Hirvepark 1987

Tere ! Ostsin raamatu "Hirvepark 1987.20 aastat kodanikualgatusest,mis muutis Eesti lähiajalugu (Tallinn,1987 ).Ise ma 1987.aastal Hirvepargis kahjuks  ei käinud,küll aga 1988.aastal,kui oli juba julgem."Ameerika Hääle " kaudu oli 1987.aastal teada,et üritus toimub Raekoja platsil ,aga vist millalgi lõpus anti teada,et liigutakse edasi Linda kuju juurde.Täpselt ei mäleta. Heiki Ahonen nimetab mainitud raamatus,et teadet loeti "Ameerika Hääle " kaudu ette vist 7 korda.Seda öeldi vist ka,et võimud olid andnud lubaduse mitte sekkuda.Ise elasin sellal Lasnamäel Ümeras kolmetoalises korteris koos emaga.Ema ärgitas Raekoja platsile minema,et mis ajaloolane sa oled ,kui ei lähe,pärast mulle räägid.Laiskuse tõttu ei läinud.Või oli see hoopis kartus,aga ei tahtnud endale tunnistada sest Kreutzwaldi raamatukogus,mis oli pühapäeval kella 12.00st lahti ,olin tihti käinud,asi see nüüd minna ei oleks olnud.Arvasin,et mingil määral rahvast ikka tuleb,eriti need,kes on stalinlike repressioonide all kannatanud.Seda,et see on murranguline Eesti ajaloo tähtsündmus ,mis avab tee Eesti taasiseseisvumisele ,tollal mõelda ei osanud.Aga et niipalju tuleb nagu tüki aja pärast selgus,ei arvanud.Tagantjärele võib ütelda,et ka Raekoja plats oli targalt valitud,et täpselt kell 12.00 suubus platsi suubuvatel tänavatelt rahvas nagu üks mees.Mati Kiirend kirjutab raamatus,et "Kuid kedagi ei rünnatud ja kolonn tõusis häirimatult Lindamäele .Kuju ette pandi pärjad ja lilled ning süüdati küünlad .Rahvast kogunes siiski nii rohkesti,et kõik mäele ei mahtunud.Seepärast otsustati kõned pidada Hirvepargis " (lk.140 ).Veel märgib ta,et loosungil "Eesti -Latvija -Lietuva " olid rahvusvärvidest kleebised iga nime all.Stalinismiohvrite monumendile kogunes toetusallkirju 584 ,seega pidi osavõtjaid olema vähemalt 584..Raamatust ei selgu ,kes olid need,kes kandsid loosungit "Enesemääramisõigus Balti rahvaile ".Sven Udami meenutuste järgi tundus kuni 2000 pealine rongkäik olevat.,mis tundub olevat tõele kõige lähemal .Internetist lugesin,et esimene küüditatute mälestusüritus oli Linda kuju juures 14.juunil 1942 (R.R.Parve.56 aastat märtsiküüditamisest. .Kesknädal 25.august 2005.) Mõned arhiivifotod on raamatus Olav Kruusilt,kes töötas tollal filmi ja fotoarhiivis ja Hirvepargis oli fotoaparaat kaasas.Teda omakorda fotografeeriti KGB poolt nagu selgub KGB jälitusosakonna fotokogust,mis palju aastaid hiljem arhiivile üle anti.Olav Kruus oli ajaloo kaugõppe kursusekaaslane.Naljatades võib öelda,et arvestatava panuse Hirvepargi osavõtjaskonda andsid "pagari poisid ".Veel on raamatus huvitavad meenutused Paul-Eerik Rummolt ,Toomas Haugilt, Juhan Kivirähult,Sven Udamilt ;Heiki Ahonenilt ,Arvo Pestilt jt.Arvo Pesti kirjutab näiteks,et :"Näiteks Tiit Madisson läks kinni selle eest et ta kirjutas käsitsi ümber numbri "Lisandusi " ja andis oma sõbrale ,aga see viis paljunduse KGB-sse ! ! (lk.175 ).Veel kirjutab ta,et :"Julgeolekutöötaid oli tohutu palju ,värskelt vanglast tulnuna märkasin neid paremini ja teadsin neid ka.See,et nad hoidsid end eemale ja üldse ei sekkunud,see näitas,et midagi oli ikka kõvasti muutunud ! " (lk.174 ).Raamatus on ka Hirvepargi 1987 kõnede tekstid .Heliülesvõte 

sellest sündmusest on kuulatav ka Nõmme Raadio kodulehel.Raamatu lõpus on lugejale tutvumiseks ka tolle aja propagandistliku materjali parteikomiteedelt EKP KK Büroolt ja ajalehest Noorte Hääl.Ühes sellises heidetakse ette,et "Mälestusmärgi püstitamise organisaatorid "räägivad " ohvritest  üldiselt ,mitte eraldades tõelisi isikukultuse ohvreid nendest,kes kandsid õiglast ja seaduslikku karistust

aga selliseid ei olnud mitte vähe. "(lk.260 ERAF.1.-302.-534.1.30-34)Nendes materjalides väideti ka,et kõik isikukultuse asstatel süütult represseeritud on rehabiliteeritud,sealhulgas ka postuumselt.Või EKP KK informatsioon partei .linna ja rajoonikomiteedeleHirvepargi meeleavaldusest 25.08.1987:"Pühapäeval 23.augustil k.a.kell12 päeval

kogunes linna Raekoja väljakule umbes 200 inimest.Linna tätevkomitee esindajad tegid kokkutulnutele ettepaneku lahkuda väljakult.Liikumisteel parki ,Harju tänaval ,ja Võidu väljakul liitus nendega palju

uudishimulikke ja juhuslikke möödujaid ,kes lõppkokkuvõttes moodustasid umbes tuhandepealise

rahvahulga."(lk.233,ERAF.1.4.6967.2-3.).On toodud ära ka Mark Levini nõukogulik vastulöögiartikkel

"Sulid.Märkmeid ja mõtisklusi ühe poliitilise provokatsiooni asjus "16.-17.9.1987 Noorte Hääl.M.Levin väidab selles,et Tiit Madisson võttis oma andmed Agu Kriisa raamatust "Okupeeritud Eesti "(Stockholm 1984 )Ostsin ka selle raamatu,"Okupeeritud Eesti.Nii nagu ta on ",et vaadata,mis arvud seal on.,alles nüüd.Tasub märkida,et augustis 1987 ei olnud see raamat raamatukogus tavalugejale kättesaadav,et oma arusaam luua,,Levinile oli küll.Rahvastikuosas on toodud välja,et

1940-1941 oli arreteeritud 7043 inimest ,mõrvatud 1850,mobiliseeritud ja äraviidud 33 303 inimest.

Saksa okupandid mõrvasid umbes 6000 inimest,arvatavasti Eesti kodanikku on mõeldud.Mitte 60 000

nagu oli tavaks kirjutada..1949 märtsis küüditati perekondade kaupa umbes 90 000 inimest.T.Madisson esitas oma kõnes aga arvu 63 796.EKP KK orienteerivast materjalist parteikomiteedele(ajakirjanduses mitte avaldada märkega,et ligikaudu 21 000 inimest.(lk.245,ERAF.1.302.-524.1.31-35.).Seega mõned arvud võis T:Madisson sellest raamatust võtta.Raamatus on huvitav veel see väide,et eesti töölise ostu- 

võime oli 1939.aastal suurem kui töölisel Eestis 1980.(lk.54 ),Raamatus "Okupeeritud Eesti " on muudki huvitavat..Nagu ütleb Heiki Ahonen "Hirvepark 1987 " raamatus,et :"Hirvepargi üritus oli nagu "õigel ajal õiges kohas "Rõhud olid õiged .Midagi oleks hakanud juhtuma nagunii." (lk.104 ).Hea,et oleme nagu praegu on.Eesti rahvas ei ole kunagi elanud niihästi kui praegu.

Jüri.