Peeter A.Speek " Attaboy "

 Tere !

Peeter A.Speegi (1873-1968 USA  )romaan "Attaboy " (1936 )on omamoodi maiuspala ja ka vähetuntud eesti romaan.Jutustus eestlaste elust Ameerikas 1920.-1930.aastatel.Peeter A.Speek oli tegev Eesti Sotsiaaldemokraatlkiku Partei asutamisel 1905,pögenes 1905 Sveitsi ja enam Eestisse  tagasi ei pöördunudki.1910 tegutses sotsialistlliku ajalehe "Uus Ilm juures.Nagu me teame oli hiljem pikalt "Uus Ilm " juures toimetaja  Mihkel Nukk (1907-1995  USA ) ,kes oli 1920.aastatel Eestist USA-sse elama läinud ,kirjutas ka romaani "Väljarändajad " (1933 ),see pole ka hiljem ilmunud."Attaboy " on loetav Digaris ja Rahvusarhiivis on Peeter Speegi isikufondis romaani "Attaboy " käsikiri( ERA.4397.1.7.)..Peeter Speek 

töötas 1929.aastani USA Kongressi raamatukogus ametnikuna.Võimalik,et töötuse mõjusid omal nahal tunda saanud.Romaani "Attaboy "peategelane Jaan Kirves lahkub Eestist USA-sse 1924.aastal.On Vabadussõjast osa võtnud .Tedagi haarab väljarändamiskihk ,mis 1924-1925 tabas katkuna Eestit.Küll

Brasiilia,küll USA.Selle pöhjust ei suuda ta endale rahuldavalt seletada nagu autor mainib.Võib

 oli see pettumus poliitilise vabaduse ja iseseisvuse saavutusist Eestis.Tundnud huvi kasvatusteaduse

vastu ,suundub tema huvi hiljem rohkem spordile.Leiab USA-st ainult juhutöid nagu vaipade kloppimine jne.Katsed poksijana leiba teenida ebaõnnestuvad,siis tulevad nad ühes kaaslase Peeter Peoleoga

mõttele tsirkuseartistina proovida ,mis ka õnnestub ja raha kokku toob.See tõmbab aga ligi 

petturist naisest kelmi ,kelle võrgutuse alla Peoleo satub ,aga sellest välja tuleb."Peoleo ei kahelnud

enam selles,et neiu teadis kogu lugu oma peremeheäris,et ta müütas väärtuseta aktsiaid teadlikult

.ahvatledes oma sarmiga kergeusklikke ning lihtsameelseid ohvreid ,pettes neilt vahest kogu eluajal

raske tööga teenitud ja ja ennastsalgavalt vanaduspäeviks hoitud raha,mis veel alatum on kui

avalik röövimine " (lk.77 peatükis "Eesti poisi ja iisraeli tütre armetu romaan ").Jaan Kirves ja Peeter

Peoleo pöörduvad tagasi Eestisse.Ka Peeter Peoleo on Vabadussõjast osa võtnud.,välja

rännanud 1925. "Veel selgus,et Peoleo oli keskkooli kasvandikuna Eesti Vabadussõjast osa võtnud

võidelnud venelaste vastu Narva rindel.Mina Narva alla ei saanud seletas Kirves."Olin lõunarindel .Käisin ka Võnnu ja Riia all.Saksa paruneid ja nende poegi taga ajamas ja trahvimas " (lk.34.).Tööta olles saavad mehed kõhutäidet Misjonilt ja ööbivad linna öömajas,kell oli tihti Chicago pandimajas.Puudutakse ka segaabielude probleemi Jaan Kirves ütleb ,et "Kuulsin nii mitmegi

segaabiellu astunud eestlase suust kaebamist,et tal vahekorras oma võõrast rahvusest abikaasaga 

puuduvat intiimsus ,vastastikune arusaamine ,ühised harjumused jne.Et ma tol ajal ka ise huvitatud olin

ühest soome Kaiest New Yorgis,siis tekkis minus soov segaabielu probleemi ligemalt tundma õppida.

Käisin vabal ajal raamatukogudes Ameerika sotsioloogide uurimusi lugemas sel alal.Nendest selgus,et 

et siin Ühendriikides õnnetute abielude protsent ,kui pooled on teineteisele võõrast rahvusest ,on umbes kaks korda suurem nendest juhtudest,kui pooled on samast rahvusest.Ka tuleb silmas pidada asjalugu,et

et eesti haritlased Kodu_Eestis juba rahvuslikust ärkamisajast alates on sagedasti abiellunud sakslastega

kuid peaaegu ilma erandita nende abielu ei ole mitte õnnelik olnud ja nende lapsed suuremalt jaolt n.ü

aia taha on läinud-tühjatähja huntsantsakateks.(lk.80 ).

Romaanis on riivamisi juttu veel vene katedraali lammutamise plaanist Tallinnas.Paul Mülleri illustratsioonid raamatus.Kokkuvõttes võib öelda,et tegu on huvitava romaaniga.

Jüri