Lätist ja muusikast

 Tere !

Käisin Latgallias ekskursioonil.Tore reis oli.Tundub,et reisibüroode kaudu käivad ekskursioonil peamiselt 50 pluss ja vanemad inimesed ,nooremad reisivad omal käel või siis reisibüroode kaudu kaugemal .Olen kuulnud ,et 1983.a. käis seal ekskursioonil ülikooli ajalooringi

ekskursioon.Külastasime Aluksne eraloodusmuuseumi,kus vaatasime mineraale ja linde nagu metsis ,ronk,leevike,, rasvatihane jt.Põneva mulje jättis Ludza nimeline väikelinn,mis pidi olema linn aastast 1777.XVIII sajandil pagesid sinna Ludza kanti eestlased Kagu Võrumaalt.Hiljem tulnud veel teine laine.Või siis vahetati need eesti

talupojad jahikoerte vastu.1893 kui Oskar Kallas käis lutsi eestlasi uurimas ,ei mäletatud enam keegi kust nad tulnud on.Oskar Kallas käis 43-s külas ,eesti keele (lõunaeesti omapärase murraku ) kõnelejaid oli siis alles 800.Lutsi murraku rääkijaid võis sealkandis kohata veel 1960.aastatel. Hannes Korjus on kirjutanud  

uurimuse läti keeles "Ludzas igauni " (2017 ).Raamatust on kirjutanud Lembit Vaba "Pildile tõstetud Ludza eestlased "(Keel ja Kirjandus 2017 nr. 10 ) Oskar Kallas krjutas raamatu "Lutsi maarahvas " (1894 ) Praegu

võib eestipäraseid nimesid näha Ludza kalmistul.Ludza käsitöökeskuses pakuti puskarit.Läti

keeles on käsitööline amatnieks ,kõlab nagu ametnik.Amatnieku centrs nagu ametnike keskus.Ventspilsi

hotellis oli akvaariumis kilpkonn.

Rezeknet on vist 1944 palju pommitatud ,vanu maju kuigipalju alles pole.Seeest on uhke Läti Vabadussõja monument ,Latgale vabastamise monument ,püstitatud 1939 ,1940 lammutati ,taastati 1992 nn. Mara.Daugavpilsis on neid 19 .sajandi kolmekordseid rõduga kivimaju

rohkem säilinud.Palju on ka omapäraseid  punastest tellistest kivimaju,mida nimetatakse latgale  barokiks Daugavpilsis elab lätlasi ainult 21 % ,poolakaid  13% ,palju on venelasi-53 % ja tänavalt kostub palju vene keelt.seega vähem lätipärane ja multikultuursem.1629. aastast 1772 aastani oli Poola osa. Latgales sõitsime üksvahe üsna Vene piiri lähedalt mööda ,näha oli hall traataed ja vaatlustorn.Daugavpilsis on uhke hotell Latgola ,kus ööbisime ja mille viimaselt korruselt avaneb hea vaade üle linna.

Käisime veel uhketes restaureeritud  mõisades nagu Luznava ,kus nõukogude ajal oli põllumajandustehnikum.

Muidugi käisime ka Aglonas.Kuramaal käisin ka juunis.Eelmine kord oli ajalooringi ekskursioon 1985.Käisime Ventspilsis ,kus on ikka vanu kivimaju rohkem säilinud kui Rezeknes.Linnas võib kohata nn

siniste lehmade skulptuure.Sinakaid lehmi olnud ,Venemaalt tulnud.Kuldigas käisime ja  Sabiles ,mustlaspealinnas.Tänaval jalutades tuli vastu vähemalt kaks mustlast.Saksa ajal tapeti üle 2000 mustlase ja 18000

lätlast.Juute 90000 ,neist 20000 hävitamisele toodud Saksamaalt ,Leedust ,Ungarist,Austriast ja mujalt.Jekabpilsis käisime ,see oli kaugeim koht kuhu eesti väed 1919 välja jõudsid ühes Läti armee Volmari polgu ja taani kompaniiga .Vastas olid punalätlased. 5.juunil 1919 lehvis Jekabpilsi raekojal eesti lipp.7.juunil anti linn lätlastele üle.Kohalikus muuseumis on ka see lugu ära räägitud ja eesti lipp ripub seal.Lätis on vist kuulsaim sõjaromaan Aleksandrs Grinsi (1891- 1941 ) "Hingede torm " (1934 ) Meil Albert Kivika " Nimed marmortahvlil " (1936 )Ja muidugi

Kolka neemel käisime ,kohtab liivikeelseid kohasilte.Praegu räägib igapäevaselt liivi keelt kuni 5 inimest.Sinna tulnud vanasti inimesi Saaremaalt,kes õppisid ära liivi keele.

Ilus oli ka Kandava nimeline väikelinn oma vanade majadega. Talsi linnas ei käinud,kus sai oldud 1985.

Üllatav on ,et suhteliselt 30000 elanikuga väikelinnadese on rajatud uhkeid kontserthalle, Ventspilsis 600 kohaga ja Rezeknesse  1001 kohaga kontserthall.

Veel käisin kaks korda  (märtsis ja  mais )Riias kus on hea heliplaatide valik ,Valik on nii suur ,et ühekorraga ei haara.Plaate tasub osta ,mõnikord alles teisel- kolmandal kuulamisel hakkab rohkem meeldima.Raamatut Sa naljalt teist korda ei loe.Ajaloolasel on küll vaja,et erialast kirjandust oleks

mõnel määral kodus.

Ostsin kahe korraga 28 vinüülplaati. Näiteks AOR bändi "Lake " kaks plaati  "Lake II " 1978  ja "Hot Day " (1981 ) Tim Curry " Fearless " (1979 ) ja " Simplicity " (1981 ) Liner "Liner " (1978 )Rocky Sullivan "Internal Affairs (1982 ) ,Urgent "Thinking Out Loud "(1987 ) jpt. .1.juunil käisin Draamateatris vaatamas Ugala teatri etendust välisläti kirjaniku Uldis Balodise näidendit  "Metsavend ",mis räägib 1995.aastal varjamise lõpetanud nn.metsavennast Janis Pinupsist(1925-2007 ),kes oli end varjanud 51 aastat.Nagu näidendis korduvalt räägitakse ,ei saada aru,miks ta peidust varem välja ei tulnud.Ajakirjanikele ei suutnud ta näidata punkrit,sest seda tal vist ei olnudki.Kartis isegi puid lõhkuda,et äkki keegi kuuleb,et kes õel puid aitab lõhkuda.Õde aitas varjata.

Riiasse lähen muidugi veel järgmise aastal ja Dobelesse.

Jüri