Kalju Reimets " Põrgu sepikojas "

Tere ! Lugesin Kalju Reimetsa memuaare "Põrgu sepikojas " (Faatum 2007 ),kes pikki aastaid vaevles stalinlikes vangilaagrites.Raamat annab hea pildi eluvõitlusest NKVD ja poliitvangide keskel .Autor kuulus Eesti Rahvuskomitee gruppi ja täitis Komitee ülesandeid.Põgenemine Patarei vangla kohtukambrist ei õnnestu.Ta viidi varsti Arhangelski metsatöölaagrisse ja sealt edasi Nahhodka koondlaagrisse Ohhoota mere kaldal Vladivostoki lähedal,sealt edasi üle Ohhoota mere Kolõma pealinna Magadani,ta hakkas töötama tinakaevanduses.Kirjeldused elust laeval ja laagrielust on värvikad.""Hiljem saime teada,et keegi poodi üles.Trümmis maksti kätte nii koputajatele kui ka neile kes kohtus liialt palju lobisesid või ülestunnistusi andsid.Selles paigas võis ohutult omakohut pidada ,sest vahtkond puudus ja koputajatel polnud põgeneda kusagile. Räägiti,et vangide hulka oli sattunud ka NKVD või miilitsa töötajaid.Nemadki leidsid oma otsa poomise läbi. Karistajad muutusid järjest julgemaks :patustajatele topiti kott pähe viidi pimedasse nurka ja sinna ,nari posti otsa neid nööriga riputatigi.Kui palju ohvreid saadeti teise ilma jääbki teadmata.Oli kuuldusi,et igal etapi üleveol toimus paarkümmend poomist .Laeva konvoiülem ei pidanud Magadani jõudes läbi viima juurdlust ,vaid kandis poodud aktiga lihtsalt maha kui füüsiliselt nõrgad ja haigestunud vangid "(lk.40 )"Alguses ei suutnud poliitvangid röövlite keskel kohaneda, nad lihtsalt ei olnud harjunud laagri kommetega.Esialgu pidid nad leppima kriminaalide omavoliliste seadustega ja alluma nende jõhkrustele.Eriti käis see Baltimaadest pärit vangide kohta.Oli juhuseid ,kus kõhetu vene varas oskas tugevast maamehest võitu saada,sest põline põllumees ei osanud kakelda.Enne kui ta taipas ,et on aeg vastu hakata,lamas ta juba maas."(lk.40 ).Platnoid laagris tööd ei teinud ,tihtipeale tõmbasid saapasäärest pussi välja ja lahing algas .Pussi võisid omada ainult kõrgemast seisusest kriminaalid ,muidu sai see tavaline taskuvaras pussi "ebaseadusliku omamise eest " karistada.Üks näide raamatust :" Eile peksti üht meie lukkseppa,kes meisterdas endale pussi.Terase mehed võtsid noa ära "(lk.91 ) Selliseid "lahingukirjeldusi " on raamatus päris mitu .Muidugi autoriteet mehel eduka lahingu järel tõusis "Ta tõstis noa.Instinktiivselt äigasin talle toruvõtmega otsaette.Platnoi kukkus mulle kaela.Tema elutust paremast käest kukkus nuga põrandale " (lk.88 ).Nad pidid alluma nii platnoide kui laagri admistratsiooni käskudele."Üldse hoidsid platnoid ühte nii vangimajas kui ka eraelus.Vahel tuli korraldus keegi maha lüüa ja seda ka tehti.Tihti oodati mõnda varast nii,et terariistad olid tapmiseks välja pandud "(lk.50 ). Leivanormiks oli laagris kaheksasada grammi ,lõunaks anti mõned lusikatäied putru..Vahel õnnetus hea juhuse läbi midagi paremat saada,nagu herneid ja ameerika lihakonseve.."Toitumise poolest erines eraisik vangist siin vaid selle poolest,et ta sai leiba niipalju kui tahtis ja mõnikord ka võid ja suhkrut " (lk.50 ).Kui normi ei täitnud, leiba ei saanud .Leib ja tubakas olid laagris kalleim vara.Kirjapaber oli defitsiit,seda vahetas ta tangude vastu.Küsiti "fasistilt " ka olude koht Eestimaal :"Selle jutu peale astus baraki keskele pikka kasvu viisakama väljanägemisega üle keskea mees ja torises "Aitab teile küll närukaelad !Viibisin 1940.aastal Eestimaal ja töötasin seal baasides,olin ehitustööl insener .Ütlen teile ,et seal oli vorsti ja ja saia igat sorti.Oli üks puhas ja korralik paik,vargusigi oli haruharva.See väike Eesti peaks meile eeskujuks olema.Jätkuks meilgi mõistust majanduslikult nii kaugele jõuda." (lk.47 ).Laagris oli teisigi "diversante ".Autor töötas ka ehitusel.Juttu on ka laagrisse saabunud hiinlaste julgusest ja mainitakse Karaganda laagri mässe.Ühel päeval oli hiinlaste barakk tühi ,kardeti,et kollektiivne vastuhakk võib nakatada ka teisi.Koos oli hiinlastega saabus laagrisse ka venelane,kes oli Hiinas tsirkuses töötanud.Oli palju neid,kes vastu ei pidanud,ka autor vaevles haiguse käes ,kuid paranes."Olin vana laagrikala,unustanud tsiviilelelu elasin ainult olevikus ,selles mis mind ümbritses ,ja et ellu jääda ,olin valmis kõigeks."(lk. 110 )Autor töötas ka ehitusel.Laagris korraldati ka krimkade ja politiliste vaheline võrkpallimats ,mille eel lasti vange puhata,mille poliitilised võitsid,sest krimkad hakkasid rabistama.(lk.149 ).Peaks veel mõne stalinlike vangilaagri memuaari läbi lugema.Mul vanaisa oli ka Balhasi vangilaagris,kus valmistas noa ,mille kaasa tõi.Head päeva ! Jüri