Augustikuu heietusi

                                 Tere !

        Jah,üldises plaanis ei tasu viriseda ka kõige kehvematel ,kui mõelda mida
       küüditatud  pidid läbi elama või siis vangilaagris ,asumisel olles ,Ja kõige vaesemad
       kusagil Aafrikas ;Indias ;Brasiilias.Ajalehes ka kirjutati vastavateemaline artikkel
       K.Uusen :"Miks ajab lause "me pole kunagi nii hästi elanud kui praegu " harja
       punaseks " -Eesti Päevaleht ,6.august 2019.Ja nõukogude ajaga ei anna praegune elu võrrelda,
      võrratult parem.Näiteks kaubapuudus oli totaalne ,Karja tänavalt komisjonipoest võis siiski mingi
      korraliku välismaa jope saada,aga see maksis  pool kuupalka .70 rubla .Praegu ostsin
      Paavli   Kaltsuka riidepoest korraliku jope kõigest 5 euroga.Sealt võib saada riideeseme
      sobivas värvitoonis ,mida võibolla ammu oled tahtnud .Ka sellest on ajakirjanduses kirjutatud.
      Nägin ,et minu blogi on vaadatud ka Brasiilias.Ema mul oli suur genealoogiahuviline ja uuris
     välja ,et  kaugelt sugulasi elas ja on elanud Brasiilias .Vennad Mart ja Jüri Arumaa
     läksid Brasiiliasse.Viimase poeg Johannes Arumaa oli Brasiilias lendur.Ema on sellest kirjutanud
      raamatus "Sugupõlvede silmad saatmas mu taldade teed."Mart Arumaa tütar Leena Arumaa-
     Küla (s.1909 )käis koos vanematega ära Brasiilias,tagasi tulles oli 14 aastane.Seega on tõsi see,et juba
      tsaariajal oli Eestist Brasiiiasse väljarändajaid.Sellest on kirjutatud Sander Jürisson ,Kuldsele
      Kaananimaale.Esimestest eesti väljarändajatest Brasiilias Mäetagused 50. ,2012 .1908 a. olnud väljarändajaid Brasiiliasse vähemalt 282 eestlast Santose sadama registriraamatu järgi.Väljarännanute arv 1906-1914 jääb 500-1000 vahele.Ajakirjas Eesti Ajalugu ilmus juulis ka huvitav arikkel Brasiilia
     eestlastest.A.Aasmäe :Paradiisi asemel põrgusse -Eesti ajalugu nr.7 2019.Toetudes omaaegsele
     Välis Eesti Almanakile kirjutatakse seal,et isegi töötatöölisi peetud tänaval  kinni ja viidud
     vägisi tasuta tööle,kas  olukord nii hull oli ,ei tea.aga kohviistandustes ehk fazendades  olid
     väga rasked tingimused. töötasu oli väga väike nii  et fazenda poest oste jäädi võlgu.
     Enne ei saanud kohvistandustes lahkuda,kui võlg tasutud :Tuli ette põgenemisi Sõjariistus kupjad
     valvanud fazendas nagu koonduslaagris ja toonud inimesi tagasi.Nii suurel hulgal Brasiiiasse
     väljarändajad ei teadnud ,mis neid tegelikult Brasiilias ees ootab.Ka punased  mullad ja toidukultuurid
      olid Brasiias teised,millega eestlasel raske harjuda.Ilmunud on huvitav raamat Ameerika  eestlastest-Maarja Merivoo Parro ja Sander Jürissoni Elu Ameerikates ( Tallinn 2018 ) ,kus ka Brasiilia eestlastest juttu koos rohkete fotodega.Tugev tervis
   oli Brasiilas vältimatu, muidu laostusid,sellepärast oli seal palju spordiseltse.Alkoholi liigtarvitajaid
   ei tahetud seal aidata.1920.aastatel Brasiiliasse väljarännanutest olnud 40-50 % optandid. Selektsoon tugevamate väljavalimiseks käis juba Tallinnas ,kohviistanduste
   eestlastest agent valis välja ,kes väga "siidivenna " moodi välja nägi ,see ei saanud Brasiiliasse,olen
    lugenud.Hea raamat huvitava andmestikuga on ka Jaak Haua, Anto Raukas ;Vello Salo ;Peep Varju Eesti okupatsioonikahjud ja inimkaotused Tallinn 2018 Sihtasutus Valge raamat :Hästi ülevaatlik
 ja põhjalik ,sealt saab tõesed arvud kätte.Sealt saab lugeda  andmeid laevade kohta,millelt Punaarmees se mobiliseeritud 1941 pääsesid. Omaaegsed ENSV vabariiklikud erakorralised komisjonid talitasid 1945  saksa okupatsiooni ohvrite arvudega meelevaldselt ilma arhiiviandemetele
toetumata.Saaremaa ohvrite arvuks saadi näiteks 7000 kui Saaremaa elanikkonna arv seisuga 1.september 1940 oli 53 376 . Või Tartu linna ümmargune hukatute  arv 12 000.Mul  on olemas ka Valge raamat Eesti rahva inimkaotustest okupatsioonide läbi
1940-1991 .Eesti Entsoklüpeediakirjastus.Tallinn 2005.Seal on olemas peatükk.Milline oli  Eesti NSV majanduse arengutase
autoriks Kalev Kukk.Rahvamajanduse kogutoodangult 1 inimese kohta võis Eestit 1980
aasatatel lõpus võrrelda Ungariga ..1989 aastaks olid olud juba niipalju muutunud ,et Eesti ajaloo
eksamil juba küsiti ,et kui palju inimesi tapeti esimese okupatsiooni punasel aastal 1940-.1941 ,M.Laar sattus aga mingisse jamasse 1988 .a. lõpul ajakirjas "Vikerkaar " avaldatud artikli  "Õuduste aeg " pärast.
  Ema soovitas ,ole julgem ,kartmisega võid endale õnnetuse kaela tõmmata.Hingerahu ja
oma võimaluste ärakasutamine on sama tähtis kui materiaalne edukus.Arhiivis töötatud aega võib vaadelda õnnena,näiteks aastal 2003 poleks ma arhiivi tööle saanud ,kui ma seal poleks töötanud.

Jüri