Vähetuntud kirjamees Johannes Lapp

 
                                      Tere !

Ostsin endale antikvariaadist Johannes Lapi romaani "Vabaduse eest " (1930).Tegemist on
ka otsapidi nö.Vabadussõja romaaniga  kõige tuntumate Albert Kivikase "Nimed marmortahvlil "
(1936 ) August Gailiti "Isade maa " (1935 ) ja Kalju Rahu (Ferdinand Kool ) "Isamaa eest "
(1935 ) kõrval.Romaan koosneb kolmest osast :"Kodu enne sõda ","Sõjaväljal ","Kodu pärast
sõda ".Neist parim on teine osa,mis sisaldab värvikaid lahingupilte ,olustikukirjeldusi
sõjamöllus ja looduspiltegi.Romaan sai "Looduse "1930.a. romaanivõistlusel teise auhinna.
Rudolf Põldmäe kirjutab raamatus "Kirjamehi mitmes mõõdus .Uurimusi eesti kirjanduse
ja kultuuriloo alalt "(Tallinn,1973 ) J.Lapi romaani kohta järgmist :"Veel vähem vastas
auhinnale J.Lapi "Vabaduse eest ":See tahtis "Tõe ja õiguse " eeskujul olla positiivne
olustikuromaan, ühe suurtalu ajalugu ja omajagu läbilõige "vabadussõjast " ,kuid langes
viimase käsitlemisel räuskavasse heroiseerimisse ja muudes osades kuhjas distsiplineerimatult
elust kopeeritud toormaterjali."Richard Janno kirjutas arvustuses aga järgmist :"Peab siiski möönma
et vabadussõja üldilmestus on veelgi laiajoonelisem ja kujukam ,olgugi,et siingi ei ole antud.
terviklikku pilti ,ei psühholoogiliselt ega välisraamilt ".Siis- paljusidki puudusi kandev raamat.Kuid
värskust on,leidlikkust ning uudset käsitluslaadi,see kõik annab tunnistuse,et auhind siiski märki on läinud.(Postimees,1.11.1930).Üldiselt positiivselt märkisid romaani ära teisedki arvustused,pidades
just teist osa kõige värvikamaks ja õnnestunumaks moodustades justkui iseseisva teose "(P.Hamburg
Eesti Kirjandus 1931 ).Romaanis on ka hilisemates Vabadussõja romaanidest tuttav kahe vastaspoolel
sõdiva venna motiiv,J.Lapi romaanis poob aga käremeelne leitnant Endel Liigus oma punaväes teeniva venna eksikombel üles ja hiljem läheb hulluks ja poob iseendagi.Kuigi rooduülem oli käskinud haavatu Valka haigemajja saata.Ja talle öeldi :"Just nii ,teie ausus ,aga leitnant Liigusel
peaks ka teada olema,et tal keelatud on üht kaitsetut vangi ilma kohtuta ära tappa. "(lk.269)Haavatu
taskust leiti ka kiri :"Sinu armas poeg Mihkel ! ..Ai sa kurat " Mis vend Endel ka teeb ? Palju tervisi ka temale! Ai sa tuline kurat! Ai ai ai ,Endel,mis oled sa teinud -sa poosid praegu oma venna üles !..
Ja ei osanud ta oma suud lahti teha ,kes ta on ? Ja pidi see habe kurat tal ka nii suureks kasvama?
Kahju oli tal viis marka ära anda ja habe lasta ära ajada ja said sa nüüd enesele viie marga eest
köit ! ..Aga sina ministrihärra ,ätle kust said sa need kirjad `? Sa valetad ,et tema käest ,kes siin
praegu ripub ".(lk.273).Mõned read romaanist veel : Mis te siis muga tahate teha? küsib ülekuulatud vang :Meie ei tee sulle midagi ,aga ära sa seda teistele hinga ,et vabatahtlikult punaväkke läksid
!õpetab sõdur .Meie soomusrongil on niisugused kuradi vänged poisid ,need riputavad sind siis kohe oksa. !Hobune on ees ,võite vangi ära saata ! tuleb sõdur väljast .Aga kas ei saa Valka niiviisi,et soomusrongi juurde ei lähegi " küsib vang (lk.264 ).Värvikas olustiku ja looduspilt romaanist :
" Pika külma talve järel on täna esimene ilus varakevadine päev.Päike paistab meelitavalt
ja soojalt :Raudteeliinil on lumi sulanud.Kraavides ,kahel pool raudteed ,jookseb vesi metsa all sulavast lumest.Metsavahimajakese juures ,millest sõdurid mööda lähevad,laulavad esimesed
kuldnokad.Nähakse täna ka esimesi lõokesi.Ent nagu kontrastiks sellele kevadisele looduseilule
aevastab soomusrongilt "Onu Tomm " tuld ja sutisu sülitades ,õhku värisema pannes ja heledalt
vinguvaid kuule vaenlase poole saates." (lk.244 ).Romaanis on kirjeldatud ka sõdurite kaardimänge
ja Valga lõbukohtades möllamist.Täis pilt.
  Imelikul kombel ei leia Johannes (ka Johan )Lapi nime Eesti kirjanike leksikonist (Tallinn 2000 )
ega"Eesti kirjanduse ajaloost IV " (Tallinn 1981-1984 )Väljaandest Nool 1931.aastast lugesin,et
kirjanik Johannes Lapp oli sündinud 1889.aastal ja teeninud Vabadussõja ajal 3.Jalaväepolgus.
Johannes Lapi teenistuslehel oli märgitud,et et ta oli sündinud Viljandimaal Puiatu vallas 25.
novembril 1889.aastal ja vastuvõetud 17.detsembril 1918 3.Eesti Jalaväepolku /ERA.F.680.3.598 )
Genist leidsin,et eJohannes Lapi(1889-1965 Iru )sünniajaks on märgitud 7.detsember 1889 ja
kuna vana ja uue kalendri ajavahe oli 12 päeva ,siis võib väita,et tegu oli ühe ja sama isikuga ja
kirjanikuga.Pärast romaani "Vabaduse eest " ilmumist kadus J.Lapp kirjandusareenilt ja oli pidanud
1920.aastatel Viljandis mitmesuguseid kontoriameteid.Aga jah,varasema ja hilisema elukäigu
kohta ei ole leidnud rohkem dokumentaalseid kinnitusi ja teavet.

Head päeva !

Jüri