Elavad pildid

Tere ! Ostsin internetipoest DVD "Elavad pildid " (2013).Jaemüügis juba ei saa.Hea film ,annab ajaloolise pannoo läbi ühe maja ajaloo.Võtted tehtud vist Kooli ja Aida tänaval.Tuleb meelde "Detsembrikuumus ",mida vaatamas kinos käisin.DVD -d enam ei saa.Nüüd vaatasin You Tubes üht klippi.Muide filmis mängib Indrek Tarand.Aga "Elavad pildid "on ajaloolise hõnguga film. Silmapaistvad rollid teevad Ita Ever,Ain Mäeots,Guido Kangur,Hendrik Toompere jr ,Tõnu Oja ja teised.Huvitav kujund on see madrus Sidorovi muuseum-memoriaal.kus ka inimene ametis. Muidugi tuleb meelde Jevgeni Nikonov nagu Jüri Kuuskemaa selle filmi arvustuses juba öelnud on.Ain Mäeotsa saksa ohvitseri kuju on huvitav.Mina olen rindemees ja selle natsiparteiga pole mul midagi ühist kui öeldakse ,et Jägalas löödi maha 2000 inimest.Peategelane Helmi Rannamaa saadetakse filmis välja Krasnojarski kraisse ,tuleb tagasi ,töötab hiljem administraatorina.Poeg Mihkel töötab julgeolekus ,kuid tuleb sealt ära,liitub metodistidega.Filmis on huvitavaid detaile palju,kõik ei jää esimese korraga meeldegi,peab veel korra vaatama.Kodukino.Hardi Volmeri film ,idee temalt, stsenarist Peep Pedmanson.Üks Hardi Volmeri film oli ka "Tulivesi " (1994 ),mis mul ka on. Peab üles otsima. Mul on ka DVD "Tallinn pimeduses " )1991 ),mis Tallinnas kinos esilinastus alles 2008.Eesti-Soome-USA ühisfilm .Põnev ,aga natuke sünge .Süzeeks Pariisist tagasitoodav Eesti riigi kuld,mida maffia kavatseb röövida ,kuid mis ajutisele edule vaatamata ,kus maffia töölised vile saatel kullakange laadivad,ebaõnnestub.Häid rolle nagu Jüri Järvetil Enn Kloorenil ,Ain Lutsepal ja teistel.Tasub ka seda veelkord vaadata.Põnevusfilmi O2 käisin ka sügisel kinos vaatamas,nüüd saadaval Laseringis ka DVD-na.Suvel,juulis sai ära vaadatud kinos ka "Salmonid.25 aastat hiljem " Praegu kodukino. Tervisi ! Jüri

Kaks huvitavat novelli "Loomingus "

Tere ! "Looming" 12,2020 sisaldab kaht tuumakat novelli Arvo Valtoni "Munk " ja Aarne Rubeni "Rusikate raputamise õhtud.".Arvo Valtoni novellis "Munk " läheb peategelane mõneks ajaks Eestist KGB eest ära Burjaatiasse kloostrisse ,kuna oli kõrtsis ebasoovitavalt ärbelnud ja riigivastaseid hüüatusi kuuldavale lasknud ja tema kaaslasel tekkis sellest julgeolekuga pahandus.Pärast 1945.aastat olid mõned kloostrid Burjaatias taastatud.Nagu Valton kirjutab,oli sellel ajal Nõukogude ajal ainult kaks tegutsevat buda kloostrit ,mille taastamise õigus oli Stalinilt suurte rahade eest ostetud.Valton kirjutab:"Enamasti olid sellised kõrtsinuhid mitme tunnuse järgi äratuntavad.Tihtipeale jõid nad ennast varem või hiljem põhja ja kui niisugusest nuhikesest enam asja ei olnud ,vahetati ta välja ,ning võttis aega ,kuni uus passija ära tunti."Munk uurib sissetulijat ja näeb läbi,et inimene põgeneb oma senise elu eest.Sissetulija räägib,et on lugenud budismi koht raamatutest ja seda tõeliselt tundma õppida saab ainult selle sees olles.Pole mingit ümbersündi vist,sest miks me siis ei mäleta oma eelmisi elusid..Ükskord kutsub ülemlaama ta välja ja ütleb nagu oleks ta selgeltnägija _"Võid nüüd kodumaale tagasi sõita.Ka sinu töökaaslane on vabaks lastud ,mingit ohtu sul seal ei ole."Peategelane kaalub veel kloostrisse jäämise palumist,kuid loobub sellest."Igatahes oli see minu ärasaatmine kloostrist ,teisiti ei saa seda mõista .""Kas võis põhjuseks olla minu äpardunud seenelkäik ,millest oli siiski teada saadud või hoopis positiivne kogemus,et mind võidakse juba virgunuks pidada ? Tõenäoliselt ei seda ega teist .Pigem oli aeg täis saanud ja tõsiusklikele oli selge,et õiget laamat minust ikkagi ei saa , aitab sellestki kui ma oma läänemaiste meeltega olin siin midagi kogenud ja võin oma kodumaale viia head suhtumist tiibetlikku maailmavaatesse."."Tõelik eemalolek sebivast ning valesid ja petmist täis maailmast tekitas erilise rahumeele ja igavikutunde ,sündigu ma pärast surma uuesti või mitte. "A.Valton hästi kirjutab,kirjutanud veel lähiajalugu hästi peegeldavad romaanid "Fööniks " ja "Leidik "KGB kõrtsinuhid on huvitav teema.Iga teine -kolmas uksehoidja osutunud nuhiks ,kirjutatakse ajakirjas Elu Kiri .Heiki Raudla.Julgus käituda vanamoodsalt.Elu Kiri.2001 märts.Mul vend rääkis,et kord hakanud ta sõbraga kohvikus "Moskva " mitte tigedas toonis ühe mehe kallal aasima ,et töötad julgeolekus ,lõpuks tunnistas mees üles,et töötab küll julgeolekus ja tema töö ongi kohvikus istumine.Aga millegipärast oli järgmine päev passikontroll korteri ukse taga vanalinnas,venda ei olnud õnneks kodus. Sugulane Tiit istus kord kambaga Karja Keldris ja kirus vist vene võimu .Varsti tuli povestka KGBst na besedu.Ei tea ,kas ta käis ,aga ta ei öelnud,et käis.Keegi ,vist Rein Ruutsoo on kusagil kirjutanud et nõukaajal profülakteeriti KGB poolt 80 000 inimest .KBG l oli ka bürokraatlik aruandlus,et nemad ikka ka tööd teevad.Ema rääkis ,et tal sõbranna läks mõneks ajaks kiusliku julgeolekumehe eest mõneks ajaks elama Usbekistani ,Taskenti.Kui juba väga paljud teavad niisuguseid lugusid ,siis võib arvata,et julgeolek oli oma kombitsad üsna sügavale ühiskonda ajanud,nad liikusid ju inimeste keskel ringi.Pärast sõda läksid mitte ainult üksikud represseerimise kartuses ise vabatahtlikult paljudeks aastateks ida poole.Ka praegusel ajal käiakse Tais budismiga tutvumas budistlikes laagrites Vist mitte päris nagu vend Vahindra, reeglid on nõrgemad.Suheldud inglise keeles. Mul üks sugulane käis .Vist tahavad kogeda natuke midagi täiesti teistsugust.Õhtul laagrijuht küsinud,et mis teid päeva jooksul muljetas.Üllatab praeguste paljude noorte hea inglise keele oskus,mis ületab paljude Eesti poliitikute oma 1992.aastal Teine huvitav novell on Aarne Rubeni "Rusikate raputamise õhtud ".Jutustab 24 .veebruari 1988 miitingust Tallinna Tammsaare monumendi juures.Pealkiri inspireeritud arvatavalt Hirvepargi miitingust 23.augustil 1987.MRP AEG juhtivad liikmed olid selleks ajaks kinni nabitud või kordusõppustele ja väljamaale välja saadetud.Sestap meenub,et seal kõneles üks Elu Sõna pastor. Olin ise seal lühikest aega öövalvuri kohalt hüppes ,kohalt ,kust sai natuke ära käia.Nägin tuttavaid ja kuulsin etteheitvat hõiget rahva hulgast ,et kõike otsustab Moskva .Veel kuulsin kohaletulnud rahva manitsemist,et miks te siia tulite .Inimeste hulgast vastati ,et " inimesi tahtsin näha,ega ma ei pea laudas kogu aeg lehmi vaatama "Sellist ütlust ,et me kardame uut küüditamist kahjuks ei kuulnud ega ka seda,kas te tahate,et kulak tuleb tagasi.Propagandistid kasutasid tihti seda elatustaseme võrdlemise võtet kodanliku Eestiga,et elu olevat parem kui kodanlikus Eestis 1939.aastal ,eriti aga 1922 .aastal.Mis te veel tahate !Ajaloolane Olafs Mertelsmann on kirjutanud,et 1930.aastate lõpu elatustase saavutati Eestis alles 1960.aastate lõpuks ilma banaani ja suitsuvorstita.Aga Balti jaamas oli küljel tõesti koht ,kus sai head piimakohvi ja pirukat,üsna tihti ikkagi ei sai nagu ka Ruben kirjutab..Veel tuleb meelde,et neil "rusikate raputamise õhtutel " 1988 sügisel kõlas rahva hulgast juba hüüdeid,et likvideerime selle KGB ja julgeolekuinimesed tootvale tööle.Tõsi ,ise ka ei olnud.Väga julge hüüe arvestades aega. Vist Harjumäel oli.Tartus 2.veebruaril 1988 raputati Pälsoni ühiselamu ees rahvast päris korralikult,buss rammis rahva hulka.Kellegilt võeti ära fotoaparaat,film välja.Eemal poe juures paistis mundrikandjatel relvastuses kilpe.Sellised muljed ja meenutused.Jüri

Tallinna Aadressbüroo fondi aadresslehed

Tere ! Tallinna Aadressbüroo alustas tegevust 1909 1.juulil.Kus asus siis ei tea,hiljem Olevimäel ja Mäekalda tänaval .Tallinna Aadressbüroo fondi 1376 aadresslehed aastaist 1909-1929 on digiteeritud ja kättesaadavad.355 säilikut .Digiteerijate töö on raske ,kuid tänuväärne.Näiteks sain teada,et minu vanaisa Arnold Welberg elas Magasini t.3,kust on elama läinud 18.septembril 1923 Veerenni tänav 2a-2 ,kust omakorda on väljakirjutatud 9.II.1924.Siis läks ta kohta pidama Sooniste valda.Ametilt oli ta tisler.Seega elas ta siis Veerenni asumis.Tuttav teadis rääkida,et teenekal linnauurijal Robert Nermanil oli plaanis avaldada raamat Veerenni asumist ,kahjuks ei jõudnud enam.Ühe sugulase ema Hilda Jürgens elas Keldrimäe asumis Liivalaia 32-8,kust on läinud elama Israeli 8-2(hiljem Turu põik,Keldrimäe tänav ).Hotell Olümpia vastas laiub tühi plats siiani.Varem olid seal vist valdavalt puithoonestusega majad.Jaak Juske blogist kirjutisest Vana Keldrimäe häving saab aimu,et sealkandis -Keldrimäe asumis lammutati 1970.aastatel kümneid vanu puitmaju.Keskturg on tekkinud 1949,kui see Estonia teatri juurest ära toodi.Vanavanaema Leena Troonbergi õde Julie Pokkat (s.1878-1961 ) elas Niine tänaval 2-6 ,kust on elama läinud 29.jaanuaril 1929 Toompeale Rahukohtu tänav 4.-1.Ametilt tööline,amet on aadresslehtedel ära märgitud.Toompeal on kivimajad,seega sai siis parema elu peale.Torkab silma tihe elukohtade vahetus mingil põhjusel.Niipalju siis selleks korraks.Jüri

Poliitilise elu võtmes

Tere ! See,mis toimus Ameerikas Kapitooliumi juures ,on uskumatu.Arvan,et meil võib presidendiks saada Jaak Jõerüüt ,kes on toredaid seisukohti avaldanud.Tee seda,mis sind tõeliselt huvitab ja on su olemusega kooskõlas .Kui sa teed kõik endast oleneva,siis kõrgemad jõud võib olla aitavad.Vikerraadio hommikuprogrammis keegi rääkis ,et koroona võibolla märguanne lõpetada raiskamine, kõik need konverentsidel ja hotellides viibimised sealhulgas välismaal ,kõik see ju maksab .Mõni aasta tagasi oli Eestis 600 rahvusvahelist konverentsi.Koolivaheajal välismaal reisimine oli justkui moeasjaks saanud,selle asemel et lapsi Otepääle võibolla viia. Las need asjad siiski olla .Elu on huvitavam .Vanasti oli see pillajaks tunnistamine ,pillaja on ka see ,kes halva äriplaani teeb.Kui koroona aga äri ära rikub,siis peab riik suures osas kahju hüvitama ,natuke jääb ka omavastutust.Vikerraadiost kuulsin et toitlustusäri on paljuski ülesehitatud sellele,et seminarid ja cateringid toimuvad ,kui seda pole ,siis kaob ka sissetulek.Kaasamüük täidab vaid pisku. Mais peaks olukord paranema kui väljas istuda saab. Tuleb välja ,et ka Narvas on huvitavaid kohti nagu iiri pub. Vikerraadio reporteritunnis ka imestati,et. lõputu raharükk ja järsult vähenenud teenuste pakkumine pole kaasa toonud inflatsiooni .Kui pole millelegi kulutada eriti,millele tavapäraselt ,siis raha väärtus langeb. Nõukogude ajal kulutati palju taksosõitude (ja taksoviina ) peale.Neil olid siis head ajad.On huvitav näha,mida see Reformierakond teeb ,kas tulevad kärped avalikus sektoris,mille vajalikkusele Reformierakond tähelepanu juhtinud on.Et nemad peaks ka solidaarselt kannatama.Tundub,et Reformierakond on mõnes mõttes konservatiivne, võlg on võõra oma on nende seisukoht(Siim Kallas. Laenuleib ja laastuli ei kesta kaua.30.09.2020), midagi peab ju vähemalt võlast tagasi maksma.Kõike korstnasse ei kirjutata.Kui kirjutatakse,siis milleks see kõik.Ohtlik on mõtteviis ,et laenu ei peagi tagasi maksma ,on Siim Kallas öelnud Eurotoetused on muidugi hea asi ,kuid see väheneb ,saame ainult kaks korda rohkem tagasi kui ise anname .Tundub,et EKRE on natuke silmakirjalik,kui laenu võetakse . ETV aastavahetuse televiktoriinist kuulsin,et koroonaviirus on pärit tõenäoliselt pangoliinidelt ,kuid võibolla ka laborist valla pääsenud.Pangoliinidelt on usutavam.Hea on,et koroonaviiruse hüppelist kasvu pole toimunud.See annab lootust et kõik taastub endisel tasemel. Jüri

Aastalõpu meenutusi

Tere ! .. Pühadekaartide saatmine on ilus komme. "Mnemoturniirist " kuulsin ,et jõulukaarte hakati Inglismaal saatma aastast 1843,nii kaugelt on see komme pärit.Vanadelt kaartidelt saab vaadata kui kaugelt sugulastega läbi käidi.Vanaema on kaartidega läbikäimises olnud näiteks Hiie talus elanud tädipoja Alfrediga."Mnemoturniiris" on olnud teisigi huvitavaid asju näiteks sain teada,et ütlus iga kingsepp jäägu oma liistude juurde on tulnud Vana-Kreekast.Vanakreeka maalija Apelles tavatsenud oma pildi taha peituda,et kuulda salaja vaatajate arvamusi.Ükskord arvustanud üks kingsepp maalil kujutatud sandaale.Nüüd ei pidanud Apelles enam vastu ,vaid ronis pildi tagant välja ja nähvas : "Kõik ,mis on kinganinast kõrgemal,pole enam sinu asi " Käisin Maneezi galeriis ,seal on mingi huvitav endise Aaadressbüroo kartoteek ,kust sain rea sugulaste aadresse Kadrinas ,Tapal ja Tallinnas.Näiteks oli üks sugulane elanud Virmalise tänaval. Üks teine elas Niine tänava majas,mille sain ühest teisest allikast.Vaevalt küll vanaisa sel onutütrel Tallinnas külas käis..Kui kaartegi saadeti.Aadressbüroos olen ma kunagi käinud aastal 1985 üks keskkooliaegne klassivend laenas Albert Kivika romaani "Nimed marmortahvlil" ja ei toonud viis aastat tagasi ,siis aadressbüroost sain aadressi ja sain ka raamatu tagasi. Aastat ilmestas koroonaviirus ,tahaks loota,et see ükskord läbi saab nagu ühes laulus lauldakse,muidu on see nagu Hiina vandenõu ,mis ründab kapitalismi ja meelelahutustööstust.Ja muidugi inimelud.Aga arvata võib,et turism ei taastu endisele tasemele ka järgmise aasta teisel poolel ,sest paljudel ei pruugi reisimiseks enam raha olla.Loodame,et saame suveks viirusest jagu.Siis ei tule ka struktuurimuutusi majanduses.Kuid võiks rohkem mõelda sellele,et peame suutma end ise rohkem varustada näiteks kingadega ja sealihaga.Uuel aastal tahaks rohkem reisida Eesti piires see aasta suvel sai ringi käidud liiga vähe.Häid jõule ja aastavahetust ! Jüri

Kalju Reimets " Põrgu sepikojas "

Tere ! Lugesin Kalju Reimetsa memuaare "Põrgu sepikojas " (Faatum 2007 ),kes pikki aastaid vaevles stalinlikes vangilaagrites.Raamat annab hea pildi eluvõitlusest NKVD ja poliitvangide keskel .Autor kuulus Eesti Rahvuskomitee gruppi ja täitis Komitee ülesandeid.Põgenemine Patarei vangla kohtukambrist ei õnnestu.Ta viidi varsti Arhangelski metsatöölaagrisse ja sealt edasi Nahhodka koondlaagrisse Ohhoota mere kaldal Vladivostoki lähedal,sealt edasi üle Ohhoota mere Kolõma pealinna Magadani,ta hakkas töötama tinakaevanduses.Kirjeldused elust laeval ja laagrielust on värvikad.""Hiljem saime teada,et keegi poodi üles.Trümmis maksti kätte nii koputajatele kui ka neile kes kohtus liialt palju lobisesid või ülestunnistusi andsid.Selles paigas võis ohutult omakohut pidada ,sest vahtkond puudus ja koputajatel polnud põgeneda kusagile. Räägiti,et vangide hulka oli sattunud ka NKVD või miilitsa töötajaid.Nemadki leidsid oma otsa poomise läbi. Karistajad muutusid järjest julgemaks :patustajatele topiti kott pähe viidi pimedasse nurka ja sinna ,nari posti otsa neid nööriga riputatigi.Kui palju ohvreid saadeti teise ilma jääbki teadmata.Oli kuuldusi,et igal etapi üleveol toimus paarkümmend poomist .Laeva konvoiülem ei pidanud Magadani jõudes läbi viima juurdlust ,vaid kandis poodud aktiga lihtsalt maha kui füüsiliselt nõrgad ja haigestunud vangid "(lk.40 )"Alguses ei suutnud poliitvangid röövlite keskel kohaneda, nad lihtsalt ei olnud harjunud laagri kommetega.Esialgu pidid nad leppima kriminaalide omavoliliste seadustega ja alluma nende jõhkrustele.Eriti käis see Baltimaadest pärit vangide kohta.Oli juhuseid ,kus kõhetu vene varas oskas tugevast maamehest võitu saada,sest põline põllumees ei osanud kakelda.Enne kui ta taipas ,et on aeg vastu hakata,lamas ta juba maas."(lk.40 ).Platnoid laagris tööd ei teinud ,tihtipeale tõmbasid saapasäärest pussi välja ja lahing algas .Pussi võisid omada ainult kõrgemast seisusest kriminaalid ,muidu sai see tavaline taskuvaras pussi "ebaseadusliku omamise eest " karistada.Üks näide raamatust :" Eile peksti üht meie lukkseppa,kes meisterdas endale pussi.Terase mehed võtsid noa ära "(lk.91 ) Selliseid "lahingukirjeldusi " on raamatus päris mitu .Muidugi autoriteet mehel eduka lahingu järel tõusis "Ta tõstis noa.Instinktiivselt äigasin talle toruvõtmega otsaette.Platnoi kukkus mulle kaela.Tema elutust paremast käest kukkus nuga põrandale " (lk.88 ).Nad pidid alluma nii platnoide kui laagri admistratsiooni käskudele."Üldse hoidsid platnoid ühte nii vangimajas kui ka eraelus.Vahel tuli korraldus keegi maha lüüa ja seda ka tehti.Tihti oodati mõnda varast nii,et terariistad olid tapmiseks välja pandud "(lk.50 ). Leivanormiks oli laagris kaheksasada grammi ,lõunaks anti mõned lusikatäied putru..Vahel õnnetus hea juhuse läbi midagi paremat saada,nagu herneid ja ameerika lihakonseve.."Toitumise poolest erines eraisik vangist siin vaid selle poolest,et ta sai leiba niipalju kui tahtis ja mõnikord ka võid ja suhkrut " (lk.50 ).Kui normi ei täitnud, leiba ei saanud .Leib ja tubakas olid laagris kalleim vara.Kirjapaber oli defitsiit,seda vahetas ta tangude vastu.Küsiti "fasistilt " ka olude koht Eestimaal :"Selle jutu peale astus baraki keskele pikka kasvu viisakama väljanägemisega üle keskea mees ja torises "Aitab teile küll närukaelad !Viibisin 1940.aastal Eestimaal ja töötasin seal baasides,olin ehitustööl insener .Ütlen teile ,et seal oli vorsti ja ja saia igat sorti.Oli üks puhas ja korralik paik,vargusigi oli haruharva.See väike Eesti peaks meile eeskujuks olema.Jätkuks meilgi mõistust majanduslikult nii kaugele jõuda." (lk.47 ).Laagris oli teisigi "diversante ".Autor töötas ka ehitusel.Juttu on ka laagrisse saabunud hiinlaste julgusest ja mainitakse Karaganda laagri mässe.Ühel päeval oli hiinlaste barakk tühi ,kardeti,et kollektiivne vastuhakk võib nakatada ka teisi.Koos oli hiinlastega saabus laagrisse ka venelane,kes oli Hiinas tsirkuses töötanud.Oli palju neid,kes vastu ei pidanud,ka autor vaevles haiguse käes ,kuid paranes."Olin vana laagrikala,unustanud tsiviilelelu elasin ainult olevikus ,selles mis mind ümbritses ,ja et ellu jääda ,olin valmis kõigeks."(lk. 110 )Autor töötas ka ehitusel.Laagris korraldati ka krimkade ja politiliste vaheline võrkpallimats ,mille eel lasti vange puhata,mille poliitilised võitsid,sest krimkad hakkasid rabistama.(lk.149 ).Peaks veel mõne stalinlike vangilaagri memuaari läbi lugema.Mul vanaisa oli ka Balhasi vangilaagris,kus valmistas noa ,mille kaasa tõi.Head päeva ! Jüri

Mart Saareotsa romaani "Raudpuur " ainetel : sotsiaalkaitse ja tööpõlgurid

Tere ! Lugesin Mart Saareotsa (tegelikult Elmar Valmre 1909-1944)romaani "Raudpuur "(1935 ).Glamuursed ajaviiteromaanid praegu hästi ei istu.Margus Luige "Sulnis Saara " (2020 ) oli meeldivaks erandiks ,mille ostsin ja ka läbi lugesin."Raudpuuri " ostsin antikvariaadist ja see on romaan võitlusest kitsikusega ja tööotsingutest 1930.aastate Tartus. Peategelane Samuel Kaarep tahab muidugi peenemat tööd artiklite kirjutajana ,aga asi ei lähe libedalt.Viimaks nõustutakse tema töid vastu võtma nurgataguse ajalehe toimetuses aga tasuta.Hiljem hakkab toimetajal temast kahju ja pannakse rahad kokku ja ta saab neli krooni ,et üür ära maksta.Peategelane uurib kuulutusi,aga ei midagi temale."Nõuti ikka ja jälle kingsepapoisse ,plekisepapoisse,baaridaame,lapsehoidjaid aga mitte keskkooliharidusega noormeest kuhugi panka ,kontorisse või ärisse."(lk.30 )Peategelase kallim Virve Alber eelistab vaesele ja viletsalt riietatud Samuelile rikkamaid kavalere nagu Viktor Tammesson."Et ta oli ühes suuremas koloniaalkaupluses raamatupidajaks,teenides kahekakümmend krooni kuus,siis ta riietus viimase moe järgi ja tal olid alati käepärast mäned kroonid ,mida võis kulutada väikesteks lõbudeks."(lk.109 ).Muide see motiiv,et vireletakse kasvõi naise kukil elades artikli ilmumimisest saadud honorari oodates esineb ka teistes tolle aja romaanides.Naine Virve Alber tuleb aga Samueli juurde tagasi ,kui tal hästi hakkab minema .Ta oli proovinud tööbärsi pakutud metsatööd seal saab aga ta kaaslane õnnetult surma ja siis ta otsustab,et enam ta tööbärsile ei lähe ,sest seal ei pakuta midagi peale metsatööde.Tööbörsi kaudu saab ta aga tüki leiba mida jagati postijaama keldrist.Ta oli proovinud ka metallitööstuse ,mis varustas tervet Tartut metallpärgadega,valimistas paberkotte,proovis lauavabrikus kuni sai koha ühte klaasasjade kauplusse , hea koha kuupalga seitsekümmend viis krooni kuus.Virve tuleb ta juurde kahetsedes tagasi. 1930.aastatel tööbörsil registreeritud töötule andis tööbörs töötu kaardi,kui töötu ei võtnud mõjuva põhjuseta vastu talle pakutud tööd , võeti töötu kaart ära ja ta kustutati tööbärsi nimekirjast. Tuli ette juhtumeid ,et töötul polnud võimalik minna maale tööle.Tööbörs seda aga mõjuvaks põhjuseks ei lugenud ja töötu kustutati tööbörsi nimekirjast. Tääbörsil registreerimine oli töötuile takistuseks ka omal algatusel töö leidmisel.Lätis oli töötute abistamine mõnevõrra paremini korraldatud .Kui tööbörs ei suutnud 27 päeva jooksul töötule tööd muretseda ,oli töötul õigus saada toetusena kas toiduaineid või raha.(S.Ahelik.Tööpuudusest kodanlikus Eestis kogumikus Töölisklassi sotsiaalmajandulik olukord ja klassivõitlus kapitalismi ajajärgul :Tallinn,1987,lk.149 ja 160 ).Vastavalt uutele määrustele on linna tööbörs hakanud töödsoovijate nimekirjast kustutama neid,kes põhjendamatult ei võta vastu pakutud tööd Selliseid nn. "tööpõlgajaid on praegu kümmekond isikut,kellel on keelatud ilmuda tööbärsi ruumidesse./Parandamatud "Tööpõlgajad "Postimees,28 .X 1934.Ilmselt oli veel supiköögi võimalus,Linnaarhiivis on supiköögi teenistujate palgalehed. Aga praegu.Töötute seast heidetakse välja kuu jooksul ligi tuhat inimest :Kristiina Viiron .Ärileht,16.12.2014.Nii jäävad nad lähedaste ülalpidamisele või saavad toimetulekutoetust. Seega võib töötuid olla ametlikust statistikast rohkem..Praegu on vist nii ,et pärast 21 töötunädalat pead vastu võtma ükskõik millise töö.1938 avati tööpõlgurite töölaager,kus anti ka ihunuhtlust. Tööpõlgurite laagrist kirjutas Küllo Arjakas 2.augustil 2013 Maalehes "Koht ,mis ei vaimustanud kedagi ".Tõõpõlgurite laagri asukaid ei peetud tavalisteks vangideks,vaid hoolealusteks ,kes ei kandnud triibulisi rõivaid vaid pruune rõivaid sinise kraega erinevalt Tartu Koonduslaagri (Töö ja Kasvatuslaagri)asukaist ,kes olid rõivais,millega nad olid kinni püütud.Tööpõlgurite laagrisse mõisteti jaoskonnakohtuniku otsusega kuuest kuust kuni kolme aastani .Levinum oli siiski üks aasta kuni poolteist nagu totalitaarse reziimi saksaaegses Töö ja Kasvatuslaagris.Asja algatas kas politsei või kohalik omavalitsus või omaksed.Saksaaegse Töö. ja Kasvatuslaagri puhul .erinevalt tööpõlgurite laagrist neile ei õeldud mille eest nad olid kinni võetud ja kui kauaks (Martin Sebastian Kull .Tartu Koonduslaager.Meie ühine halb uni.Tartu,2010),ka Aira Kaal Ema ja tütar .Jenny Nõust .Tema viibimisest saksa okupatsiooniaegses koonduslaagris.Kultuur ja Elu 1962 nr.3 )Põgenemisi tuli siiski ette .Hooldusalune A.P.,kes oli 6.märtsi otsusega 1940 Harku Tööpõlgurite Töölaagrisse mõistetud,põgenes Arvila välistöörühmast , Kohila metskonnast.(ERA.852.1.4111).Nn.saksa ajal kehtisid tsiviil ja kriminaalalal paljuski vanad E.V aegsed seadused kui need ei läinud vastuollu uute Saksa seadustega.Nii mõisteti aastatel 1942-1944 inimesi jälle Tööpõlgurite töölaagri seaduse alusel vangimajja ja töölaagrisse.Nii mõisteti A.L. Tööpõlgurite Töölaagri seaduse alusel kuueks kuuks vangimajja ja on selle karistuse Võru vangimajas 21.aprillist kuni 21.oktoobrini 1943 ära kandnud .Aga varem iseloomustati :Põlgab tööd (tööpõlgamise pahe )elab jõudeelu ,hangib omale ülevalpidamist kaaskodanikelt ilma tööväärtust vastu andmata ja on andunud liigjoomisele et ta vabatahtlikult ei taha oma tööjõudu rakendada elu ülesehitavaks ja kasukandvale ning kogu ühiskonnale kasulikuks tegevuseks ja et seega tema tegevus on kahjulik praegusele korrale seepärast võttes aluseks Tööpõlgurite töölaagri seadus tema suhtes sundkorras tööle paigutamise toimetus aga enne isiku sundkorras tööle paigutamise otsuse tegemist anda talle 3 päeva aega vabatahtlikult kindlale tööle minekuks hoiatusega ,et kui isik selle aja jooksul senist olekut jätkab,siis kaotab ta töövaliku suhtes oma isikliku otsustamise ja tema tegutsemine määratakse kindlaks vastavate võimude poolt /ERA.4459.6.985 ).Riho Västriku uurimuse kohaselt oli Tartu Kz-s 1942 juulis 472 vahialust,kriminaalseid vahialuseid KZ.s ei olnud.(R-64.1.70)Viimatimainitud toimikus on Tallinna Töö-ja Kasvatuslaagri puhul selline lahter nagu tööpõlgur olemas.1943 a.sügiseni sellest kurjast asutusest oli läbi käinud 300 tööpõlgurit.Tartu Koonduslaager (Töö ja Kasvatuslaager 1942 juulist)oli kole koht ,barakkides olid neljakordsed narid ,tekke ei olnud käimla puudus ,selle asemel oli tünn.Barakid oli nii täis tuubitud,et magada tuli istudes (M.S.Kull.Tartu Koonduslaager...)Julmad valvurid ,nii mõnedki neist varem kinni istunud.Vange peksti püssipäradega ,nuutidega ja piitsadega,küll väidetava vastuhakkamise eest ,küll ilma põhjuseta ,lihtsalt lõbust.On näiteid TKL (Töö ja Kasvatuslaager )valvurite karistamise kohta.Näiteks karistati TKL valvur Luhasaart 3 ööpäevase arestiga (ERA.R-60.1.11,l.100)Harku Tööpõlgurite Töölaagris olid küllap paremad tingimused.Tartu tankitõrjekraavis ,kus Tartu koonduslaagri veriseid tapatalguid korda saadeti ,hukati mitu tuhat inimest 1941-1944,hiljem 1943-1944 ka kaugemalt toodud vange kirjutab Eesti Entsüklopeedia 1996.1941.a.21.detsembril teatab ajaleht ,et vabastati 189 poliitist vangi Tartu koonduslaagris .On kõnekas ,et teiste võimukandjate nimesid nagu prefekt Roovere või poliitilise politsei komissar Juht artiklis mainitakse ,Tartu koonduslaagri ülema oma aga mitte.Teates sisaldub ähvardus ,et vabanenu edasisel kommunismi toetamisel sõna või teoga tabab teda häving. Siiski keset kõige ägedamaid tapatalguid Tartu koonduslaagris leidus neid ,kes süütõendite puudusel vabastati nagu Aleksander Abramenkov 25 juulil 1941 (R-64.2.38 ),kui dokumente uskuda.Tartu Koonduslaagrist on kõige põhjalikum käsitlus ingliskeelne Estonia 1940.1945 (R.Västriku vastav artikkel )Tartu Koonduslaagrist käidi näiteks Tiigi tänaval tööl kus sugulased püüdsid vangidele riskeerides pakke anda ja ka Laevas metsatöödel ,ka juurviljalaos.Kõige ilmekam foto Tartu Koonduslaagri vangidest Anton Weiss Wendt raamatus "Murder without hatred :Estonians and the Holocaustb ")New York,2009 )Fotosid Tartu Koonduslaagrist on ka väljaandes "Riik malelaual ".30.augustil 1944 on Võru vangimajastTartu Töö ja Kasvatuslaagrisse saadetud 80 kriminaali (dokumendis kriminaalajaistuja )ilmneb dokumendist Eesti Julgeolekupolitsei Võru väliosakond Kelementi riminaalpolitsei Referentuur.(R-61.1.17 ).Seega võis selles laagris hiljem leiduda ka nn. "Work shy "ja kriminaalset elementi .Saksaaegsetesse kinnipidamiskohtadesse saadeti ka nn.asotsiaalset elementi (M.Maripuu.Saksa okupatsioonivõimude kinnipidamiskohad Eestis 1941-1944.Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2006 (lk.157-184 ). Tööpõlguritest kirjutati ka tolleaegsetes ajalehtedes, näiteks ajalehes Sakala 14.november 1942-Tööpõlgur peab minema töölaagrisse .Mõisaküla jaoskonnakohtunik määras poolteist aastat tööd töölaagris.Sellega võikski lõpetada,ma tahtsin oma arhiivi väljakirjutused kirja panna. Jüri