Hanno Ojalo "Punakütid .Eesti punakaartlaste ja punaste küttide sõjatee 1917-1920 "

 Tere ! 

Hanno Ojalo "Punakütid.Eesti punakaartlaste ja punaste küttide sõjatee 1917-1920" (2014 ) on üks

ütlemata hea ja väärt uurimus vähekäsitletud teemal.Laialipillatult on nõukogude ajal siiski ilmunud mälestusi.Uurimus "Eesti Punakaart ja Punavägi ilmus " 1934 Leningradis.H.Ojalo uurimus annab hea

ülevaate,alustades kasvõi sellest ,et "Helsingis moodustati punakaartlastest Eesti Kommunistlik Salk,

mis jaotati viieks grupiks .Mõningatel andmetel moodustati Helsingis ka eesti punakaartlastest salk,

mis võttis osa Soome kodusõjast " (lk.39) 1918 a.23.veebruaril toimunud Keila lahing ei aeglustanud

eriti Saksa vägede  liikumist Tallinna suunal.ja tõsist vastupanu ei osutatud.Selle asemel põgeneti

meritsi laevadega Helsingisse.Enamlastega läks kaasa ka hulk tavalisi inimesi .1918.a. veebruaris Helsingi kaudu Petrogradi siirdunud eestlaste arvuks hinnatakse 4000 eestlast. nagu kirjutab Hanno Ojalo.

Narva ridel sõdisid Eesti Rahvaväe  ja Martin Ekstrümi soomlaste salga vastu ka punasoomlased 

soome punakütid soome kommunistlikust küt ipolgust.Ekstrõmi salga ohvitseridesalga ohvitseride 

teadete kohaselt vangistasid nad 150 punasoomlast,hiljem tapetud 27 vangilangenud soome punakütti.

(lk.79 ) Punaarmees oli moodustatud 1.Tallinna eesti kommunistlik kütipolk ,mida juhtisid algul hiljem

ülejooksnud Leonhard Ritt ja Bernhard Hanson,hiljem Voldemar Puss,kes osales hiljem 1924.a.1.detsembri mässus,juhtides mässajate löögipataljone nagu mitmed teisedki  Nõukogude Venemaalt salaja Eestisse tulnud punakütid.2.Viljandi eesti kommunistlik kütipolk,,mida juhtis 1919.a. märtsist Karl

Kanger.3.Tartu eesti kommunistlik kütipolk,4.,4.Narva eesti kommunistlik kütipolk ,5.Vöru Eesti Kommunistlik Kütipolk,mida juhtis Nikolai Riuhkrand.Maksimaalselt võis olla 7000-8000 punakütti.1919a.suvel oli eesti punaküttide arv langenud 5000 meheni.Võrdluseks 1919.a mais oli

Eesti Rahvaväes juba 74500 meest.Eesti punaküttide hulgast tulid Eesti Rahvaväkke üle 500 kuni 1000

meest.1919 .a mais.Eesti punakütid võitlesid Nikolai Riuhkraana juhtimisel 1919,a,septembris Nikolai

Riuhkranna juhtimisel Daugavpilsi all poolakatega,kus nad said raskelt lüüa.Langes mitusada meest.

Nagu kirjutatakse H.Ojalo uurimuses ,oli 1919,a,veebruaris-märtsis arvel olnud 7000-8000 eesti punakütist 1919,.a sügiseks juba üle 3000 kas hukkunud või vangilangenud ,ülejooksnud ,deserteerunud,invaliidistunud muudel tervislikel pähjustel Punaarmeest vabastatud või parteitööle

saadetud.(lk.130.)Vaatame huvi pärast mida räägiti eesti ajaloo loengul punaküttide kohta aastal 1985

Konspekt on mul säilinud."1918.a.suvel oli moodustatud 4.eesti kommunistlikku kütipolku,,lisandus 

1919,a, 2 polku 1919,a,veebruaris moodustati neist diviis,sellest veel moodustati veel Eesti

Punaarmee ,juhatajaks kutsuti kindral  Mihhail Vassiljev ,staabiülemaks oli August Kork.1919.a.

kevadel-suvel võitles armee Petrogradi ja Pihkva rindel,Osaleti ka kaitselahingutes Lätis,taanduti Pihkvasse,1919,a, jaanuaris Punaarmee üksused reorganiseeriti,muudeti kütibrigaadiks ,,juhataja

Jakob Palvadre ,staabiülem Andrei Põld ,sellesse diviisi kuulus ligi 5000 eestlast.1919,a augustis võitles

see brigaad Daugavpilsi all 1919,a sügisel reorganiseeriti brigaad diviisiks ja saadeti Denikini vastu,

diviisi ülem ol Jakob Palvadre"Veel oli loengul kuulda,et "Eestis tegutsevad punaväed kuulusid 

Punaarmee 7.armee kooseisu (selle komandör oli 1918.a.28.detsember-1919.a.jaanuar Henrikso,seejärel RemezovNarva rindel asus selle armee 6.diviis ,komandör 1919 jaanuar kun 1919,a, aprill Enn Ivanov seejärel B.A: Solotuhhin.Selle diviisi koosseisus olid ka eesti kommunistlikud kütipolgud.-1.Tallinna

kütipolk ,2,Viljandi kommunistlik kütipolk ,3,Tartu kütipolk ,4,Narva kütipolk ,Narva rindel oli ka teisi

Punaarmee üksusi Pihkva rindel asuvad väed kuulusid 2.Novgorodi diviisi ,mida juhtis M.Vassiljev.see diviis koosnes põhiliselt läti punastest küttidest.Mõlemal rindel oli ligikaudu 10000 meest."

Käsitleti ka nn.valgete tegevust ."Kokku oli valges armees 6.jaanuari seisuga 13 106 meest, 24.jaanuari seisuga 24.jaanuari seisuga 23 000 meest.Nende baasil loodi 2.diviisi ; 1.diviis asus Viru rindel ,ülem

Aleksander Tönisson,2.diviis asus Löunarindel ,selle juhataja oli Viktor Puskar,Hiljem märtsis moodustati 3.diviis Valgast Riiani ,selle ülem oli Ernst Põder " Tollal1985 alternatiivset infot naljalt ei saanud ,vastavad raamatud olid erifondis,See oli väike kõrvalepõige,aga Hannes Ojalo uurimus on hea,

Jüri