Arnold Paluteder " Viis tuhat päeva "

 Tere !

Arnold Paluteder (1911-1991 )hakkas elu lõpul kirjapanema oma laagrimälestusi,mis ilmusid 2005

pealkirja all "Viis tuhat päeva "(Tallinn,2005 ).Arnold Paluteder arreteeriti 14.juunil 1941 ja saadeti

Sverdlovski oblastisse Verhoturje laagrisse Sai 10 aastat .1944 vabastati ,kuna leiti,et otsus ei olnud põhjendatud.Asus elama Tomski oblastisse Kargasoki rajooni ,kus töötas " Õnneliku Töö" kolhoosis.Ta ei tohtinud sealt lahkuda..1956 sai loa asuda elama Eesti NSV -sse.1958 ,kui esitas rehabiliteerimistaotluse ,töötas Võrus raamatupidajana.Kuni

1940.a. töötas Võrus ajalehe "Elu " vastutava toimetana ja kaastöölisena.1941.a. 14.juunil helistab 

talle töökohta koolivennast miilitsamees,kes on kaasa jooksnud uue võimuga ja palub koju tulla.Paluteder

siiski läheb.Teel tulebki talle vastu koolivend,kes  aitab asju pakkida,.ei enamat.Hiljem mainib,et ta 

oleks saanud hoiatada,kuid ei tee seda.Hiljem Venemaal kohtab Paluteder häid miilitsamehi,kes aitavad

öömaja-võõrastemaja muretsemisel ja toidupoolise hankimisel.Lahkumisel surub kätt. "Miilitsameeste

mõistev suhtumine tõstis meie rõhutud meeleolu.Nägime,et on olemas siiski ka teine,kuigi kitsam maailm

et Venemaa ei ole üksainus sunnitöölaager .Hea inimene jääb alati heaks,olgu ta võimukandja uhkes mundris või käiks kaltsudes ." (lk.104 ).Laagris oli ka käputäis eesti keelt kõnelevaid eesti naisi.Mõnel

huuled värvitud.Hiljem selgus,et tegu on Tallinnas kinni nabitud prostituutidega.Lisaks ligi 30

Tallinna vanglast saadetud retsidivisti ,keda kutsuti Vindi poisteks .Laagris oli riigitegelasi ja inimesi mitmesugustest ühiskonna kihtidest.Laagris oli ka omaaegne riigivanem Jüri Jaakson (lasti maha 20 aprillil 1942 ) ,kes oli barakis

päevnikuks .Koristas ruumi ja küttis plekkahju.Üks laagriülemustest irvitas : "Teie vabariigi president

sobib üksnes nõukogude ubornaid kasima,selle töö peale on ta paras mees  !" (lk.47 ).Laagris oli ka

Uluotsa valitsuse haridusminister Paul Kogerman,kes ka laagris sunnitöölisena metsa langetas.1944

vabastati laagrist .Suri 1951.Raamatus on kirjas,et 1985.Toimetaja on jätnud ilmselt vea parandamata.

Kohviku omanik Kultas tõi laagrisse raadiovastuvõtja ,mille peitis põrandalaudade alla ja kuulas öösel

salaja . Küüditaud ajakirjanikke oli Stupino laagris kolm . peale Palutedre veel Rakveres ilmunud "Virumaa Teataja " peatoimetaja Elmar Lehtmets ja "Virulase " väljaandja ja peatoimetaja olid sattunud kõik ühte barakki.Kokku oli seal laagris 700 Eestist toodud "rahvavaenlast ""Leiba sai laagris 400 gr.päevas ."Leib kutsus alati nälgivaid vange,kutsus tohutu külgetõmbejõuga.Tuigerdades ja komistades venis vangide kolonn tagasi laagrisse .Mõte leivast aga tiivustas.Leival oli elu hind." (lk.33 ).Enamik vange talus nälga ausalt.Vastasel korral võisid rängalt

kere peale saada.Siiski leidus neid,kes vahetasid leivaportsjoni tubaka vastu."Supp-sinine vesi,

kuhu oli siputatud natuke jahu või üksikuid tanguteri.Enamikus aga rohelised kapsalehed " (lk.32 ).

Venemaal kohtas autor mitmesuguseid eestlaste gruppe.Tseljabinski jaamas tutvustas ennast lipsu

ja kaabuga mees -insener Mägi Tallinnast ,ütles,et Tseljabinski ümbruse kolhoosides ja sovhoosides

töötab palju evakueeritud eestlasi.Soovitas armeesse astuda,siis võibolla näete kodumaad.Lahkumisel

andis 30 rubla."Mõni rubla peab ikkagi kaasas olema "(lk.102 ).Ootamatult tervitati teda varsti jälle :

"Kuulsin eesti keelt.Paistab ,et meid eestlasi, on praegu terve Siber täis,nagu polekski enam kedagi

Eestimaale jäänud ! .Naine rääkis eesti keelt aktsendiga,ütles,et on sündinud Siberis,pärit juba 

tsaariajal väljarännanute kolmandast põlvkonnast ,töötab sadamas kassapidajana,müüb laevale pileteid.

". (lk.107).Veel kirjutatakse,et 1944 mobiliseeriti natuke  ka küüditatud eestlasi ja lätlasi(lk.72,146 ).

Jüri