Genealoogiast ,muusikast ,kirjandusest

 Tere !

Järjekordne näide sellest,et kui hoida genealoogia asjadel pidevalt silma peal ,võib midagi välja   imbuda.Keegi on digitaliseerinud ja üles riputanud ajalehe "Punane Täht "artikli -Tuletõrje

inspektor E.Mutra "Viin põhjustas tulekahju " 22.november 1960.Seal on juttu minu vanaonust Evald

Pöldojast (1905-1973 ),kes töötas Kandle kolhoosis .Koos Valter Möllitsaga tähistati kaevuparandust

vana kombe kohaselt viinaga.Koju Tiigiväljale jõudnud heitis Evald koos suitsuga voodisse ja ärkas alles siis kui voodiriided juba põlesid.Majas oli ainult pang vett ja arvates et sellest piisab ,läks naabrite juurde magama.Maja läheduses puudus vesi.Vennal elamises Kiisal ei olnud ka läheduses vett ,pidi kaugelt tooma.Evaldi 

äraolekul võttis tuli aga uuesti võimust ja elumaja ei suudetud pingutustele vaatamata päästa.Artikli lõpetab moraal  "Ärge suitsetage voodis "Vanaema,

Amanda Evaldi õde vöttis Evaldi enda juurde elama Trahterit tallu.Tema voodi  asus samas toas kus meie suved veetsime.Ei  mäleta et Evaldil hiljem n.ö.kraavijoomisi oleks olnud.Ta võttis ka veini ja tõi

kommi.Luges ka eestiaegset ajakirja "Ronk "Käis ringi pruunis velvetpintsakus.Elas Karulas Trahteri talus

1960-1973.Evaldi vennal Oskaril juhtus Kavastus natuke hiljem samalaadne õnnetus ,kuumal suvepäeval

köeti sauna ja sealt tuli alguse saigi.Elumaja põles maha.Asjad saadi õnneks välja ,erinevalt Evaldist,kes põles puupaljaks.Mis aastal tulekahju oli ,vajab veel uurimist.Peab vist ajaleht "Punane Täht " numbrid

läbi lappama või ehk sugulane mäletab.Toimekas poeg Erich  aitas maja uuesti üles ehitada.Kus Oskar vahepeal elas vajab veel uurimist .Vahest ka nii kaua Trahteri talus .Mul on foto 1960.aastatest  Trahteri talust kui Evald ja Oskar koos viina võtavad.Sel suvel käisin jälle  taksoga Trahteri talu vaatamas. Aga elada seal on raske , vett ei ole  ,elektrit ei ole, lähim pood on Haljalas või Karulas 15 km kaugusel. Arhitektuurimuuseumist sain sugulase ,vanaisa onutütre Helmi Viinamägi maja joonise aastast 1923 igavene vägev villa ,kahekordne..Elas Nõmmel Metsa 3.Tuleb välja,et ka Nõmmel on vanu puumaju maha tõmmatud või siis põlenud.Seda maja enam ei ole.Asemele

on ehitatud ühekordne tellistest hübriidehitis.Veel tuli välja ,et ühe sugulase mees on maetud Tallinna

tuletõjeühingu kalmistule ,ehk oli ta ametilt tuletõrjuja .Samuti vajab veel uurimist.

Käisin  minu  arvates mitte kõige parema mainega Õllesummeril .Varem pole ühelgi Rock Summeril

ega Õllesummeril käinud. Aga asi oli korralik ja jättis parema mulje kui ma arvasin.Seda vaatamata 

Slade eemalejäämisele.Smokie polnud varem Lauluväljakul esinenud ja vast oli tegu nende kõige

parema kontserdiga.Tartu mnt kontsert 2011 oli ka hea.Lauluväljakul kõlasid " Babe Its you ", "

Boulevard of Broken Dreams " ,Rose a Lee" ;"Needles and Pins " jt.Järgmisel aastal kui esineksid

vanad staarid Slade ,Loverboy,Foghat või Faster Pussycat ,läheks jälle.Muidu on vanade staaride valik ahtake.

Anne Veski,kes esitas mitu head vähemtuntud lugu,oli ka hea, ,samuti Mait Maltis.

Suutsin juba teise raamatu sel aastal läbi lugeda .Ita Srankk " Pettus ja vale "  (2024 ) Hea ajaviiteromaani tunnus

on see,et peale ladususe loed selle läbi juba samal päeval ega pane enne käest kui raamat on juba 

loetud.

Jüri

Lätist ja muusikast

 Tere !

Käisin Latgallias ekskursioonil.Tore reis oli.Tundub,et reisibüroode kaudu käivad ekskursioonil peamiselt 50 pluss ja vanemad inimesed ,nooremad reisivad omal käel või siis reisibüroode kaudu kaugemal .Olen kuulnud ,et 1983.a. käis seal ekskursioonil ülikooli ajalooringi

ekskursioon.Külastasime Aluksne eraloodusmuuseumi,kus vaatasime mineraale ja linde nagu metsis ,ronk,leevike,, rasvatihane jt.Põneva mulje jättis Ludza nimeline väikelinn,mis pidi olema linn aastast 1777.XVIII sajandil pagesid sinna Ludza kanti eestlased Kagu Võrumaalt.Hiljem tulnud veel teine laine.Või siis vahetati need eesti

talupojad jahikoerte vastu.1893 kui Oskar Kallas käis lutsi eestlasi uurimas ,ei mäletatud enam keegi kust nad tulnud on.Oskar Kallas käis 43-s külas ,eesti keele (lõunaeesti omapärase murraku ) kõnelejaid oli siis alles 800.Lutsi murraku rääkijaid võis sealkandis kohata veel 1960.aastatel. Hannes Korjus on kirjutanud  

uurimuse läti keeles "Ludzas igauni " (2017 ).Raamatust on kirjutanud Lembit Vaba "Pildile tõstetud Ludza eestlased "(Keel ja Kirjandus 2017 nr. 10 ) Oskar Kallas krjutas raamatu "Lutsi maarahvas " (1894 ) Praegu

võib eestipäraseid nimesid näha Ludza kalmistul.Ludza käsitöökeskuses pakuti puskarit.Läti

keeles on käsitööline amatnieks ,kõlab nagu ametnik.Amatnieku centrs nagu ametnike keskus.Ventspilsi

hotellis oli akvaariumis kilpkonn.

Rezeknet on vist 1944 palju pommitatud ,vanu maju kuigipalju alles pole.Seeest on uhke Läti Vabadussõja monument ,Latgale vabastamise monument ,püstitatud 1939 ,1940 lammutati ,taastati 1992 nn. Mara.Daugavpilsis on neid 19 .sajandi kolmekordseid rõduga kivimaju

rohkem säilinud.Palju on ka omapäraseid  punastest tellistest kivimaju,mida nimetatakse latgale  barokiks Daugavpilsis elab lätlasi ainult 21 % ,poolakaid  13% ,palju on venelasi-53 % ja tänavalt kostub palju vene keelt.seega vähem lätipärane ja multikultuursem.1629. aastast 1772 aastani oli Poola osa. Latgales sõitsime üksvahe üsna Vene piiri lähedalt mööda ,näha oli hall traataed ja vaatlustorn.Daugavpilsis on uhke hotell Latgola ,kus ööbisime ja mille viimaselt korruselt avaneb hea vaade üle linna.

Käisime veel uhketes restaureeritud  mõisades nagu Luznava ,kus nõukogude ajal oli põllumajandustehnikum.

Muidugi käisime ka Aglonas.Kuramaal käisin ka juunis.Eelmine kord oli ajalooringi ekskursioon 1985.Käisime Ventspilsis ,kus on ikka vanu kivimaju rohkem säilinud kui Rezeknes.Linnas võib kohata nn

siniste lehmade skulptuure.Sinakaid lehmi olnud ,Venemaalt tulnud.Kuldigas käisime ja  Sabiles ,mustlaspealinnas.Tänaval jalutades tuli vastu vähemalt kaks mustlast.Saksa ajal tapeti üle 2000 mustlase ja 18000

lätlast.Juute 90000 ,neist 20000 hävitamisele toodud Saksamaalt ,Leedust ,Ungarist,Austriast ja mujalt.Jekabpilsis käisime ,see oli kaugeim koht kuhu eesti väed 1919 välja jõudsid ühes Läti armee Volmari polgu ja taani kompaniiga .Vastas olid punalätlased. 5.juunil 1919 lehvis Jekabpilsi raekojal eesti lipp.7.juunil anti linn lätlastele üle.Kohalikus muuseumis on ka see lugu ära räägitud ja eesti lipp ripub seal.Lätis on vist kuulsaim sõjaromaan Aleksandrs Grinsi (1891- 1941 ) "Hingede torm " (1934 ) Meil Albert Kivika " Nimed marmortahvlil " (1936 )Ja muidugi

Kolka neemel käisime ,kohtab liivikeelseid kohasilte.Praegu räägib igapäevaselt liivi keelt kuni 5 inimest.Sinna tulnud vanasti inimesi Saaremaalt,kes õppisid ära liivi keele.

Ilus oli ka Kandava nimeline väikelinn oma vanade majadega. Talsi linnas ei käinud,kus sai oldud 1985.

Üllatav on ,et suhteliselt 30000 elanikuga väikelinnadese on rajatud uhkeid kontserthalle, Ventspilsis 600 kohaga ja Rezeknesse  1001 kohaga kontserthall.

Veel käisin kaks korda  (märtsis ja  mais )Riias kus on hea heliplaatide valik ,Valik on nii suur ,et ühekorraga ei haara.Plaate tasub osta ,mõnikord alles teisel- kolmandal kuulamisel hakkab rohkem meeldima.Raamatut Sa naljalt teist korda ei loe.Ajaloolasel on küll vaja,et erialast kirjandust oleks

mõnel määral kodus.

Ostsin kahe korraga 28 vinüülplaati. Näiteks AOR bändi "Lake " kaks plaati  "Lake II " 1978  ja "Hot Day " (1981 ) Tim Curry " Fearless " (1979 ) ja " Simplicity " (1981 ) Liner "Liner " (1978 )Rocky Sullivan "Internal Affairs (1982 ) ,Urgent "Thinking Out Loud "(1987 ) jpt. .1.juunil käisin Draamateatris vaatamas Ugala teatri etendust välisläti kirjaniku Uldis Balodise näidendit  "Metsavend ",mis räägib 1995.aastal varjamise lõpetanud nn.metsavennast Janis Pinupsist(1925-2007 ),kes oli end varjanud 51 aastat.Nagu näidendis korduvalt räägitakse ,ei saada aru,miks ta peidust varem välja ei tulnud.Ajakirjanikele ei suutnud ta näidata punkrit,sest seda tal vist ei olnudki.Kartis isegi puid lõhkuda,et äkki keegi kuuleb,et kes õel puid aitab lõhkuda.Õde aitas varjata.

Riiasse lähen muidugi veel järgmise aastal ja Dobelesse.

Jüri

Eduard Nukk " Südamed tules "

 Tere !

Ostsin jälle antikvariaadist bibliofiilse harulduse- Eduard Nuka (1896-1978) Vabadussõjaainelise näidendi

"Südamed tules " (1937 )On üks hea antikvariaat -"Vana ja hea "Vabadussõjaainelistes näidendites on tihti keegi tegelastest punaste poolel .Nii ka siin..Näidendi tegelane Aadu läheb kättemaksuihas punastega kaasa.Tiit :"Minu silma teie kaetud aken juba

ei peta.Aadule.Nii et sina , poja mõtlesid siis juba ka ümber oma punase meele."Aadu :"Lainele vaadates

kes kohmitseb ta ümber .J a -jah jäävalt .Nüüd ainult ,saaksin aga rutem terveks ,et saaksin veel sõttagi minna."Tiit :"Tahad lahingus teha heaks oma tuisupäised eksisammud "Aadu :"Tahan .Ja kui kord Eesti on vaba. " lk.77-78.Veel üks katke vestlusest punakomissariga.Laine : "Jätke niisugune vabadus endile ja laske me ise hoolitseme oma vabaduse eest.Eesti rahvas ei vaja eestkostjaid -igatahes teiesuguseid mitte ja

teisi veelgi vähem " (lk.17 ).Näidend oli Nõukogude Eestis keelatud kirjanduse nimestikus .Stockholmis

1980 a. väljaantud raamatus "Kodumaal keelatud raamatud " on ta sees. Lisaks veel ka Mihkel Nuka

(1907-1995 ) romaan "Väljarändajad " (1933 )Mihkel Nukk oli Eduard Nuka vend  ja ka kirjanik.

Mihkel Nukk on rohkem tuntud Ameerika eesti kommunistliku lehe väljaandjana.Ilmus 1989.aastani.M.Nukk sai USA kodakondsuse alles 1971.aastal.1972 .aastal tuli esimest korda .Eestisse ja kohtus vennaga.Kui  oli "Uue Ilma " 75 nõndanimetatud juubel  ,siis kohtus 1984.aastal EKP Keskkomitees Karl Vainoga,millest on internetis foto.Keelatud romaani autor kohtub Karl Vainoga.Ajab

muigama.

Jüri

Kultuurilisi teateid

 Tere !

Käisin Linnaarhiivis.Seal on selline huvitav fond nagu Tallinna majaraamatute ja elanike kartoteekide

kollektsioon -F.1396.Vaatasin Tina 20 maja kohta.Korteris number 5 elas vanaisa onutütar Erna Troonberk

(1897-1979 ).(TLA 1396.1,2363 )Töötas 1952.aastal "Maratis " praakijana.Korteris number 4 elas TRA Draamateatri näitleja Jüri Järvet.Korteris number 14 onunaine ja lühikest aega 1974 a, ka onu ise.Olen selles majas

1974.aastal onu juures  käinud.Vaaatasin ka maja Niine 9a kohta.Korteris 7 elanud 1940.a. andmete järgi Jüri Viinamägi (1902-1941 )Rahva Omakaitse Kultuuriosakonna juhataja (ERA .F.R-35 andmete järgi )Jüri Viinamägi oli varem kupletist ,mängis "Estonias " ,seikleja ,elas pikemat aega Brasiilias.1964

elas selles korteris keegi vene  nimega inimene.,mitte Helmi Viinamägi,nagu oletasin.Seega elas viimane

siis ikkagi Nõmmel Metsa 3-2.Olen ise ka selles majas käinud.Kuskil 1975-1976,nimelt elas selles majas

korteris nr.1 klassivend Toomas Krull (1962-2019 )Siis kuulsin juttu,et see maja olnud saksa ajal Omakaitse kasutuses.Ka see tõele vastab,pole kontrollinud.Käisin ka Rakvere  arhiivis.Vaatasin ka seal

Kadrina Täitevkomitee fondist 598 majaraamatut.Kadrinas Rakvere tee 12-8 elas sugulane Heino Kalda

(1934-1997 ) vanaema tädipoja poeg.Majaraamatu järgi elas üksi 1985 aastal töötas Kadrina EPT-s

tõstukijuhina ,kuigi oli kõrgema haridusega.Riigiarhiivis vaatasin naismaadleja Liini Toherti toimikut.

Sündinud oli ta 16.aprillil 1884.Pärit  Nõo vallast .Liikus koos vanematega Riiga ,seal asutati 

sajandivahetusel  eesti jõunaistest koguni naismaadlejate trupp,kes esinesid loendamatutes kohtades isegi Jaapanis ,Jaapani keisri ees.Pärast Teist Maailmasõda oli Arhiivide Valitsuses valvuriks

(alates 1957,1964 liideti see koht Ametkonnavälise Valveteenistuse alla (Eesti naismaadlejaid ja tõstjaid/

Väliseestlase Kalender 1968, ERA.F.R-2338,2k.343.)Fotises on Liini Toherti foto.

Käisin kinos .Meeldejääv film oli "Huvivöönd." Film räägib riivamisi Auschwitzi hävituslaagrist,sest

tohutuid õudusi ei näidata ,mida võime vaid aimata.Kui taamal metsa veerel tossutab rong või tohutuid

jalatsite kuhilaid näidatakse.Seeeest näidatakse laagriülema Rudolf Hössi idüllilist perekonnaelu.

sealsamas ,teisel pool müüri.Rudolfil on palju tööd õhkab naine .Lõpuks olevat  Rudolf Höss naisele siiski rääkinud,mis seal täpsemalt toimub.Ise nad inimeste hävitamist gaasikambrites ja lõpuks

krematooriumites õuduseks ei pidanud.Ju siis nii peab  olema võisid nad arvata."Ma puistan su tuha "teeb Hössi naine filmis teenijale  küünilist nalja ."Allakäik " saksa film oli ka huvitav film ,mis palju tähelepanu äratas.Mustamäel Kaja Kultuurikeskuses käisin Kellerteatris

Agatha Christie "Hiirelõksu " vaatamas :Pilet oli kallis 49 eurot,lavakujundus kehv .Lavastus ise oli efektne.Meelde jäi major Metcalfi roll Andrus Eelmäe esituses."Mina olen politseinik ,major Metcalf

nõustus oma nime laenama ". Huvitavad olid ka Kaisa Selde preili Casewelli rollid  ja Rauno Kaubiaineni inspektor Trotteri rollid.Vähe mängitakse ,vaataks veel nagu näiteks Draamateatri

etendust "Tunnike rahu " vaatasin isegi kolm korda.Raamatutest olen lugenud sel aastal vaid ühe

kriminulli Rauno Võsaste "Topeltmõrv Paunveres ",ladus ,kergelt loetav.Näiteks Bernard J.Farmeri 

"Raamatumüüja surma " (2023 )andis alles läbi pureda .

Jüri

Genealoogia: Troonberkid

  Tere !

Leidsin natuke uut teavet Troonberkide kohta.Isa oli mul  ka Troonberk.Arvi Troonberk (Tammoja )(1936-

1983 ).1939 eestistus Tammojaks.Vanaisa Edgar Troonberk (1903-1971 ) ,tema isa oli Jaan Troonberk (1860 -1920 ) ,naine Leena Troonberk(Allert ) (1876-1964 ) Jaanil oli vend Johannes Troonberk (1864-1913 ),tal oli kolm tütart :Helmi Troonberk

(Viinamägi )(1901-1978 ),elas 1928 Tallinnas Nõmmel Metsa tn.3-2,Erna Troonberk (1897.1979 )elas

Tallinnas Tina 20.Välja tuli see elukoht  Tallinna 1978.a. telefoniraamatust.,Mary -Johanna Troonberk(Patrik ) (1907-1995 USA Hartford )Maetud on Helmi Viinamägi Tallinnas Siselinna kalmistul.Erna Troonberk Tallinnas Pärnamäe kalmistule ,hauaplatsi asukoht teadmata..Ei ole märke,et vanaisa Edgar Troonberk oma Tallinnas

elavate onutütardega läbi käinud oleks.Või ma ei mäleta .Olen kuulnud nooruses juttu,et Tina tänaval elas 

keegi nn.kassimutt.Võibolla see oligi see sugulane.Küsisin kord isa käest kas meil ka  USA .s sugulasi elab."Jah elab.USA-s Harfordi linnas."Nii et mingid andmed pidid isal ja vanaisal olema  Edgar Troonberkil oli

õde Dagmar Troonberk (Eevald ) (1909.1939 ),vennad Aleksander Troonberk  (1914-1920 ) ja Eduard

Troonberk (1906.1954 ? ).Vanaema Amanda Helene Troonberk (Tammoja ,Baumann )(1897-1977 )Edgari naine ,käis oma sugulastega Nõmmkülas veel 1973 aastal  ja hiljemgi läbi.Mu ema Ellen Tammoja (1935-2017 )koostatud genealoogia raamatus perekondlikuks tarbeks "Sugupõlvede silmad saatmas mu taldade teed " Johannes Troonberkist ja tema tütardest juttu ei ole.

Jüri

Ilmar Vananurm "Petserimaa taevahelgid " ,Tõnis Braks "Kotkamäe kangelased "

 Tere !

Ilmar Vananurme "Petserimaa taevahelgid " (2022 ) on korralik Vabadussõja romaan,ent mitte kõige

kergemini loetav.Ei mäletagi millal eelmine Vabadussõja romaan või jutustus ilmus. Vist oli see Veli Kudres "Luurel ja kaevikus " ja Elmar Õuna "Soomusrongil " (1936) kordustrükk 2008.Romaanis "

Petserimaa taevahelgid "on ajaloolisi kujusid nagu Anton Õunapuu ,eesti skautluse rajaja ja võimlemisõpetaja ,spordiselts Kalev   asutajaliige ,seltsi abil asus Helsingisse õppima ja käis läbi

Helsingis Võimlemise Instituudi.Kalevlaste Maleva kuulipildujate roodu pealik.Langes Vabadussõjas 2.aprillil 1919 Petserimaal.Maetud Vändras ,kus ka

sündis.Veel on romaanis juttu soomusrongist "Uku  " "1919 a. suvi mingit rahu ja lootust Petserimaale  veel ei toonud .Käisid lahingud Irboska pärast ,rindejoon liikus edasi ja tagasi Ostrovi all ,kus langes kolm soomusrong "Uku " võitlejat :kapral Jaan Tellisaar  ning vabatahtlikud reamehed Vassili Leemet ja Sander Ambus.(lk.100 ).Ei puudu ka väikesed etteheited : "Nõrgalt kutsuti üles oma riigi kaitsele ilmselt mitte ainult petserimaalasi,vaid kõiki eestlasi .Võimalik,et see oli eestlaste rahvusliku iseloomu,endassesulgumise märk." (lk 98 )."Õnneks ei näinud noored võitlejad läbi tulevikupoliitikute

sõnamurdmisi,reetmisi ning ahneid eneseupitusi.Kui nad seda kõike ette näinud,siis vaevalt küll

oleks tormatud lahingusse ennastunustavalt, sinisilmselt ja lootusrikkalt." (lk.93 ).On ilmekaid kirjeldusi : "Petserimaa eesti ja vene külad  asetsesid üksteise suhtes nagu saehambad : üks eesti küla 

Irboska külje all ida suunas ,samas vene küla Petseri lähedal lõunakaares .Vahepääl samuti eesti ja vene külad küllalt segamini .Eestlaste naabriteks olid venelased ja ning venelaste üleaedseteks eestlased.Ning mitte kunagi aastasadade jooksul ei pandud naaberkülale tuld otsa .Sest Petserimaa oli põline ning kaunis kodumaa nii eestlastele kui venelastele."(lk.119 ).Mul on ka Vabadussõja aineline näidend 

Tõnis Braksi " Kotkamäe kangelased." (1935 ).Näidatakse ,et  vahel käis rindejoon läbi talu perede,sulane

Robi on punaste pooldaja.Jaan, Kotkamäe peremees :"Kuidas ,siis nüüd rindel õieti on ? Kas pole siis enam mingit lootust ? " Kusti,õppursõdur  : "Miks ei ole ?.Inglise laevastik on Tallinna lahes .Soome abiväed tulid juba pealinna.Kalevi pataljon asus täna õhtul teele liinile .Ma ütlesin juba : "Nüüd alles hakkame sõdima meie ! "Robi : "Kas neid soomlasi on siis palju ?" Kusti : "Nagu vihma .Ja kõik kodusõjas karastatud mehed .Meie soomusrong on võitlemisvalmis.Ja kalevlased.Kõik sportlased.Tõstjad ,maadlejad ja odaviskajad  "Kui need mehed hakkavad lööma ,siis vaenlane ,värisegu. ! " (lk.14).

Jüri

Punamonumentidest ,hauatähistest ja Valgevenest

 Tere !

Jälle natuke ajalooteemasid,mida olen leidnud.Sattus kätte nõukogudeaegne koduloobrosüür

A.Vallner "Valga-Valka " (Tallinn,1973 ),millistes kindlasti kirjutati rajatud nõukogude monumentidest 

ja metsatukkades mõrvatud fasistliku terrori ohvritest.Fasismiohvrite mälestusmärk Priimetsas kohta kirjutatakse ; "1964.a. avati sellel kohal kaunis mälestusmärk ,mille üheks komponendiks on Anton

Starkopfi loodud "Leinav naine " Mälestusmärgil olev kiri teatab 29000 inimese hukkumisest.Endine 

laagri arst Djakov arvab,et siin on isegi ümmarguselt 40000 inimese ühishaud.1964.a. maeti siia ümber ka

Valga vanglast välja viidud ja metsatukkades mõrvatud 61 nõukogude inimese põrm " (lk.47 )Ülejäänud 

olid külma,nälja ja haiguste kätte surnud .Nõukogude söjavangid .Nõukogude sõjavangide kalmistu 

Priimetsal (internetist )Tõenäoliselt jääb hukkunute arv 5000-15000 vahele arvu 29000 tuleks pidada liialduseks.Sattusin seejärel internetis teisaldatud punamonumentide andmebaasi peale,mis on huvitav ja

informatiivne,mis on olnud.Viljandis on olnud Järveotsa obelisk 16 000 fasismiohvrile ,mis lammutati.

Huntaugu mälestuskivi 11 000 fasismi ohvrile.Nii suured arvud,mis ei lähe kokku Erakorralise Komisjoni

arvudega 1945.,mille järgi hukkus Viljandimaal 15 000 ,Valgamaal 15 000.Jaak Pihlaku jutu järgi  uuris KGB 1964.aastal Saksa Liitvabariigi tellimusel  asja .Saadi hukkunud sõjavangide arvuks 10000 ,saksa ajal hukatuid olnud 1944.a. andmeil 400-500.(Järveotsa obeliski tipus kõrgub viisnurk .Sakala 12.mai 2001, Jan Randar Raidma .Järveotsa obeliski ootab ees lammutamine  ,Sakala 27 .august 2022 ).Vapramäe juures 16.jaanuaril

1919 hukkunud hiinlaste mälestusmärk,kes hukkusid kokkupõrkes soomusrong nr.1.dessandiga.Lahingus  langenud hiinlased teenisid Punaarmee 150 miinipurustusdivisjonis,kokku oli neid kolm roodu.Maetute täpset arvu  ei ole teada,nimeliselt on teada ainult üks langenu-Han Go Tsao.

Nõo vallas Vissi külas ühishauale püstati mälestuskivi 1960.aastal eesti,vene ja hiinakeelse tekstiga.

Andmebaasis on märge ,et tegemist on neutraalse hauatähisega,teisalt leiab internetist märke,et on hävitatud

2023.Anija vallas Vetla külas on põllukivi tekstiga "Siin on maetud 2.Viljandi Kommunistliku Kütipolgu võitlejad,kes langesid nõukogude võimu eest. "See peaks alles olema.Ei ole märget,et kuulub eemaldamisele.Ahja mõisa pargis Ahja alevikus  on monument "Põlvitav mees " autoriks Kalju Reitel.

Omab kõrget kunstiväärtust .Osade monumentide juures on märge,et väljendab üldist leina ja puudub ideoloogiline sõnum.Alles on seegi.

Pikasillas Tõrva vallas on punamonument,mida on soovitaud säilitada näidiseksemplarina.Eemaldatud on vist Misso alevikus 5  Võru Kommunistliku Kütipolgu mälestusmärk.Eemaldatud on samuti hävituspataljonlaste ja metsavendade käe läbi hukatute mälestusmärgid.Kehra monumendi puhul selgus,et sinna alla on maetud hoopis punarmee võitlejate asemel saksa okupatsiooni ajal hukatud näiteks Viktor Piirsoo (hukatud 4.09.1941.)On ka üks 1941.a hukatu mälestuskivi -Harald Vanatoa.

Lemmatsi tankitõrjekraavis hukatu 165 inimese,mis omal ajal 1944 Tartus Raadile ümber maeti, uus mälestuskivi kirjaga "Lemmatsi tankitõrjekraavis hukatud  "olevat nüüd Tallinnas Rahumäe

kalmistul..(Jalutuskäik ajas -Tartu koonduslaager ja Lemmatsi mälestusmärk -31.oktoober 2022 ) .)Uudset informatsiooni pakub Arnold Undi töö "Raadi memoriaali kujunemise ülevaade 

aastast 2010 "Sirp ,6.05.2022.

     25.märtsil 1918 kuulutas  Valgevene Rahvavabariik ennast iseseisvaks .16.12 1918 taandus

Valgevene Rahvavabariigi Raada Minkist.Valgevene Raada valmistus peale

rahvussümboolika kasutusele võtmise.ka ladina tähestikule üleminekuks.(Harri Tiido :Valgevene vaikitud ajalugu.7.septembr 2023 )1514 peetud Orsa lahing on rahvuslikult meelestatud valgevenelaste

jaoks sümboolse tähendusega.Moskoviitide pealetung valgevenelaste aladele pandi seisma.Tollase

poolakas Radziwilli ratsaväe pnavalged triibud panid aluse valgevene rahvuslipule,mille võttis 

kasutusele Valgevene lipu autor Klawdziy Duzh Dushevski (1891-1959):maetud Kaunases.Vaatasin huvi pärast ,milliseid Raada fonde on Valgevene Rahvusarhiivis.Valgevene Rahvavabariigi Rahva-

sekretariaat,Rahvaministrite Raada 21.02.1918-11.10.1918,11.10.1918-15.10.1925.Fond 325,231 

säilikut.Saksaaegne  Keskraada 1943-1944 ,fond 381,46 säilikut.Okupatsioonivõimu Valgevene

Kindralkomissariaadi  1.09.1941 -3.07.1944 fond 370,3241 säilikut.Valgevene Raada Prahas ,fond 571,6

säilikut  06.11.1923-1941,saksaaegne Valgevene Noorsooliidu fond 385 114 säilikut (meil analoogne Eesti Noored Peastaap  R-209 ,49 säilikut.Eesti Noorte Harju Malev R-208 16 säilikut )Saksa ajal ilmunud

Valgevenes ladina tähestikus ajalehti. 

Jüri