Fred Kraav "Risttules "

         

                              Tere  !

          Ostsin kunagi antikvariaadist kaheksa euroga huvitava raamatu - Fred Kraavi romaani
        "Risttules " autori pühendusega ja puha.Muuseas ,huvitav on,et autori pühendusest võib
        selgelt välja lugeda,et raamat on kuulunud kunagisele riigiarhiivlasele,kelle üheks
        lemmikväljendiks aegajalt olnud "lähme arhiivitolmu kõrist alla loputama ".
          Fred Kraav (1923-2010)on inglise keeles kirjutanud kaks romaani.Neist esimene
         "The Partisans " ( New York 1952 ) jäigi eestindamata.Teise -"No Other Choice "
        tõlkis ingliskeelsest käsikirjast  E.Järvel ja see ilmus 1958 pealkirja all " Risttules "
        Saatus oli teda kokku viinud ühe N.Liidust põgenenud vene ohvitseriga,kes oli kaks aastat
        Karula laantes metsavendadele jahti pidanud ,väliseesti lehtedest metsavendade kohta
        loetu ja algselt vene keeles ilmunud  H.Leberechti romaani "Valgus Koordis " läbi-
        lugemine ajendasid teda kirjutama romaani "Risttules ".Ka Petseris elanuna oli tal hea
        vene keele oskus.( Võrumaa juurtega merekaru Fred Kraav jagab oma elu Eesti ja
        Kanada vahel.Lõunaleht ,11.mai 2005.).Romaanis on värvikaid tüüpe (Kaukaasia
        eestlasest maakonna parteisekretär ,ideeline kommunist Mets  Võrust, miilitsaülem Kala
        parorg Maasik,sekretär ,Susi ,peategelane punaarmeest demobiliseerunud ja kodutallu
        tagasijõudnud Andres Pettai jt.),naljakaid dialooge ja detailegi on üsna palju.Metsavendadel
        oli kombeks pärast õnnestunud endavarustamise reide "tervituskirju" punastele võimumeestele
        saata.Ka hoiatust saadeti,et kui punavõimurid kohaliku elanikkonna suhtes oma käitumist ei
       paranda,õiendatakse arved.Metsavendade salga juhiks on kujutatud "Must Kapten ".Teos on
       põnev,märgib ka aastal 2000 ilmunud Eesti kirjanike leksikon.Pinge kasvab, raamatut ei pane
       enne käest,kui see on läbi loetud.Alatasa kakerdavatel miilitsameestel äpardub peaaegu kõik ,
       seevastu metsameestel õnnestub peaaegu kõik.Mõned huvitavad lõigud raamatust : "  Varsti
       teab terve vald,et Andres Pettai sümpatiseerib partisanidele ja miilitsaamet on vaid suitsukatteks"
       (lk.147 )."Partei on tüdinud teiesuguste saamatute joodikutega õiendamast.Mul ei ole
      midagi selle vastu,kui mees mõnikord paar napsi võtab,aga juua end päeva täis nagu siga
      seda ei või me kauem taluda.Nüüd saan ma aru,miks siin rajoonis pole midagi saavutatud ,
      kui te igal hommikul vajate sellist peaparandust nagu täna " (lk.220-221 )."MVD tuleb
      appi ainult siis ,kui teie inimesed enam omal jõul hakkama ei saa ,aga siin rajoonis on viimane
      moodus vististi anukeseks,et lõplikku edu saavutada " (lk.203).Peategelane Andres Pettai kogeb
     lõpuks ,et kohaliku nõukogude aktiiviga kaasa mängida rohkem ei saa ,kui tahad säilitada oma näo
      ja liitub metsavendade salgaga.,kus vend juba ees.Nii et raamat väärinuks mõnda esimest
      preemiat.Hea raamat,tekitab rohkem huvi antud teema vastu.

    Kõike head !

   Jüri

Vähetuntud kirjamees Johannes Lapp

 
                                      Tere !

Ostsin endale antikvariaadist Johannes Lapi romaani "Vabaduse eest " (1930).Tegemist on
ka otsapidi nö.Vabadussõja romaaniga  kõige tuntumate Albert Kivikase "Nimed marmortahvlil "
(1936 ) August Gailiti "Isade maa " (1935 ) ja Kalju Rahu (Ferdinand Kool ) "Isamaa eest "
(1935 ) kõrval.Romaan koosneb kolmest osast :"Kodu enne sõda ","Sõjaväljal ","Kodu pärast
sõda ".Neist parim on teine osa,mis sisaldab värvikaid lahingupilte ,olustikukirjeldusi
sõjamöllus ja looduspiltegi.Romaan sai "Looduse "1930.a. romaanivõistlusel teise auhinna.
Rudolf Põldmäe kirjutab raamatus "Kirjamehi mitmes mõõdus .Uurimusi eesti kirjanduse
ja kultuuriloo alalt "(Tallinn,1973 ) J.Lapi romaani kohta järgmist :"Veel vähem vastas
auhinnale J.Lapi "Vabaduse eest ":See tahtis "Tõe ja õiguse " eeskujul olla positiivne
olustikuromaan, ühe suurtalu ajalugu ja omajagu läbilõige "vabadussõjast " ,kuid langes
viimase käsitlemisel räuskavasse heroiseerimisse ja muudes osades kuhjas distsiplineerimatult
elust kopeeritud toormaterjali."Richard Janno kirjutas arvustuses aga järgmist :"Peab siiski möönma
et vabadussõja üldilmestus on veelgi laiajoonelisem ja kujukam ,olgugi,et siingi ei ole antud.
terviklikku pilti ,ei psühholoogiliselt ega välisraamilt ".Siis- paljusidki puudusi kandev raamat.Kuid
värskust on,leidlikkust ning uudset käsitluslaadi,see kõik annab tunnistuse,et auhind siiski märki on läinud.(Postimees,1.11.1930).Üldiselt positiivselt märkisid romaani ära teisedki arvustused,pidades
just teist osa kõige värvikamaks ja õnnestunumaks moodustades justkui iseseisva teose "(P.Hamburg
Eesti Kirjandus 1931 ).Romaanis on ka hilisemates Vabadussõja romaanidest tuttav kahe vastaspoolel
sõdiva venna motiiv,J.Lapi romaanis poob aga käremeelne leitnant Endel Liigus oma punaväes teeniva venna eksikombel üles ja hiljem läheb hulluks ja poob iseendagi.Kuigi rooduülem oli käskinud haavatu Valka haigemajja saata.Ja talle öeldi :"Just nii ,teie ausus ,aga leitnant Liigusel
peaks ka teada olema,et tal keelatud on üht kaitsetut vangi ilma kohtuta ära tappa. "(lk.269)Haavatu
taskust leiti ka kiri :"Sinu armas poeg Mihkel ! ..Ai sa kurat " Mis vend Endel ka teeb ? Palju tervisi ka temale! Ai sa tuline kurat! Ai ai ai ,Endel,mis oled sa teinud -sa poosid praegu oma venna üles !..
Ja ei osanud ta oma suud lahti teha ,kes ta on ? Ja pidi see habe kurat tal ka nii suureks kasvama?
Kahju oli tal viis marka ära anda ja habe lasta ära ajada ja said sa nüüd enesele viie marga eest
köit ! ..Aga sina ministrihärra ,ätle kust said sa need kirjad `? Sa valetad ,et tema käest ,kes siin
praegu ripub ".(lk.273).Mõned read romaanist veel : Mis te siis muga tahate teha? küsib ülekuulatud vang :Meie ei tee sulle midagi ,aga ära sa seda teistele hinga ,et vabatahtlikult punaväkke läksid
!õpetab sõdur .Meie soomusrongil on niisugused kuradi vänged poisid ,need riputavad sind siis kohe oksa. !Hobune on ees ,võite vangi ära saata ! tuleb sõdur väljast .Aga kas ei saa Valka niiviisi,et soomusrongi juurde ei lähegi " küsib vang (lk.264 ).Värvikas olustiku ja looduspilt romaanist :
" Pika külma talve järel on täna esimene ilus varakevadine päev.Päike paistab meelitavalt
ja soojalt :Raudteeliinil on lumi sulanud.Kraavides ,kahel pool raudteed ,jookseb vesi metsa all sulavast lumest.Metsavahimajakese juures ,millest sõdurid mööda lähevad,laulavad esimesed
kuldnokad.Nähakse täna ka esimesi lõokesi.Ent nagu kontrastiks sellele kevadisele looduseilule
aevastab soomusrongilt "Onu Tomm " tuld ja sutisu sülitades ,õhku värisema pannes ja heledalt
vinguvaid kuule vaenlase poole saates." (lk.244 ).Romaanis on kirjeldatud ka sõdurite kaardimänge
ja Valga lõbukohtades möllamist.Täis pilt.
  Imelikul kombel ei leia Johannes (ka Johan )Lapi nime Eesti kirjanike leksikonist (Tallinn 2000 )
ega"Eesti kirjanduse ajaloost IV " (Tallinn 1981-1984 )Väljaandest Nool 1931.aastast lugesin,et
kirjanik Johannes Lapp oli sündinud 1889.aastal ja teeninud Vabadussõja ajal 3.Jalaväepolgus.
Johannes Lapi teenistuslehel oli märgitud,et et ta oli sündinud Viljandimaal Puiatu vallas 25.
novembril 1889.aastal ja vastuvõetud 17.detsembril 1918 3.Eesti Jalaväepolku /ERA.F.680.3.598 )
Genist leidsin,et eJohannes Lapi(1889-1965 Iru )sünniajaks on märgitud 7.detsember 1889 ja
kuna vana ja uue kalendri ajavahe oli 12 päeva ,siis võib väita,et tegu oli ühe ja sama isikuga ja
kirjanikuga.Pärast romaani "Vabaduse eest " ilmumist kadus J.Lapp kirjandusareenilt ja oli pidanud
1920.aastatel Viljandis mitmesuguseid kontoriameteid.Aga jah,varasema ja hilisema elukäigu
kohta ei ole leidnud rohkem dokumentaalseid kinnitusi ja teavet.

Head päeva !

Jüri







 

1944 ehk viimane katse ja muud romaanid.

                     

                                                         Tere !

 Lugesin Vaino Kallase romaani" 1944 ehk viimane katse " () 2016 ).V.Kallas on kirjutanud veel

romaanid "Valega tõe jälil "  (2014 ) ja  "Nad läksid kodumaa kutsel " ( 2018 ).V.Kallas on

sama hea kirjanik nagu Erik Tohvri,kes on kirjutanud head romaanid " Mere taga "(2012) "Ühe katuse all "(2014),"Irdabielu "(2016) ja "Äri ja armastus " (2016 ).Lõpevad enamasti

hea puändiga.

   V.Kallas romaanis "Valega tõe jälil  " puudutab ka Artur Sirgu surma teemat.A.Sirgu

raskelt vigastada saamise hetkel olnud Luksemburgis muide ka Eesti diplomaat Georg Meri

Lisaks kahtlustati Sirku V.Kallase sõnade kohaselt ,et Sirgul oli seoseid  Saksa salapolitseiga

,sest just Saksamaale püüdis Sirk väidetavalt iga hinna eest pääseda ,lootuses leida sealt varjupaika.

Kuid Saksamaa ei tahtnud rikkuda suhteid Eestiga ega lubanud Sirku oma pinnale.Rahapuudust

tal olla ei võinud,sest Sirgu taskutest leiti 2000 Luksembu)rgi franki.

  V.Kallase romaan "1944 ehk viimane katse on südamlik ja läheb hinge.Peategelane Andres

Saar tuleb raskustest eluga välja ja saab oma armastatu Sirjega uuesti kokku.Ühes vastutulelikus

läti peres vahetatakse vormiriided tsiviilriiete vastu,söödetakse kõhud täis ja koju jalgalaskmine võib alata. Romaanis esinevad Harald Nugiseks ,Pitka, Mart Kaerma ,Alfons Rebane ja Harald Riipalu .Toon ära mõned katkendid romaanist : "Siis astus meeste juurde Harald Riipalu.Alati heatujuline pataljoniülem

lausus naerdes: "Peate suitsutundi.Vanka on andnud teile puhkuse.Ta koondab vist jõude uueks 

rünnakuks." Võtnud siis meeste juures istet ,ütles Riipalu tõsinedes : "Nüüd on asi nii poisid.

Sakslased nõuavad,et   kõigi eesti väeosade sõdurid peavad andma vandetõotuse  ja seda

Relva SS tekstiga saksa keeles "." Käigu põrgu kuradi kämpud.See veel puudub.et annaksime

vande põlvili Hitleri pildi ees "ägestus reamees Jüri Rand.Romaanis kirjeldatakse ka,et Vene

külasid põletanud venelased ise.Romaanis leiab 45 rügemendi 3.pataljoni ülem Peeter Maitla

huvitava dokumendi ühe lahingus surmasaanud Punaarmee polkovniku rinnataskust:" Hävitus

grupid peavad purustusaktsioone teostades olema ülekaalukalt riietatud sõjasaagiks saadud Saksa

Wehrmachti ja Waffen SS mundritesse :See õhutab vihkamist fasistlike okupantide vastu ja

kergendab partisanide värbamist fasistide tagalas.Tuleb hoolitseda,et aktsioonides oleks ellujääjaid

kes saaksid sakslaste hirmutegudest tunnistusi anda."" Väga huvitav dokument lausus koloneleitnant.

"Mulle oli siiani arusaamatu miks sakslased Vene külasid ja asulaid põletavad.Seda tegid siis 

venelased ise." (lk.36 ).Kirjutatakse ka vennatapu tragöödiast Avinurme kiriku juures."Viimane eesti vastupanulahing toimus Avinurme kiriku juures ja kestis alla tunni. Selles lahingus õnnestus ülekaaluka vastase rünnak tagasi lüüa.Keskpäeval lahkusid viimaste  eesti üksuste võitlejad Avinurmest ja võtsid kaasa niipalju haavatuid kui võimalik .Varsti pärast voori lahkumist toimus vastase kontsentreeritud rünnak eesti üksuste mahajäetud positsioonidele ja kirikule.Kui Eesti Laskurkorpuse võitlejad jõudsid kirikuni.polnud seal mitte ühtegi vastupanu osutavat eesti väeosade 

võitlejat.Pühakojas olid vaid üliraskelt haavatud ,kellest enamik polnud teadvusel.Jõudnud kiriku 

juurde ,ütles üks korpuse meestest teisele : "Kirikus võivad olla mõned fritsud.Põrutame neile 

kuraditele granaatidega.""Aga seal võivad olla ka mõned eesti poisid." arvas üks korpusemees.

"Mis kuradi eesti poisid.Ühesugused hitlerlased kõik" lausus kolmas korpuse mees.(lk.150)Ainult oma jõududega  ei suuda me venelaste sissetungi peatada." lausus Tõnise rühmakaaslane

Johannes Mühlberg.Mitte ainult venelaste sissetungi vaid ka Eesti Laskurkorpuse tulekut ,kus on

palju kommunistliku kooli läbi teinud mehi,kes hakkavad siin nõukogude Eestit rajama."(lk.144)

Nii mõrvati polkovniku pagunitega timuka  Trankmanni käsul ,kes oli Eesti ajal venelastele 

müünud Narva kindlustuste plaanid Porkuni kirikus eesti sõdurid ja lõmastati tankiroomikutega 

Tudulinna maanteel üle kilomeetrine voor haavatute ja hobustega.Samuti hukati kõik vangi

langenud eesti sõdurid.(lk.152 )Romaanis satuvad ühed tegelased Tõnis ja Jaagup kõlas moonaotsinguil punaväelaste kätte.Pääsevad tinasaamisest sest eestimeelsem teine korpusemees astub vahele."Ah kurat teab keda uskuda või mitte .Meid korpusemehi 

ärgitatakse ,et lähete Eestisse seal saab olema hea ja õnnelik elu.Ja nüüd on lugu nii,et mida

lähemale Eestile jõudsime seda rohkem mehi astus parteisse.Loodetakse muidugi soojadele kohtadele" rääkis esimene korpusemees.Nii et head teed teile .Ja jõudke õnnelikult koju.Ja teadke ,et mitte kõik sundkorras teenivad eestlased pole NKVD tööriistad" soovis teine korpusemees (lk 154)Kokkuvõttes võib öelda ,et romaan annab käsiteldavast ajajärgust hea pildi

Tervisi !

Jüri