Kalju Reimets " Põrgu sepikojas "

Tere ! Lugesin Kalju Reimetsa memuaare "Põrgu sepikojas " (Faatum 2007 ),kes pikki aastaid vaevles stalinlikes vangilaagrites.Raamat annab hea pildi eluvõitlusest NKVD ja poliitvangide keskel .Autor kuulus Eesti Rahvuskomitee gruppi ja täitis Komitee ülesandeid.Põgenemine Patarei vangla kohtukambrist ei õnnestu.Ta viidi varsti Arhangelski metsatöölaagrisse ja sealt edasi Nahhodka koondlaagrisse Ohhoota mere kaldal Vladivostoki lähedal,sealt edasi üle Ohhoota mere Kolõma pealinna Magadani,ta hakkas töötama tinakaevanduses.Kirjeldused elust laeval ja laagrielust on värvikad.""Hiljem saime teada,et keegi poodi üles.Trümmis maksti kätte nii koputajatele kui ka neile kes kohtus liialt palju lobisesid või ülestunnistusi andsid.Selles paigas võis ohutult omakohut pidada ,sest vahtkond puudus ja koputajatel polnud põgeneda kusagile. Räägiti,et vangide hulka oli sattunud ka NKVD või miilitsa töötajaid.Nemadki leidsid oma otsa poomise läbi. Karistajad muutusid järjest julgemaks :patustajatele topiti kott pähe viidi pimedasse nurka ja sinna ,nari posti otsa neid nööriga riputatigi.Kui palju ohvreid saadeti teise ilma jääbki teadmata.Oli kuuldusi,et igal etapi üleveol toimus paarkümmend poomist .Laeva konvoiülem ei pidanud Magadani jõudes läbi viima juurdlust ,vaid kandis poodud aktiga lihtsalt maha kui füüsiliselt nõrgad ja haigestunud vangid "(lk.40 )"Alguses ei suutnud poliitvangid röövlite keskel kohaneda, nad lihtsalt ei olnud harjunud laagri kommetega.Esialgu pidid nad leppima kriminaalide omavoliliste seadustega ja alluma nende jõhkrustele.Eriti käis see Baltimaadest pärit vangide kohta.Oli juhuseid ,kus kõhetu vene varas oskas tugevast maamehest võitu saada,sest põline põllumees ei osanud kakelda.Enne kui ta taipas ,et on aeg vastu hakata,lamas ta juba maas."(lk.40 ).Platnoid laagris tööd ei teinud ,tihtipeale tõmbasid saapasäärest pussi välja ja lahing algas .Pussi võisid omada ainult kõrgemast seisusest kriminaalid ,muidu sai see tavaline taskuvaras pussi "ebaseadusliku omamise eest " karistada.Üks näide raamatust :" Eile peksti üht meie lukkseppa,kes meisterdas endale pussi.Terase mehed võtsid noa ära "(lk.91 ) Selliseid "lahingukirjeldusi " on raamatus päris mitu .Muidugi autoriteet mehel eduka lahingu järel tõusis "Ta tõstis noa.Instinktiivselt äigasin talle toruvõtmega otsaette.Platnoi kukkus mulle kaela.Tema elutust paremast käest kukkus nuga põrandale " (lk.88 ).Nad pidid alluma nii platnoide kui laagri admistratsiooni käskudele."Üldse hoidsid platnoid ühte nii vangimajas kui ka eraelus.Vahel tuli korraldus keegi maha lüüa ja seda ka tehti.Tihti oodati mõnda varast nii,et terariistad olid tapmiseks välja pandud "(lk.50 ). Leivanormiks oli laagris kaheksasada grammi ,lõunaks anti mõned lusikatäied putru..Vahel õnnetus hea juhuse läbi midagi paremat saada,nagu herneid ja ameerika lihakonseve.."Toitumise poolest erines eraisik vangist siin vaid selle poolest,et ta sai leiba niipalju kui tahtis ja mõnikord ka võid ja suhkrut " (lk.50 ).Kui normi ei täitnud, leiba ei saanud .Leib ja tubakas olid laagris kalleim vara.Kirjapaber oli defitsiit,seda vahetas ta tangude vastu.Küsiti "fasistilt " ka olude koht Eestimaal :"Selle jutu peale astus baraki keskele pikka kasvu viisakama väljanägemisega üle keskea mees ja torises "Aitab teile küll närukaelad !Viibisin 1940.aastal Eestimaal ja töötasin seal baasides,olin ehitustööl insener .Ütlen teile ,et seal oli vorsti ja ja saia igat sorti.Oli üks puhas ja korralik paik,vargusigi oli haruharva.See väike Eesti peaks meile eeskujuks olema.Jätkuks meilgi mõistust majanduslikult nii kaugele jõuda." (lk.47 ).Laagris oli teisigi "diversante ".Autor töötas ka ehitusel.Juttu on ka laagrisse saabunud hiinlaste julgusest ja mainitakse Karaganda laagri mässe.Ühel päeval oli hiinlaste barakk tühi ,kardeti,et kollektiivne vastuhakk võib nakatada ka teisi.Koos oli hiinlastega saabus laagrisse ka venelane,kes oli Hiinas tsirkuses töötanud.Oli palju neid,kes vastu ei pidanud,ka autor vaevles haiguse käes ,kuid paranes."Olin vana laagrikala,unustanud tsiviilelelu elasin ainult olevikus ,selles mis mind ümbritses ,ja et ellu jääda ,olin valmis kõigeks."(lk. 110 )Autor töötas ka ehitusel.Laagris korraldati ka krimkade ja politiliste vaheline võrkpallimats ,mille eel lasti vange puhata,mille poliitilised võitsid,sest krimkad hakkasid rabistama.(lk.149 ).Peaks veel mõne stalinlike vangilaagri memuaari läbi lugema.Mul vanaisa oli ka Balhasi vangilaagris,kus valmistas noa ,mille kaasa tõi.Head päeva ! Jüri

Mart Saareotsa romaani "Raudpuur " ainetel : sotsiaalkaitse ja tööpõlgurid

Tere ! Lugesin Mart Saareotsa (tegelikult Elmar Valmre 1909-1944)romaani "Raudpuur "(1935 ).Glamuursed ajaviiteromaanid praegu hästi ei istu.Margus Luige "Sulnis Saara " (2020 ) oli meeldivaks erandiks ,mille ostsin ja ka läbi lugesin."Raudpuuri " ostsin antikvariaadist ja see on romaan võitlusest kitsikusega ja tööotsingutest 1930.aastate Tartus. Peategelane Samuel Kaarep tahab muidugi peenemat tööd artiklite kirjutajana ,aga asi ei lähe libedalt.Viimaks nõustutakse tema töid vastu võtma nurgataguse ajalehe toimetuses aga tasuta.Hiljem hakkab toimetajal temast kahju ja pannakse rahad kokku ja ta saab neli krooni ,et üür ära maksta.Peategelane uurib kuulutusi,aga ei midagi temale."Nõuti ikka ja jälle kingsepapoisse ,plekisepapoisse,baaridaame,lapsehoidjaid aga mitte keskkooliharidusega noormeest kuhugi panka ,kontorisse või ärisse."(lk.30 )Peategelase kallim Virve Alber eelistab vaesele ja viletsalt riietatud Samuelile rikkamaid kavalere nagu Viktor Tammesson."Et ta oli ühes suuremas koloniaalkaupluses raamatupidajaks,teenides kahekakümmend krooni kuus,siis ta riietus viimase moe järgi ja tal olid alati käepärast mäned kroonid ,mida võis kulutada väikesteks lõbudeks."(lk.109 ).Muide see motiiv,et vireletakse kasvõi naise kukil elades artikli ilmumimisest saadud honorari oodates esineb ka teistes tolle aja romaanides.Naine Virve Alber tuleb aga Samueli juurde tagasi ,kui tal hästi hakkab minema .Ta oli proovinud tööbärsi pakutud metsatööd seal saab aga ta kaaslane õnnetult surma ja siis ta otsustab,et enam ta tööbärsile ei lähe ,sest seal ei pakuta midagi peale metsatööde.Tööbörsi kaudu saab ta aga tüki leiba mida jagati postijaama keldrist.Ta oli proovinud ka metallitööstuse ,mis varustas tervet Tartut metallpärgadega,valimistas paberkotte,proovis lauavabrikus kuni sai koha ühte klaasasjade kauplusse , hea koha kuupalga seitsekümmend viis krooni kuus.Virve tuleb ta juurde kahetsedes tagasi. 1930.aastatel tööbörsil registreeritud töötule andis tööbörs töötu kaardi,kui töötu ei võtnud mõjuva põhjuseta vastu talle pakutud tööd , võeti töötu kaart ära ja ta kustutati tööbärsi nimekirjast. Tuli ette juhtumeid ,et töötul polnud võimalik minna maale tööle.Tööbörs seda aga mõjuvaks põhjuseks ei lugenud ja töötu kustutati tööbörsi nimekirjast. Tääbörsil registreerimine oli töötuile takistuseks ka omal algatusel töö leidmisel.Lätis oli töötute abistamine mõnevõrra paremini korraldatud .Kui tööbörs ei suutnud 27 päeva jooksul töötule tööd muretseda ,oli töötul õigus saada toetusena kas toiduaineid või raha.(S.Ahelik.Tööpuudusest kodanlikus Eestis kogumikus Töölisklassi sotsiaalmajandulik olukord ja klassivõitlus kapitalismi ajajärgul :Tallinn,1987,lk.149 ja 160 ).Vastavalt uutele määrustele on linna tööbörs hakanud töödsoovijate nimekirjast kustutama neid,kes põhjendamatult ei võta vastu pakutud tööd Selliseid nn. "tööpõlgajaid on praegu kümmekond isikut,kellel on keelatud ilmuda tööbärsi ruumidesse./Parandamatud "Tööpõlgajad "Postimees,28 .X 1934.Ilmselt oli veel supiköögi võimalus,Linnaarhiivis on supiköögi teenistujate palgalehed. Aga praegu.Töötute seast heidetakse välja kuu jooksul ligi tuhat inimest :Kristiina Viiron .Ärileht,16.12.2014.Nii jäävad nad lähedaste ülalpidamisele või saavad toimetulekutoetust. Seega võib töötuid olla ametlikust statistikast rohkem..Praegu on vist nii ,et pärast 21 töötunädalat pead vastu võtma ükskõik millise töö.1938 avati tööpõlgurite töölaager,kus anti ka ihunuhtlust. Tööpõlgurite laagrist kirjutas Küllo Arjakas 2.augustil 2013 Maalehes "Koht ,mis ei vaimustanud kedagi ".Tõõpõlgurite laagri asukaid ei peetud tavalisteks vangideks,vaid hoolealusteks ,kes ei kandnud triibulisi rõivaid vaid pruune rõivaid sinise kraega erinevalt Tartu Koonduslaagri (Töö ja Kasvatuslaagri)asukaist ,kes olid rõivais,millega nad olid kinni püütud.Tööpõlgurite laagrisse mõisteti jaoskonnakohtuniku otsusega kuuest kuust kuni kolme aastani .Levinum oli siiski üks aasta kuni poolteist nagu totalitaarse reziimi saksaaegses Töö ja Kasvatuslaagris.Asja algatas kas politsei või kohalik omavalitsus või omaksed.Saksaaegse Töö. ja Kasvatuslaagri puhul .erinevalt tööpõlgurite laagrist neile ei õeldud mille eest nad olid kinni võetud ja kui kauaks (Martin Sebastian Kull .Tartu Koonduslaager.Meie ühine halb uni.Tartu,2010),ka Aira Kaal Ema ja tütar .Jenny Nõust .Tema viibimisest saksa okupatsiooniaegses koonduslaagris.Kultuur ja Elu 1962 nr.3 )Põgenemisi tuli siiski ette .Hooldusalune A.P.,kes oli 6.märtsi otsusega 1940 Harku Tööpõlgurite Töölaagrisse mõistetud,põgenes Arvila välistöörühmast , Kohila metskonnast.(ERA.852.1.4111).Nn.saksa ajal kehtisid tsiviil ja kriminaalalal paljuski vanad E.V aegsed seadused kui need ei läinud vastuollu uute Saksa seadustega.Nii mõisteti aastatel 1942-1944 inimesi jälle Tööpõlgurite töölaagri seaduse alusel vangimajja ja töölaagrisse.Nii mõisteti A.L. Tööpõlgurite Töölaagri seaduse alusel kuueks kuuks vangimajja ja on selle karistuse Võru vangimajas 21.aprillist kuni 21.oktoobrini 1943 ära kandnud .Aga varem iseloomustati :Põlgab tööd (tööpõlgamise pahe )elab jõudeelu ,hangib omale ülevalpidamist kaaskodanikelt ilma tööväärtust vastu andmata ja on andunud liigjoomisele et ta vabatahtlikult ei taha oma tööjõudu rakendada elu ülesehitavaks ja kasukandvale ning kogu ühiskonnale kasulikuks tegevuseks ja et seega tema tegevus on kahjulik praegusele korrale seepärast võttes aluseks Tööpõlgurite töölaagri seadus tema suhtes sundkorras tööle paigutamise toimetus aga enne isiku sundkorras tööle paigutamise otsuse tegemist anda talle 3 päeva aega vabatahtlikult kindlale tööle minekuks hoiatusega ,et kui isik selle aja jooksul senist olekut jätkab,siis kaotab ta töövaliku suhtes oma isikliku otsustamise ja tema tegutsemine määratakse kindlaks vastavate võimude poolt /ERA.4459.6.985 ).Riho Västriku uurimuse kohaselt oli Tartu Kz-s 1942 juulis 472 vahialust,kriminaalseid vahialuseid KZ.s ei olnud.(R-64.1.70)Viimatimainitud toimikus on Tallinna Töö-ja Kasvatuslaagri puhul selline lahter nagu tööpõlgur olemas.1943 a.sügiseni sellest kurjast asutusest oli läbi käinud 300 tööpõlgurit.Tartu Koonduslaager (Töö ja Kasvatuslaager 1942 juulist)oli kole koht ,barakkides olid neljakordsed narid ,tekke ei olnud käimla puudus ,selle asemel oli tünn.Barakid oli nii täis tuubitud,et magada tuli istudes (M.S.Kull.Tartu Koonduslaager...)Julmad valvurid ,nii mõnedki neist varem kinni istunud.Vange peksti püssipäradega ,nuutidega ja piitsadega,küll väidetava vastuhakkamise eest ,küll ilma põhjuseta ,lihtsalt lõbust.On näiteid TKL (Töö ja Kasvatuslaager )valvurite karistamise kohta.Näiteks karistati TKL valvur Luhasaart 3 ööpäevase arestiga (ERA.R-60.1.11,l.100)Harku Tööpõlgurite Töölaagris olid küllap paremad tingimused.Tartu tankitõrjekraavis ,kus Tartu koonduslaagri veriseid tapatalguid korda saadeti ,hukati mitu tuhat inimest 1941-1944,hiljem 1943-1944 ka kaugemalt toodud vange kirjutab Eesti Entsüklopeedia 1996.1941.a.21.detsembril teatab ajaleht ,et vabastati 189 poliitist vangi Tartu koonduslaagris .On kõnekas ,et teiste võimukandjate nimesid nagu prefekt Roovere või poliitilise politsei komissar Juht artiklis mainitakse ,Tartu koonduslaagri ülema oma aga mitte.Teates sisaldub ähvardus ,et vabanenu edasisel kommunismi toetamisel sõna või teoga tabab teda häving. Siiski keset kõige ägedamaid tapatalguid Tartu koonduslaagris leidus neid ,kes süütõendite puudusel vabastati nagu Aleksander Abramenkov 25 juulil 1941 (R-64.2.38 ),kui dokumente uskuda.Tartu Koonduslaagrist on kõige põhjalikum käsitlus ingliskeelne Estonia 1940.1945 (R.Västriku vastav artikkel )Tartu Koonduslaagrist käidi näiteks Tiigi tänaval tööl kus sugulased püüdsid vangidele riskeerides pakke anda ja ka Laevas metsatöödel ,ka juurviljalaos.Kõige ilmekam foto Tartu Koonduslaagri vangidest Anton Weiss Wendt raamatus "Murder without hatred :Estonians and the Holocaustb ")New York,2009 )Fotosid Tartu Koonduslaagrist on ka väljaandes "Riik malelaual ".30.augustil 1944 on Võru vangimajastTartu Töö ja Kasvatuslaagrisse saadetud 80 kriminaali (dokumendis kriminaalajaistuja )ilmneb dokumendist Eesti Julgeolekupolitsei Võru väliosakond Kelementi riminaalpolitsei Referentuur.(R-61.1.17 ).Seega võis selles laagris hiljem leiduda ka nn. "Work shy "ja kriminaalset elementi .Saksaaegsetesse kinnipidamiskohtadesse saadeti ka nn.asotsiaalset elementi (M.Maripuu.Saksa okupatsioonivõimude kinnipidamiskohad Eestis 1941-1944.Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2006 (lk.157-184 ). Tööpõlguritest kirjutati ka tolleaegsetes ajalehtedes, näiteks ajalehes Sakala 14.november 1942-Tööpõlgur peab minema töölaagrisse .Mõisaküla jaoskonnakohtunik määras poolteist aastat tööd töölaagris.Sellega võikski lõpetada,ma tahtsin oma arhiivi väljakirjutused kirja panna. Jüri