1939

1939 Tere ! Leidsin arhiiviportaali kaudu toimikust (ERA.5009.1.25)huvitava viite artiklile ajalehes "Teataja " 8.detsembrist 1979- Leonhard Vahter "Kas Eesti valitsus toimis õigesti ? "Leonhard Vahter(1896-1983 New York)oli jurist ,kes osales 26.septembril 1939 Riigivolikogu välis ja riigikaitsekomisjoni koosolekul ,kus otsustati NSV Liidu pakutud baasideleping vastu võtta.Mõned väljavõtted artiklist : "Võib ütelda,et baasideleping päästis suure osa meie rahvast vähemalt kolmest esimesest küüditamisest. .Kuipalju eestlasi asunuks Eestis,kui N.Vene okupeerinuks maa söjaga 1939.Arvud Ida Poolast lasevad arvata halvimat. .Võib ütelda,et siis ei nimetaks praegu enam keegi sellist vastupanu hulljulgeks,vaid hullumeelseks või n.õ.rahva endamõrvaks.Ja kui siis mõni eestlane oleks üldse pagulusse pääsenud ,arvaks see tõenäolikult,et miks ei katsetatud "ara alistumisega ".Riigi valitsus ei saa mängida hasartmängu mingi "au " päästmiseks ,vaid peab eelkõige katsuma rahva elusana raskeist olukordadest välja viia." Komisjoni koosolekul ütles ka Jüri Uluots :"Kui hakkame vastu ,siis tagajärg on see,et meid viiakse omalt maalt ära-seda süsteemi tarvitab Nõukogude Vene ".Johan Laidoner : "Peale kõige muu on raske alustada sõda,kui sulle pakutakse lepingut.See oleks ju sarnane propagand-a suutäis Venemaale ,mille mõju ei ole raske ette näha.Raadios räägitaks selges eesti keeles ,et rahvas on sõtta tõugatud ,ehkki meie tahtsime pakkuda oma abi .Need komisjoni liikmed mõned arvamused on ka Wikipeedias( algallikas ERA.84.1.1046 )H.Arumäe on kirjutanud: "On loogiline väide,et pärast söjategevust Punaarmee vastu olnuks julgeolekuorganite terror Eesti poliitilise,majandusliku ja intellektuaalse eliidi vastu veelgi intensiivsem. Sõda nõudnuks nagunii ohvreid ning ka uut terrorilainet pärast Eesti taasokupeerimist poleks keegi suutnud ära hoida.( H.Arumäe Üks vägagi piinlik lugu Kultuur ja Elu nr.2 2009 ).Ants Piip kirjutas 27.septembri 1939 oma märkmikus :"Mis teha ,vabatahtlikult nõustuda söjalise okupatsiooniga ...jõuga vastupanek on kergemeelsus.Kes teab ,kas ajaloo ees Hacha ei osutu õigeksmõistetuks?Nii baasid kui ka suur garnison tähendab alistada oma reaalne saatus teisele.Aga mis on alternatiiv ?Mõttetu verevalamine ja häving .Võibolla vastasel korral jääb rahvas elama ja aeg annab arutust.(Söja ja rahu vahel ,Tallinn 2004,lk.370 ,M.Ilmjärve kirjutatud ptk.)Arvan,et 1939 aasta septembris tolleaegsetes oludes võeti vastu õige otsus rahvast säästa.Muide sama arvati ka lavastusega K.Aaslav-T.Tepandi "President 1939 ),mida me 2008. veebruaris "Estonias " vaatamas käisime.Head päeva ! Jüri

Richard Roht "See,millest avalikult ei räägita " (1928 )

Richard Roht "See,millest avalikult ei räägita " (1928 ) Tere ! Lugesin Richard Rohu (1891-1950 )romaani "See millest avalikult ei räägita " ( 1928 ).Peab ütlema ,et romaan on kaasahaarav põnevuslugu kaasaja teemadel,millest leiab äratundmisrõõmu tänapäevaga Eesti kirjanduse ajaloos I (1981 ) kirjutati romaani kohta:" Üldkokkuvöttes jääb Rohu kriitika pinnaliseks,romaanist kujunes keskpärasele lugejale meelepärane naturalistlike motiividega põnevuslugu ."See,millest avalikult ei räägita " on süüdistus kodanliku moraali,eriti seksuaalse lodevuse ,noorsoo vildaka kasvatamise ,poliitilise elu korruptsiooni ja ajakirjanduse ostetavuse vastu." Tänapäeval oleks kriitika ilmselt teistsugune.Ka head ajaviitekirjandust kaasaja eri külgede kujutamisel on vaja.Tänapäeval näiteks Erik Tohvri. Eesti kirjarahva leksikonis kirjutatakse,et kõmulist tähelepanu võitis Roht naturalismist mõjutatud moraliseerivate linnaromaanidega "See,millest avalikult ei räägita " (1928 ) ja "Nauding " (1929 teine trükk 1994 )Keelatud kirjanduse nimestus need romaanid ei olnud ,aga sovetiajal ei soositud kerglasi elukombeid kirjeldavate ajaviiteromaanide väljaandmist.Mõned näited romaanist: "Kõik kohad on kinni.Inimene,kes nüüd veel kohta tahab saada,peab tõesti midagi olema-see tähendab ma ei kahtle su ajakirjaniku andekuses ,energias ,su võimetes ,pääle selle oled sa õigusteaduse magister,see on kõik väga hää,kuid vabanda,neid eeldusi võib peituda nii paljudeski teistes,-kes seda teab- ja tahtjaid oleks palju ,palju..(lk.34 )"Kas ei ole kurb" kirjutas Põldsaar ,et parlament kuhu pääsevad ainult parteid ja mis koosneb ainult parteidest,on sellega ainult üksikute parteijuhtide ,vahest kõige rohkem kümne inimese parlament ?Selle asemel,et sada inimest saaksid mitmekesiselt esitada ja kaitsta maa ja rahva huvisid teevad seda kümme parteijuhti."(lk.228 )Meid valitseb ääretu suur ja laialine valitsusaparaat.Meie oleme miljoniline rahvas,kokku keskmise välismaa linna elanikud ,keda harilikult valitseb linnavalitsus .Aga meid valitsevad suurriikide eeskujul moodustatud ministeeriumid ,milliste ülalpidamine käib meile üle jõu " (lk.122 ) Loomingus 1928 nr.5 kirjutati romaani kohta :Kõmuline ,sensatsiooni tõotav ,lugemaahvatlev ,pealkiri samalaadilise kaaneilustusega ,joomalaual pudelite ja sööginõude keskel tantsiv tantsiv poolpaljas daam joogiklaas käes ,piiratud laua ümber istujate himuraist pilkudest -pilt mis peab sugereerima nagu romaanist kuuleme orgiate miljööd."Peategelane Elfi ,kes vahepeal asub paranemise teele ,ei suuda kuigi kaua ilma lõbusa käratseva seltskonnata hakkama saada.Richard Roht istus vekslivõltsimise eest üks aasta seitse kuud vangis !931-1932.Arhiivis on selle kohta toimik.(ERA,F.1868.1.3506).Väljavõte vanglatoimikust : " Et mind "uhkeks "peetakse , tuleb sellest ,et üksindust ja vaikust armastan ,see ei tähenda aga uhkust see on jumalast antud iseloom ja seda ei saa muuta."August Gai lit märkis irooniliselt ,et Rohu kõge suuremad kritiseerijad olid just need,kes tegelikult ta seadusvastasest kartmatusest ise kasu olid saanud .Siin mõtles ta neid zirante ,keda Roht vastutusest vabastas sel teel,et hilisematel pikendustel nende allkirjad ise vekslitele peale kirjutas. Nad tavatsesid sellest asjaolust vaikida ega ilmunud nad kohtusse oma allkirjade esialgset tõelevastavust tunnistama."Läks kuidagi nii.et keegi majanduslikku kahju ei saanud.(Valev Uibopuu Üks unistuste purunemine ehk mälestusi Richard Rohust ja hiljemgi(Tulimuld 1986,nr.1 ).Richard Roht oli Valev Uibopuu ema vend.Richard Roht oli elanud peale Tallinna veel Berliinis Sangastes ja Elvas.Vangla Richard Rohtu ei murdnud.Ilmusid veel teenimatult tähelepanuta jäänud Vabadusssõja romaan Esimene armastus " (1935 ) ja teised teosed.Tulimullas kirjutatakse veel Richard Rohu kohta,et"See asjaolu ,et Rohul oli kirjanikuna sedavõrd kinnistunud nimi,et tema raamatute väljaandmisega polnud mingeid kõhklusi.Seda töendab ka kirjastuse direktor August Pill juba eelpoolnimetaud mälestustes ,märkides,et Rohu romaane müüdi ka tolleaegse madalseisu juures ikkagi oma 2000-3000 eksemplari,mis ka võrdluses teiste kirjanikega oli kõrge arv." Richard Roht armastas jalutuskäike ,käis moodsalt riides ja suitsetas palju.Olnud 1927 aastani abielus operetilauljannaga. Kokkuvõttes võib öelda,et Richard Roht oli üks huvitav kirjanik . Kõike head ! Jüri