Fred Kraav "Risttules "

         

                              Tere  !

          Ostsin kunagi antikvariaadist kaheksa euroga huvitava raamatu - Fred Kraavi romaani
        "Risttules " autori pühendusega ja puha.Muuseas ,huvitav on,et autori pühendusest võib
        selgelt välja lugeda,et raamat on kuulunud kunagisele riigiarhiivlasele,kelle üheks
        lemmikväljendiks aegajalt olnud "lähme arhiivitolmu kõrist alla loputama ".
          Fred Kraav (1923-2010)on inglise keeles kirjutanud kaks romaani.Neist esimene
         "The Partisans " ( New York 1952 ) jäigi eestindamata.Teise -"No Other Choice "
        tõlkis ingliskeelsest käsikirjast  E.Järvel ja see ilmus 1958 pealkirja all " Risttules "
        Saatus oli teda kokku viinud ühe N.Liidust põgenenud vene ohvitseriga,kes oli kaks aastat
        Karula laantes metsavendadele jahti pidanud ,väliseesti lehtedest metsavendade kohta
        loetu ja algselt vene keeles ilmunud  H.Leberechti romaani "Valgus Koordis " läbi-
        lugemine ajendasid teda kirjutama romaani "Risttules ".Ka Petseris elanuna oli tal hea
        vene keele oskus.( Võrumaa juurtega merekaru Fred Kraav jagab oma elu Eesti ja
        Kanada vahel.Lõunaleht ,11.mai 2005.).Romaanis on värvikaid tüüpe (Kaukaasia
        eestlasest maakonna parteisekretär ,ideeline kommunist Mets  Võrust, miilitsaülem Kala
        parorg Maasik,sekretär ,Susi ,peategelane punaarmeest demobiliseerunud ja kodutallu
        tagasijõudnud Andres Pettai jt.),naljakaid dialooge ja detailegi on üsna palju.Metsavendadel
        oli kombeks pärast õnnestunud endavarustamise reide "tervituskirju" punastele võimumeestele
        saata.Ka hoiatust saadeti,et kui punavõimurid kohaliku elanikkonna suhtes oma käitumist ei
       paranda,õiendatakse arved.Metsavendade salga juhiks on kujutatud "Must Kapten ".Teos on
       põnev,märgib ka aastal 2000 ilmunud Eesti kirjanike leksikon.Pinge kasvab, raamatut ei pane
       enne käest,kui see on läbi loetud.Alatasa kakerdavatel miilitsameestel äpardub peaaegu kõik ,
       seevastu metsameestel õnnestub peaaegu kõik.Mõned huvitavad lõigud raamatust : "  Varsti
       teab terve vald,et Andres Pettai sümpatiseerib partisanidele ja miilitsaamet on vaid suitsukatteks"
       (lk.147 )."Partei on tüdinud teiesuguste saamatute joodikutega õiendamast.Mul ei ole
      midagi selle vastu,kui mees mõnikord paar napsi võtab,aga juua end päeva täis nagu siga
      seda ei või me kauem taluda.Nüüd saan ma aru,miks siin rajoonis pole midagi saavutatud ,
      kui te igal hommikul vajate sellist peaparandust nagu täna " (lk.220-221 )."MVD tuleb
      appi ainult siis ,kui teie inimesed enam omal jõul hakkama ei saa ,aga siin rajoonis on viimane
      moodus vististi anukeseks,et lõplikku edu saavutada " (lk.203).Peategelane Andres Pettai kogeb
     lõpuks ,et kohaliku nõukogude aktiiviga kaasa mängida rohkem ei saa ,kui tahad säilitada oma näo
      ja liitub metsavendade salgaga.,kus vend juba ees.Nii et raamat väärinuks mõnda esimest
      preemiat.Hea raamat,tekitab rohkem huvi antud teema vastu.

    Kõike head !

   Jüri