võtma,nägemine ei ole enam nii hea,.Aasta lõpul paisatakse müüki palju häid raamatuid.Küllap Richard Rohu romaan Vabadussöjast -Esimene armastus - (1935 )ka tuleb -Ja Elmar Valmre -

Ennustus relval-(1937 )oleks ka vaja välja anda,mitte ainult e-raamatu kujul.


Kõike head

Jüri


Ene Järve

Tere !

Paljud kasutavad pereregistrit.Viimasel ajal on ka genisse uusi andmeid lisandunud.Tapa vennashaua kohta loeme -Teadmata ajal maeti ühishauda ka  Ene Jaar,kes vöttis osa 1941.a.augustis Tapa süütamisest 

süütepudelitega.Tema vanemad aga nõudsid ümbermatmist mistõttu on E.Jaar ühishauast minema viidud ja maetud mujale.Pärimuse järgi põletanud kommunistlik noor Ene Järve Tapal palju maju maha ,tabati

ja hukati sõjaolukorra karmusega.Kusagilt olen lugenud,et 1941 hävis 61 maja.Pereregistris on Ene Järve olemas,s.31.märtsil 19kakskümmend kaks 

Pedeli vallas Lätimaal.Varem oli Ene Järve nimi Emilie.Rosalie Kassak .kaks8.märtsist 1938 uueks perekonnanimeks Järve ja nimeks Ene,.Ema oli tal Alma.Rosalie Jaar ,s.30.06.1898.,uueks abikaasaks Hendrik Jaar (s.13.jaanuar 1884 ) 16 juunist 1941.Ene Järve hukati 19.augustil 1941.Pereregistris on see kuupäev äramärgitud.

Samuti on tema nimi Indrek Paavle raamatus -Eesti rahvastikukaotused KaksÜks.Saksa okupatsioon 

1941 -1944.(Tartu ,kaks00 kaks )


Ene Järve isa Voldemar Kassak ,s.19 ,veebruar 1895,Esimene abielu sõlmiti 14,jaanuaril 19kaks3,abielu lahutati .septembril 19kaks 5.


Kõike head

Jüri

laupäev, 27. september 2025

Ira Lember "Peen perekond "

   Tere !

Ira Lemberi (1926-1925 ) romaan "Peen perekond "  (2023 ) on hea romaan nii kujunduselt kui sisult.

Hea ladus lugeda ,jätkub põnevust (võltsitud testament ,pärisisa otsimine jm  )Jagub ka uut teavet 

Siberi vangilaagrist võis saata hiljem  kuni 2 kirja aastas kodustele  (lk.22 )Tegevus keerleb romaanis tagasisaadud kohviku ümber.1940 oli endisest peenest kohvikust "Elegants " saanud lihtne söökla.

Aegade vahetudes taastati kohvik endise elegantsiga.Kohviku omanik ei tulnud enam Siberist tagasi ,vaid

proua Grün koos kahe tütre Mai ja Mallega.


Jüri





laupäev, 16. august 2025

Eda ja Arvi

 Tere !

Hakkasin vaatama vanu  Karula postkaardialbumeid,mida mul on 2-3 tükki.On mida vaadata ! Leidsin

tähelepanelikul sirvimisel pühadekaardi jõuludeks  1943.aastast . 26.detsembrist 1943.Kaardil  on :kirjas

"V.a.Arvi.Hääd Jõulu  sõitu soovib Arvile Eda  26.XII 43.a. " No see peab küll olema tollal 8 aastane Arvi

täditütar  Eda .Evald.Arvi ise oli tollal 7 aastane.See ei saa teisiti olla.Kusagil on mul veel Arvi 9 aastase onupoja

Kaljo saadetud sünnipäevakaart Arvile 1940.a.18. juulist.Oli ilus komme vanasti pühadekaarte saata.Mul on nii hea meel selle postkaardi  üle. Nii et isa mul täditütart teadis ja oli kohtunud .Hilisemast ajast pühadekaarte ei ole.Rakvere arhiivist leidsin vanaisa  Etkar

Tammoja ema Leena Troonbergi matmise registreerimise 30.maist 1964. Haljala kalmistu matmiste registreerimise raamatust  1950-1965 (LVMA.979.1.474 )Etkar Tammoja venna Eduard Troonbergi (s.1906 - ? )matmise kohta andmeid ei ole.Seega kuuldud jutt Eduard Troonbergi matmisest 1950.aastatel 

Haljala kalmistule   ei vasta tõele.


Jüri

pühapäev, 29. juuni 2025

Urmas Espenberg "Taassünd "

 Tere !

Lugesin Urmas Esprnbergi "Taaasünd " Talllinn,2021.Poliiitiline romaan,parlamendiromaan,millist meil polnudki.Täitsa hea vaheldus krimkade tulvale,mis on nüüd nagu hetkeks vaiksem.Paks nagu Aleksei Tolstoi "Kannnatuste rada " aga läbi lugesin .Maa ja linna vahelisi 

suhteid käsitlevaid suvitusromaane nagu Iaaan Lintropi "Muiste " (1936 ) on meil küll.Poliitilist elu käsitlevaid 

romaane vähe.Taaasiseseisvumisperioodist  on Arvo Valtoni "Leidik " (20009 ) näiteks.Romaanist saab ka

poliiitilist teavet.,näiteks pidama meil elama 24 0000 rahvuselt eestlast ,kes ei rääägi oma emakeelt,

eesti keelt,vaid vene keelt.Romaanis on kohustuslik meeenutus Malaisia skandaaalist "Kõige räigem meeenutus peol 

oligi seotud Riidega,kes külmkapppide vahel ebakaines olekus üht peol viiibinud naist seksualselt ahistas.

Ta oli juba suuudeldes väga agresssiiivne " kurtis ohver ."Juba see oli ebameeeldiv, aga edasine täiesti kontrollli alt välja ,sest ta kiskus üles mu kleiti ja käperdas mind kõikjalt. " rääkis keegi

Katriniks nimetatud ohver ajalehele. (lk.544)Peategelane Victor oli mittte rahvasaaadik ,vaid fraftsioooni

(alates 5 inimest )ametnik.Algus Riiigikogus oli põnev .Teine pöhjus seltskonnna kogunemiseks peitus

ilmselt Riigikogu

kantselei kingitud uues espresssomasinas ,mis võimaldas teha suhteliselt head kohvi (lk.12)

Romaaanis on palju nimede äratuntavust,näiteks Jaaan Manning ,Uuno Untsip jt.

Victorile meeeldis Rocca  AL Mare kaubanduskeskus..Ise elas Õismäel .Riiigikoguliiikmete ja

ametnike mustanahaliste naiste lembuse fantaseeering ei tundu usutav."Talllinnnas üürisid nad  külalis-

korterit Lootsi tänaval,kus võtsid vastu ka kliente,kes tahtsid proovida seksi neeegrinaistega. "(lk 194 ) .Ka ei tundu väga usutav mustanahalise kalllaletungist Kadriorus valgele,kes läks teisele pooole teed,mustanahaline tölgendas seda solvamisena.Jal õpetuseks arutelu rahvuslikus unistusest."Oleme jääänud ilma rahvusliku unistuseta " (lk 550 ) Aga miks ei võiks see olla ulatuslik

riiiklik munitsipaaalkorterite ehitamisprogramm. ? Kõik ,kes on siin pikalt elanud ja need kel on 2 last ,saaksid tasuta munitsipaaalkorteri.Muidugi paregugi neid munitsipaaalkortereid ehitatakse ,aga vähe.Noortele on muuutunud  oma kodu saaamine kätttesaamatuks.

Ehitataks valmis võõrtöööjõu abiga ,keda kuskil 2015 toodud ehitussse  5800  nagu romaanis

kirjeldatakse.


Jüri