Eduard Riisna(Riisman)"Dollarite jahil " (1930 )

 Tere !

Lugesin Eduard Riisna (Riismani)(1898 Eesti -1990 Toronto )jutustust-reisikirja "Dollarite jahil (1930).Eduard Riisna oli osa võtnud Eesti Vabadussõjast Tallinna kooliõpilaste pataljonis.Viibinud 

enesetäiendamise eesmärgiga NewYorgis ja Chicagos ,olnud ka mujal maailmareisul -Austraalias,

Uuis-Meremaal, Jaava saarel ,Malais,Jndias.Avaldanud palju reisikirjutisi . Võtnud osa kõikidest Välis _Eesti kongressidest referendina ja juhtiva tegelasena . Välis Eesti Almanaki väljaandmise mõtte algataja.kirjutab teatmik  Välis Eesti tegelased  (Tallinn 1939 ).Riigikoguvolikogu liige 1938.1944 põgenes Rootsi ja sealt asus hiljem elama Kanadasse.

"Dollarite jahil "jutustab töötu seiklustest keeluseaduseaegses Chicagos.Algul saab ta töö kompvekivabrikus aga jääb seal õnnetuseks ilma paarist nä

pust. Satub ühes restoranis seiklusesse ,selgub et tal pole raha kanaprae ja maasikapiruka eest tasumiseks,pokri teda ei panda,vaid peab köögis arve tasa teenima .Jõulu ajal saab jälle 

hundipassi ja peab jälle hulkuma Chicago tänavail.Peremehel pole raha isegi haiguse aja eest tasumiseks.Siis saab ta joonestaja koha kirjutusmasinate vabrikus.Kompvekikeetjast joonestajaks,

hõiskab ta.Uues kohas öeldakse talle ühel päeval jälle,et uuel nädalal pole vaja tulla.Siis saab ta köögipoisi

koha õnnega pooleks ,seega mitte esimesel katsel.Jut

 statakse,et "Cafeteria on huvitav Ameerika söögimaja tüüp.Pöhimõte  siin see,et igaüks peab olema ise

oma teenija.Astud hiigla pika leti äärde ,mis on loogana ümber saali ,võtad  kandiku noa,kahvli,lusika  ja hakkad kandikule laduma taldrikule valmispandud toite.Valid,mis meeldib,

mis äratab isu , mis taskuga kooskõlas -toiduainete juure on valmis pandud nende hinnad." (lk.98).

"Juba tundsin tüdimust Ameerikast Olin arenenud sootuks teises sihis kui need inimesed siin.Nende

ülim püüd ,eesmärk oli vaid raha.See oli surmanud neis igasugused muud kõrgemad vaimlise,hingelise

arenemise eod.Taevas küll  !Võiks väita isegi ,et neil inimestel oli dollar kehas.(lk.93)."Kuid Chicago oli rikas jazzbandidest ,tantsusaalidest ,mis töötasid rahva "omapärase arendamise " sihis hiilgavalt.(lk.93 )Teatri külastamise asemel satub kinno ,sest mõlemad kannavad sama nimetust teater.Aknapesemise tööst tüdinud ,jätab ta hüvasti Ameerikaga.Keeluseaduseaegses kõrtsis keelule vaatamata :"Pikk lett,

mille ääres mehed reas  ,toetades jalaga alumisele letile kinnitatud vasktorule ja küünarnukiga letile.

Igal ees õllekann .Leti taga asuvad teenijad olid kibedasti ametis kannude täitmise ja väljaandmisega."

(lk.153 ).Kuus aastat hiljem külastab peategelane uuesti Chicagot ja vaatab kuidas linn on muutunud.Ei ole enam seda "Winter Gardenit",kus ta töötas,selle asemel on pilvelõhkuja.

Jüri

"Reet Tammiku " (1939 )

 Tere !

Sel aastal juba ühe romaani läbi lugenud.Tegemist on Salme Kõivu (1909-2007 )suhte-. ja psühholoogilise romaaniga "Reet Tammiku " (1939),mis sai 1939.a.. "Looduse "romaanivõistlusel III koha.Teine trükk 2011 kirjastuselt "Eesti Raamat "Romaani kirjutamise ajal 1935-1940 töötas autor Majandusministeeriumis masinakirjutajana.See on tema ainuke romaan.Salme Kabur (Kõiv)evakueerus 1941  ajalehe "Kommunist "toimetusega nõukogude tagalasse.1946-1990 oli Salme Kõiv NLKP liige."Reet Tammiku" on ladus ,nauditav psühholoogiline romaan.Huvitav on jälgida millega üliõpilase Reet Tammiku ja mordva noormehe ,ka üliõpilase Kaj Vezereki (eestistas )Võserikuks )suhe lõpeb.Erialadeks vastavalt eesti keel ja kirjandus ja matemaatika.Reet töötanud ka raamatukogus ja vabrikus .Vahel oli tööotsa ka Kajl.Kaj rippus kogu hingega Reeda küljes ega suudagi mõeldagi et Reet ta maha jätaks.Valetab ennast mitu aastat nooremaks , on ainult 18 aastane,Reet 26 aastane.Lisaks on valetanud ka seda,et on sündinud Venemaal Mordva külas ,vaid tegelikult Tallinnas.Vaikselt tüdib suhtest hoopis Kaj ise ja annavad lahutuse ühisel 

nõul sisse.Raha ,mis Reet talle Tartusse on saatnud,saadab tagasi.Alimente Reet mehelt ei nõua.Lapsed mordva noormeest ei huvita."Haritud inimesel on ometi

 midagi tähtsamat teha kui lapsi kasvatada.Olen kavatsenud jäädagi ülikooli juurde,teha vaikselt oma 

teaduslikku tööd ja elada oma elu "" (lk.194 ).Romaanis on Tallinna ja Tartu ja Võru kirjeldusi.Eriti

viimane hakkab Reedale meeldima,kuhu ta siirdub õpetaja kohale."Reet Tammikule meeldis Võru linn oma nöörsirgete ristamisi jooksvate tänavatega ja pargiga ,mis nii meeldivalt palistas kõrget järvekallast." (lk.118 ).Võrus üürib Reet korteri..Meeldejäävaid kõrvaltegelasi nagu looduslooõpetaja Enn Raesaar .oma hoolitsevusega.)."Taevas hoidku! .Te olete peaaegu surnuks külmunud ", märkas seda Enn Raesaar 

"Lähme siia pargikohvikusse ja katsume saada kuuma kohvi ".(lk.120).Peab veel mõne huvitava 

suhteromaani läbi lugema.

Jüri

Aasta 2022

 Tere !

Vanaaastaõhtul 2021 tegin erandi ,vaatasin ETV-st vanaastataõhtuprogrammi arvutist,muidu ainult vaatan vahel "Õnne 13 ".Siiski  ükskord vaatasin huvi pärast  ka seriaali "Kümnest kümme " üht osa . Kuulan Vikerraadiot ja Raadio Tallinna,nende muusikavalik on huvitav ja hea.Eriti 

Vikerraadio .Loodame,et 2022 tuleb röömsam ja piirangud maha võetakse ja saab vabalt reisida nagu ennegi Lätti.Ja ootame kevadet ,et jälle

 Eesti piires reisima minna.Kui piirangud maha võetakse,siis läheb ka vabakutseliste ja teiste elu paremaks,kellel seni raske on olnud .Usalda oma sisetunnet,see on mõistusega seotud..Usalda oma tähelepanekuid ,siis on eksimiseks vähem võimalusi ,kirjutab Noorte Kalender 1994.Elus on nii,et märgid tihipeale näitavad,mida sa pead tegema. ,tuleb osata neid märke tähele panna.Või siis on need märgid selleks,et sa hakkaksid millegi üle mõtlema..Aasta selles mõttes röömsalt algaski,et oli jälle palgatõus.Coop

pidi olema erasektoris ihaldatavate tööandjate edetabelis  teine .Esimene on SEB Pank.Kolmas Swedbank.

Röömsat aasta jätku.

Jüri

"Igitee " ja muudki

 Tere !

"Igitee " on film ,mida on huvitav korduvalt vaadata.Mul on "Igitee "DVD "Televiisorist vaatan ainult veel "Õnne 13 ."Igitee " jutustab Stalini kutsel NSV Liitu kommunistlikku paradiisi ehitama läinud inimestest,keda oli üle 10000,neist 6000 soomlased.Meelde on jäänud,et inglise keele sõnaraamatute autor Melanie Rauk sõitis ka Kanadast 1924 NSV Liitu eesti kolhoosi kommuuni "Koit " ."Peategelastest lapualaste poolt küüditatav Ketola ja  NKVD töötaja Kallonen ,soomlane NSV Liidus. Stalinlike timukate plejaad on filmis huvitav eesotsas 

Lembit Ulfsaki kehastatava tegelasega.Eesti näitlejaid on filmis veel Hendrik Toompere ja lapualast kehastav Raimo Pass.Stseen mahalaskmiselt filmis metsas toob meelde Levasovo memoriaalkalmistu Venemaal ,mis rajati 1989.aastal.1937-1954 hukati seal territooriumil kõrge plangu taga üle 40000 inimese,neist 4561eestlast.Nimed avaldatud köidetes "Leningradi martüürium "Nii et keegi kõrvaline ei saanud näha ,mida seal tehakse.Kasutati mahalaskmist ,kuid tuli ette ka puukaikaga vastu pead peksmist,olnud ka kirvega tükkideks raiumise juhtumeid.Hukkamispaigale viidi vangimajast vingugaasiga täidetud autokongis või veoautoga ,kus nad tropid suus olid presendi all virnas.1938.a.novembris hukkamised äkitselt lõpetati.Maha laskmata jäi 999 inimest-. Nii et neil vedas-said kergemad karistused.Mitmed karistusoperatsioonide täidesaatjad arreteeritii . ..Levasovo memoriaalkalmistu bosüür on ka eesti keeles välja

antud 1999,mille on eesti keelde tõlkinud Peep Pillak.Levasovo memoriaal on avatud iga päev kella 9.00st kella 18.00-ni.Stalinismi ohvrite fotod puudel.Lapualaste poolt küüditati Venemaa piirile suurusjärgus 250 inimest.Sain vist selle arvu Heino Arumäe viimasest raamatust..Lapualased olid ikka oluliselt julmemad kui vapsid..Muide, huvitav väitlus oli Andres Adamsoni ja Jaak Valge vahel.Päts tegi õigesti,et vapside liikumisele lõpu tegi.Nagu A.Adamson ütles oli vägivaldseid kavatsusi vapside poolt  õhus ka 1934.aastal.Vaieldi ka,kes olid vapside toetajad kas keskkihid või eilsed kommunistid.Adamson arvas viimast ,mis  vapside liikmeskonna arvukust arvestades (52 000  liiget )on üsnagi tõepärane.

 Nagu Adamson rääkis oli Eesti teel tagasi

demokraatiasse,oli üleminekuperiood 1938.aastast alates.Parlament ju tegutses1938.aastast.1937

see kommunistlik paradiis-"Hopea kolhoos"likvideeriti.ja asukad saadetakse stalinlikesse vangilaagritesse.

Huvitavaid nüansse on filmis palju,nagu näiteks see kui kaassoomlane Ketolale ütleb,et parem on kui 

mängid kaasa,vähem jama.Kalloneni jätab Ketola lõpuks siiski ellu ja pageb soodsat momenti kasutades.Kalloneni autoga Soome piirile ja pääseb tagaajate käest. koju tagasi.Nagu ka Kallonen

oli Ketola ellu jätnud.Ka nalja tehakse filmis ."Kas sead on hakanud informatsiooni andma" naljatleb Kallonen sigalas Kallonen pidi Hopea kolhoosil silma peal hoidma ,et ahnus võidule ei pääseks ütleb üks peategelasi kommuni juht John Hill "Võin perse panti panna ,et kapitalistid tahavad meid saboteerida.".Seevastu Ulfsaki kehastav NKVD tegelane on julm "Ole vait ,raisk " käratab ta.Ketolale..Ka küüditamine ei ole uus asi.Juba vanal ajal kui Nebukadnetsar II vallutas Jeruusalemma asutas ta sunniviisil ümber juudi ülemkihi Babülooniasse.Paabeli vangipõli.Pärast

Babüloni vallutamist lubas Pärsia kuningas Kyros II pagendatuil naasta.

Jüri

Eesti ja Hiina suhete sünd.

 Tere ! 

2018.aastal välja antud Priit Rohtmetsa ,Tiit Kuuskmäe, Urmas Pappeli  "Eesti ja Hiina suhete sünd " võib vabalt olla üks aasta ilusamaid raamatuid.Mitmekülgne raamat eestlaste elust Hiinas kahe maailmasõja vahel ja puudutakse ka Hiina ajalugu ja Eesti Hiina suhteid.Toredad fotod Harbiinist ,mis meenutab  kasvõi Peterburi ja Tartu.Ilmekad illustratsioonid..Raamatu valmimisele on hoogu andnud Eesti suursaadik Hiinas.Toomas Lukk.

Toomas Lukk tuli mõttele panna kirja Hiina eestlaste lugu ,mõttekaaslastega vesteldes selgus,et tööd selles

vallas on juba tehtud ja nii see läks.

Toomas Lukk märgib eessõnas,et viimane eestlane lahkus Harbiinist alles 1962.aastal.T.Lukk kirjutab veel :"Hiljem viis tee mindki Harbinis asuvasse arhiivi ,kus on säilinud 34 Eestiga seotud inimese dokumendid.".Päringutest hoolimata ei õnnestunud ühegi dokumendi koopiat selle raamatu tarbeks arhiivist kätte saada."Nagu Luksemburg! Konflikt Hiina ja Lääne tsivilsatsooonide vahel päädis Esimese Oopiumisõjaga,kui ametnik Lin  käsib 1839.aastal hävitada suure koguse Briti kaupmeestele kuuluvat oopiumi, nagu raamatus kirjutatakse.

Mäletan,et käisin keskkoolis humanitaarklassis,kui mulle näidati praktikal raamatut "Välis-Eesti

tegelased" (1938 ),mis just avariiulil ei seisnud.Sealt saingi teada,et Hiinas on 1920-1930.aastatel elanud eestlasi.Osa eestlasi läks Hiinasse elama Venemaalt ja Ukrainast ,näiteks Paul Rumberg,(1883-?)kes omas Odessas klaverivabriku.Tal tekkis Shanghais konsuliametis  konflikt kuna töötas Shanghais restoranis klaverimängijana ,kus õhtustas  välisriikide diplomaatiline personal,mida ei 

peetud tema puhul sobilikuks.1913.aastal elas Harbinis 172 eestlast ,suurem osa Hiinasse saabunud

eestlasi seadis end sisse Harbinis ja asus tööle raudteel ja sellega seotud ettevõtetes.Harbiini eestlaste seas valitses koduse keelena pigem vene keel,sest väga palju oli segabielusid.1939.aastal kodumaale saabunud eestlastele tuli korraldada eesti keele kursusi.Teine suurem keskus

kus eestlasi asus,oli Shanghai,Seal oli eestlastest meremehi,raamatupidajaid , ärimehi,ei puudunud ka 

eestlasest eradetektiiv,Evald Kullerkupp ,kelle Hiinast saadetud kirju raamatus kasutatakse.Oli ka üks ülikooli professor.Paul

Rumbergi kirjelduse kohaselt elas 1935.aastal üle 130.eestlase.Shanghais töötas 1930.aastate alguses

koos Richard Sorgega abielupaar Karl ja Ljubov Rimm.Karl Rimm pidas Shanghais lääne toite 

pakkuvat restorani.Veel tehakse raamatus juttu Hiinas tegutsenud eesti misjonäridest

Hendrik Kokamäest,Voldemar Hollbergist,,Berta Lajusesest ;Martin Meedarist.Välismaiseid misjonäre oli Hiinas väga palju,kes seal kristlust propageerisid.Shanghais elas ka ataman Semjonovi vägedes

teeninud kõrge ohvitser Arnold Perli(1888-? )Tema kohta on Riigiarhiivis toimik (ERAF.129SM..1.4646) Laidoneri masti mees,kellest me suurt midagi ei tea.

Temast kirjutas Mati Kröönström ajakirjas Akadeemia 2005.aastal.1951.aastal ta arreteeriti vene valgetes kontrrevolutsioonilistes vägedes teenimise eest.1954 õnneks vabastati.Tõõtas hil

jem Eestis kolhoosis "Uus Elu " raamatupidajana.1947.aastal oli Shanghaist repatrieerunud 

Nõukogude Liitu.Teadaolevalt repatrieerus Shanghaist NSV Liitu vähemalt 4 eestlast.Enamik

suundus siiski teistesse riikidesse USA-sse,Austraaliasse,Venetsueelasse,.Honkong ) Hongkongis on ka olnud eestlasi.Näiteks Harbiini Eesti Seltsi esimehe Artur Nortotsi tütar Izolde Wightman (Nortots) (1933 Harbin -1988 Hongkong )Andmed Genist. Lilli Prommik

(1906-1989 Caracas )siirdus1949  Shanghaist Venetsueelasse.Kokkuvõttes võib öelda,et võrdlemisi

kallis raamat on oma hinda väärt.

Jüri

Peeter A.Speek " Attaboy "

 Tere !

Peeter A.Speegi (1873-1968 USA  )romaan "Attaboy " (1936 )on omamoodi maiuspala ja ka vähetuntud eesti romaan.Jutustus eestlaste elust Ameerikas 1920.-1930.aastatel.Peeter A.Speek oli tegev Eesti Sotsiaaldemokraatlkiku Partei asutamisel 1905,pögenes 1905 Sveitsi ja enam Eestisse  tagasi ei pöördunudki.1910 tegutses sotsialistlliku ajalehe "Uus Ilm juures.Nagu me teame oli hiljem pikalt "Uus Ilm " juures toimetaja  Mihkel Nukk (1907-1995  USA ) ,kes oli 1920.aastatel Eestist USA-sse elama läinud ,kirjutas ka romaani "Väljarändajad " (1933 ),see pole ka hiljem ilmunud."Attaboy " on loetav Digaris ja Rahvusarhiivis on Peeter Speegi isikufondis romaani "Attaboy " käsikiri( ERA.4397.1.7.)..Peeter Speek 

töötas 1929.aastani USA Kongressi raamatukogus ametnikuna.Võimalik,et töötuse mõjusid omal nahal tunda saanud.Romaani "Attaboy "peategelane Jaan Kirves lahkub Eestist USA-sse 1924.aastal.On Vabadussõjast osa võtnud .Tedagi haarab väljarändamiskihk ,mis 1924-1925 tabas katkuna Eestit.Küll

Brasiilia,küll USA.Selle pöhjust ei suuda ta endale rahuldavalt seletada nagu autor mainib.Võib

 oli see pettumus poliitilise vabaduse ja iseseisvuse saavutusist Eestis.Tundnud huvi kasvatusteaduse

vastu ,suundub tema huvi hiljem rohkem spordile.Leiab USA-st ainult juhutöid nagu vaipade kloppimine jne.Katsed poksijana leiba teenida ebaõnnestuvad,siis tulevad nad ühes kaaslase Peeter Peoleoga

mõttele tsirkuseartistina proovida ,mis ka õnnestub ja raha kokku toob.See tõmbab aga ligi 

petturist naisest kelmi ,kelle võrgutuse alla Peoleo satub ,aga sellest välja tuleb."Peoleo ei kahelnud

enam selles,et neiu teadis kogu lugu oma peremeheäris,et ta müütas väärtuseta aktsiaid teadlikult

.ahvatledes oma sarmiga kergeusklikke ning lihtsameelseid ohvreid ,pettes neilt vahest kogu eluajal

raske tööga teenitud ja ja ennastsalgavalt vanaduspäeviks hoitud raha,mis veel alatum on kui

avalik röövimine " (lk.77 peatükis "Eesti poisi ja iisraeli tütre armetu romaan ").Jaan Kirves ja Peeter

Peoleo pöörduvad tagasi Eestisse.Ka Peeter Peoleo on Vabadussõjast osa võtnud.,välja

rännanud 1925. "Veel selgus,et Peoleo oli keskkooli kasvandikuna Eesti Vabadussõjast osa võtnud

võidelnud venelaste vastu Narva rindel.Mina Narva alla ei saanud seletas Kirves."Olin lõunarindel .Käisin ka Võnnu ja Riia all.Saksa paruneid ja nende poegi taga ajamas ja trahvimas " (lk.34.).Tööta olles saavad mehed kõhutäidet Misjonilt ja ööbivad linna öömajas,kell oli tihti Chicago pandimajas.Puudutakse ka segaabielude probleemi Jaan Kirves ütleb ,et "Kuulsin nii mitmegi

segaabiellu astunud eestlase suust kaebamist,et tal vahekorras oma võõrast rahvusest abikaasaga 

puuduvat intiimsus ,vastastikune arusaamine ,ühised harjumused jne.Et ma tol ajal ka ise huvitatud olin

ühest soome Kaiest New Yorgis,siis tekkis minus soov segaabielu probleemi ligemalt tundma õppida.

Käisin vabal ajal raamatukogudes Ameerika sotsioloogide uurimusi lugemas sel alal.Nendest selgus,et 

et siin Ühendriikides õnnetute abielude protsent ,kui pooled on teineteisele võõrast rahvusest ,on umbes kaks korda suurem nendest juhtudest,kui pooled on samast rahvusest.Ka tuleb silmas pidada asjalugu,et

et eesti haritlased Kodu_Eestis juba rahvuslikust ärkamisajast alates on sagedasti abiellunud sakslastega

kuid peaaegu ilma erandita nende abielu ei ole mitte õnnelik olnud ja nende lapsed suuremalt jaolt n.ü

aia taha on läinud-tühjatähja huntsantsakateks.(lk.80 ).

Romaanis on riivamisi juttu veel vene katedraali lammutamise plaanist Tallinnas.Paul Mülleri illustratsioonid raamatus.Kokkuvõttes võib öelda,et tegu on huvitava romaaniga.

Jüri

Huvitavad artiklid Tunas

 Tere !

Tunas on ilmunud viimasel ajal mitu huvitavat artiklit.Toomas Hiio kirjutab artiklis "viimase sõja esimese aasta  ajaloost ja muustki " Jevgeni Nikonovist. "Tallinna kaitsmise 10.aastapäeval püstitatud stalinlik 

kroonumonument Kadriorus asendati juba üheksa aasta pärast kunstilise taotlusega taiesega .1957.aastal

maeti Nikonovi säilmed Harkust Maarjamäele ümber ja sinna paigutati ümber puugi ,mille külge  seotuna ta olla väidetavalt elusalt põletatud."Jevgeni Nikonovist ilmus lugu ka "Eesti Ajaloos " 2020 nr.7 Marko Kadanikult.

"Kuidas kangelasi tehti .Jevgeni Nikonov käis pärast sõda oma haual ."Margus Maiste analüüsib artiklis "

Indrek Paavle "must raamat " 2002.aastal ilmunud raamatut " Eesti rahvastikukaotused II.1 .Saksa okupatsioon 1941-1944."Ainsa raamatu puudusena saab välja tuua puudujääke informatiivsuses , oleks võinud välja tuua millised fondid lühendite nagu Rag ja Ras taga peituvad.Puudus ,millest teised "mustad raamatud" nagu "Poliitilised represseeerimised Eestis 1940-1988"  vaba on.Mõnedes nõukogude aegsetes 

propaganda raamatutes oli  ka viite taga lihtsalt "ENSV ORKKA fondidest või uurimismaterjal ,mis tähistas KGB materjale.Aga muidu on raamat hästi huvitav,mida Margus Maiste analüüsib..Saksa okupatsiooni  hukati raamatu järgi 7798 Eesti kodanikku .,Margus Maiste artikli järgi neist 5320 eestlast.Praegu pakutakse erinevates uurimustes hukatute arvuks juba 8000-9000..Naisi kokku 1221

Naiste hukkamisele viimine oli eriti hirmus.Tartus olnud veel 1950.aastatel kasutusel ülevärvituna buss ,millega mahalaskmisele viidi (Tõnis Avikson.Eile.Täna.Homme.Edasi ,5.mai 1987.)Margus Maiste kirjutab:" Kui juudid (rahvuse,mitte süüdistuse alusel ,s.t.938) ja mustlased 252 maha arvata,

jääb järele 5421 kelle hukkumise asjaolud on mingil viisil üles märgitud.Neist 841 isikul on asjaolud märgitud kui "teadmata ",näiteks raamatus Endel Lohk. Need olid ilmselt isikud,kes mõrvati 1941

suvel ilma igasuguse juurdluseta omakohtu ja arveteõiendamise korras.Neid isikuid oli ilmselt 

rohkem- võibolla isegi neljakohaline number .Sellele viitab ka saksa okupatsiooni erinumber "Imelises Ajaloos "

Levinum süüdistus oli kommunist või kommunistlik meelsus 1450 juhul nagu Maiste märgib

EKP liige või kandidaat või funktsionäär on eraldi välja toodud-422 juhul.Süüdistused olidki

esimesel juhul "umbluu" ja pealekaebamise ja näpuganäitamise tagajärg.Kuidas see  EKP kandidaadiks olek kindlaks tehti ,.kui dokumente pole.nojah,kui isik ise seda ülekuulamisel ütles.Näiteks August Mägi ütles ülekuulamisel ,et :"Mina ise andsin sooviavalduse komparteisse sisseastumiseks 1941.a.

märtsikuus ja võeti partei kandidaadiks aprillikuus..Kuulsin karistusalga tegevusest ,et peale 

mahalaskmiste inimesi isegi armastati elusalt taludesse põletada.Vägistamisaktidest ma midagi ei tea.Kompartei poolt määrati mind SARK karistussalka;ja kuul

sin 3 -dasse rootu.Kokku oli vist üle inimese 100 karistussalgas."August Mägi ETK rüüstamisel riisus selle vara.(ERA.R-60.2.91 )Ma ise olen näinud dokumenti 

kus oli märgitud,et isik oli  mõistetud valekaebuse eest kuueks kuuks koonduslaagrisse.

see oli hiljem kui 1941..suvel.Kahjuks ei märkinud viidet üles.Säilinud dokumentidest selgub,et,

vähemalt hiljem 

püüti asju siiski uurida.Näiteks Ivan Gromovi puhul on märgitud,et vahistatud kommunistina,mis aga

juurdlusega pole selgunud.2,5 kuud koonduslaagit karistuseks 26.11.1941. Kellegi Baranovi puhul on aga märgitud,et vabastatud süütõendite puuduselNagu märgib Indrek

Paavle ,oli hukatute hulgas küllalt palju tegelikke kurjategijaid,nii et nende nimesid memoriaalile just ei pane.Niäiteks Jaan Kool .röövis Ahja Tarbijate Kooperatiivist hulga kaupu javiis oma koju,võtnud 

osa küüdtamisest.Otsus:Surma 9.08.1941.Või teine näide Evald Kalm:"Rüüstas koos vanematega ja üksinda talusid,kust inimesed olid lahkunud või punaste poolt tapetud."Otsus :surma 2.08.1941. Elmar Uibo sõitis koos  teiste kommunistidtega Võrust välja Tartu poole ,röövides ja naisi vägistades.Lohusuus ühe kaupmehe tapnud..Margus Maiste tabelis riisuja,röövija ,rekvireerija

142 juhul,osales tapmises 72 juhul.Domineerisid lühemad vanglakaristused kuni üks aasta.nagu mingis

tööpõlgurite töölaagris kuhu jaoskonnakohtumik suunas.Kuid oli ka 2 aastaseid karistusi  nagu näiteks Henn

Nukk (1912 ).Oli Tartu vangla ülema üks abidest.Võttis osa 500 vangi Venesse küüditamisest.Tema teenistuses oleku ajal pole .ühtki vangi surmatud.

Oli ka tingimisi koonduslaagi määramisi 1,5 kuuks-Maimo Truumees,1,5aastat KZ.-komnoor,kiitis

kommunistlikku korda,õigustas  küüditamist.(ERA:R-64.1.89 ).H.L.-1.a koonduslaagrit-komnoor,tegi

maal kihutustööd,ütelnud ,et on ideeline kommunist ,kutsunud ka teisi komnooreks astuma.Martin

Mattik oli Läti bandiitide tõlk - 3 kuud KZ karistuseks mõni Vanust arvestati :mõni vana võis saada kergema karistuse.Kohati tundub et karistustes ei olnud alati loogikat .Karistused võisid ka muutuda ,näiteks August Friedrich Jugandi ,kes eksekuteeriti Tartus 27.aprillil  1942 ,oli algselt saanud  6 kuud koonduslaagrit 16,juulil 1941 .Tema lühikeses süüdistuskokkuvõttes on märgitud,et ta olnud aktiivne kommunist ,kirjutanud seinalehe artikleid ,spioneerinud kolleegide hulgas.Omaaegses saates "Kalevi Liiva mõrvarid kohtu all " räägiti,et kõik 2 aastase koonduslaagri karistuse saanud ei saanud vabaks 

vaid pärast siiski hukati.Nii et on näiteid karistuste muutmisest.

 Nõukogude tagalasse 

evakueerus 1459 ning langes või suri sõja esimestel kuudel meie vabariigi territooriumil 382 

kommunisti ,7 inimest heideti parteist välja.Okupeeritud Eestimaale jäi ilma eriülesandeta  

729 ÜK (b) P liiget ja liikmekandidaati,kellest jäi ellu 114." kirjutab Juhan Tamme artiklis "EKP

Suure Isamaasöja aastail "ajakirjas "Eesti Kommunist "1988 nr.7.1988.aastal sai ostetud paar numbrit 

ka seda ajakirja,et äkki on seal midagi  huvitamat sees.Kord lugemissaalis näitas keegi Indrek Paavle

"mustast raamatust " Mart Laari sugulast.Nimi ei jäänud meelde.."Mis fasist ma olen,mul sugulane

lasti saksa ajal maha "kaitsnud ennast Mart Laar.Veel on huvitav,et arhiivi kogus on "Pruuni katku "

ettevalmistamise materjalid aastast 1981.Seal on väljavõte ühest dokumendist ilmselt R.819

fondist..Viited nendes materjalides puuduvad.Paberil on märge fasistlik statistika.Jahrestatistika 1941-1942:Sonderbehandlungen-Reval-1291,Dorpat 1569,Pernau 1217,Narva 614,vahistatud 17692,

koonduslaagrisse mõistetud 5563.,üldse surmamõistetud 4691.Muidugi need arvud 1988.aastal ilmunud

"Pruuni katku " ei jõudnud."Pruuni katku " ei jõudnud ka mõned materjalides leiduvad fotod

R.Gerretzist ;J.Jüristest,J.Viigist.Fotokomplekt "Pruun katk " 1981 all on see materjal Esterist leitav

asub RA raamatukogus.

Olev Liiviku "Indrek Paavle artiklite kogumiku ilmumine ning ajaloolaste vestlusring Patarei vanglas."ilmu Tunas 1.2021..Liivik nendib,et hoolimata mõningatest murekohtadest

on ajaloouurimise seis hea.Pidevalt ilmub ju uusi uurimusi ,küll Tunas, Imelises Ajaloos ,Eesti Ajaloos.

ka saksa aja kohta.See ingliskeelne raamat "Estonia 1940-1945 "(Tallinn 2006 )tuleks ka eesti keeles

välja anda.Seal on ka Indrek Paavle artikkel "Soviet Instigations concerning the executions in Estonia 

during the German occupation 1941-1944."Mul on see kõige paksem raamat.On võimalik ,et Indrek Paavle "mustale raamatule " võib tulla järg.Arvude maagia on huvitav,okupatsioon.ee kodulehelt oli

lugeda,et punaarmeelastest sõjavange oli saksa ajal Eesti territooriumil üldse 36200,,nendest suri umbes

12600.On lugeda olnud ,et 1941.aastal võeti vähemalt 50000 sõjavangi,vist oli see Sõjamuuseumi aastaraamat 2006.Ei tea palju neid sõjavange tapeti saksa ajal..Sõjavange tappa ei tohtinud,seetõttu

  on arve raske leida,nad on peidetud arvatavasti selle 12 600 ssse. Ivi Tominga "Kaubamajadest

kaubanduskeskusteni " ilmus Tunas 2.2021.Ta kirjutab,et väljaspool Tallinna oli jaekaubanduse

monopol Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklike Liidu  ((ETKVL ) käes.1960.aastatel algas 

kõigis Eesti linnades ehitusbuum.Nende välisvaate näiteks valisin Tapa ja Saaremaa kaubamaja..

Tihtipeale oligi kaubavalik ETKVL süsteemis rikkalikum.""Esimeseks uue ajastu kaubakeskuseks võib pidada1997.aastal  WWWPassazi,kus asus 31 poodi, pangasaal ,kohvik,juuksuri - ja kosmeetikasalong".Seega ei saa kuidagi ütelda,et ajaloolased laisad oleksid nagu  mõnikord on 

väidetud

Jüri