Vabadussõjalaste rännakud

Tere ! Uurisin vabadussõjalaste poliitilse politsei kartoteegikaarte .Need on huvitavat informatsiooni täis..Artur Sirgu (1900-1937) oma oli kohati kummaline -kaardi lõppu oli pliiatsiga kirjutatud,et ta sõitis 21.veebruaril 1937 Brüsselisse.Muidu on kõigi teistegi vapside kaardid ikka musta tindiga kirjutatud. R.Marandi ja W.Tominga uurimuste järgi ei saanud ta kuidagi nii vara -s.t enne maid juunit 1937 Luksemburgis olla.A.Sirk suri kukkumisel saadud vigastustesse. Aga Saksamaale ei olevat teda lastud,aga just sinna olevat ta tahtnud minna.Kas ei olnud ta saatuslikul ööl just sinna põgenemas.Gestapo oma tööd tundis ,kirjutas Jaanus Kulli/Artur Sirgu salapärane põgenemine ja surm.Õhtuleht.19.veebruar 2018.Siinkohal meenub üks episood filmist "Seitseteist kevadist hetke ",ka sellest on J.Kulli kirjutanud.Oskar Rütli ,üks vapside finantseerija kirjutab aga oma raamatus " Mälestusi ühe eesti sugupõlve tööst ja võitlusist " : "Ajaloost teame,et võimumeestel on ikka olnud selliseid kaasajooksikuid ja käsilasi ,kes oma meeldida tahtmise ja roomamise püüdes tihtigi kaugemale lähevad ,kui nende ülemused ise seda võib olla soovivadki.Isegi Vanast Testamendist leiame lugusid,kus ülemusele meelehää tegemiseks on toime pandud ka mõrvu.Ka Sirguga võis niisugune Vana Testamendi lugu juhtuda."(lk.387 ).1938.a. mais tappis NKVD Hollandis Rotterdamis ukraina rahvuslaste ühe liidri Yevhen Konovaletsi.Aga vaevalt Sirgu kallale oleks mindud.Võibolla läks A.Sirk 21.veebruaril 1937 kohtuma Belgia reksistidega,1929 a. asutatud Belgia Eesti Seltsi minekut ei usu,sellest oleks ilmselt kartoteegikaardile jälg jäänud ,uut kaarti polnud alustatud.Tolleaegne Brüsselis elunevate eestlaste nimekiri pakub eestlaste arvuks 61 (ERA.1601.1.127 ).Atentaadid riigivanemale ja kõrgematele riigitegelastele polnud maailmasõdadevahelisel perioodil Ida Euroopas siiski midagi erakordset .1922.a. 16.detsembril tapeti kunstigaleriis kunstinäituse avamise ajal Poola esimene president Gabriel Narutowizh.15.juunil 1934 Poola siseminister Bronislaw Pieracki ukraina terroristi Hryhory Macejko poolt (R.Marandi .Mustvalge lipu allTallinn 1997 ).Eestis tapeti 1924 a. 16.augustil Riigikogu liige Jaak Nanilson.1934.a.lõpus tekkis aga ka Eestis riigivanemale ja kõrgematele riigitegelastele atentaadi korraldamise hõngu.Tegu oli ilmselt provokatsiooniga ,et Eesti Vabadussõjalaste Liitu,mis ei olnud enam legaalne ,kompromiteerida. Kummaline nähtus vabadussõjalaste liikumise ajaloos olid nn. vaps-terroristid,kirjutab Jaak Pihlau ajakirjas Akadeemia 2002 nr.4/ Aleksander Viidiku varjatud elu : Vabadussõjalasest NKVD tippagendiks.Aleksander Viidik ( 1888-1956 Tallinn)ilmselt oligi provokaator.Tema kartoteegikaardil on ka kirjutatud,et viimasel ajal seisab vabadussõjalaste liikumisest eemal ,kuna on kaotanud vabadussõjalaste seas usalduse.Teda kahtlustatakse kui vabadussõjalaste lendlehtede valmistamise paljastajat polpolile.Polpoli provokaatorid võisid olla ka Martin Sepp ja Johannes Meibaum.Viimane hukatigi 1941.a. oktoobris Tartus GPU palgalise agendina ja aferistina.Jutt on laiemalt nn.Reha ,Meibaum,Sepa grupist ,kellest 10 kohtualust vapsterroristi - Martin Sepp ,Joosep Meibaum ,Rudolf Reha ,Arnold Pikkat ,Jaan Lukk ,Leonhard Lutso ( 1908-1996 Rannu Eesti ),Adam Kresling , Artur Braun Endla Kresling (1904-2006 Rannu Eesti )mõisteti 1935 26.09 erinevateks tähtaegadeks vangi.Osa neist tingimisi .Leonhard Lutso üheks aastaks vangi,Adam Kresling Jaan Lukk Arnold Pikkat viieks aastaks vangi Joosep Meibaum ,Martin Sepp,Rudolf Reha kuueks aastaks,August Pais, Artur Braun,Endla Kresling tingimisi üheks aastaks vangimajja.Johannes Liiv jäi esialgu tabamata ja tabati 12.12.1935 ja mõisteti eraldi kohtuprotsessil 30.01.1936 kolmeks aastaks vangi.(R.Marandi.Mustvalge lipu all.Tallinn,1997,lk.61-62 )Vapsterroristidest tegelased vabastati mõned armulikult 1936.a. mais,R.Reha,M.Sepp,J.Meibaum 1937 .Adam Kresling sõitis pärast vabanemist aastaks Bulgaariasse.Kolmel tegelasel -Elmar Räisal,Johannes Kuusel Adam Kersling sõitis pärast vabanemist aastaks Bulgaariasse.Kolmel tegelasel -Elmar Räisal,Johannes Kuusel ja Julius Kiisholtsil (1898-1985 Eesti )õnnestus Soome põgeneda,sest nad olid kohtuni allkirja vastu vabaduses.Vapsterroristide suurimaks väidetavaks kavandatud aktsiooniks on jäänud plahvatuse organiseerimine 1934.a. 11.novembril Tartu Pauluse kalmistul avatava Vabadussõjas langenute mälestussamba avamise puhul,kuhu pidid tulema riigivanem ja teised kõrgemad riigitegelased.Innustunud kaasaminejaid oli ,peagi aga jäeti see "üritus " ära,kuna surma oleks saanud liiga palju inimesi.Soome oli põgenenud arreteerimise kartuses ka EVL Viljandi osakonna liige "Vapsterrorist " Karl Mölder (1899-1965 Helsingi),kes osales ka Soome Talvesõjas Pärast 1938 .a.amnestiat tulid mitmed Soome põgenenud vabadussõjalased nagu Juhan Libe,Paul Telg,Johannes Teder Eestisse tagasi.Viimane vahistati lühikeseks ajaks 16.jaanuaril 1940 Tallinnas kihutustöö tegemise eest eestlaste Soome Talvesõtta minemise kasuks.Julius Kiisholts tuli ka pahaaimamatult 14.mail 1938 Soomest Eestisse ,nabiti aga Tapal 23.mail 1938 kinni ja mõisteti 30.juunil 1938 kolmeks aastaks vangi.Vabanes 4.aprillil 1939 armuandmise korras vanglast kui viimane vaps (ERA.927.2.11).Temale kui vapsterroristile ,kes polnud kohtusse ilmunud ,amnestia ei laienenud.Voldemar Kivistikku ,kes sõitis samuti 16.mail Helsingist Eestisse,kimbutama ei hakatud.Elmar Räisa ja Karl Mölder ei tulnudki Soomest tagasi .Mitut tegelast -Richard Sutti ja Erich Laant(1908-2003 Kanada ) ei võetud vormliselt vastutusele süütõendite puudusel.Neist esimene teenis omal ajal Prantsuse Vöörasteleegionis.Aga eelpoolmainitute puhul relvi leitud oli -kaks püstolit,kolm revolvrit ja kaheksa käsigranaati,kuigi mõnede puhul seisnes süü ainult nende edasitoimetamises.Nii et võimudel oli millest kinni hakata.Vabadussõjalaste kiusamise üheks lõppakordiks oli ka veel vapsterroristide varjajate protsessid 1936 26.märtsil ja13.08.1936(R.Marandi.Mustvalge lipu all,Tallinn,1997,lk.62),kus teiste seas mõisteti 8 kuuks vangi Albert Ohwrill(1906-1979Austraalia)ja Siegried Johannes Plees.Nii et väga pahad inimesed olid need vapsid ja vapsterroristid.Paguluses "kaklesid " endised isamaaliitlased ja vapsid võibolla veel edasi 1977,kui A.Sirgu mälestusaktust peeti."Eesti Päevaleht" 14.novembril 1935 järelhüüdes Karl Mölderile ei maininud ,et ta sinna põgenes ,vaid kirjutas,et siirdus. See selleks.Oma kunagist loengukonspekti sirvides leidsin, et olin sinna kirjutanud Eesti Vabadussõjalaste Liidu liikmete arvuks 52 000.Võibolla oli neil liikmeid niipalju.Võrdluseks Läti Perkonkrustsil 10000-15000,mis ei olnud ka nii kireva koosseisuga kui EVL.Veel on huvitav,et näiteks Lätis saadeti Gustavs Celmins 13.novembril 1937 riigist välja,Eestis vastav traditsioon puudus.Lasin Läti Ajalooarhiivis G.Celminsi kartoteegikaardi välja tuua,aga seal polnud ka rohkem informatsiooni mis ja kuidas.Lihtsalt läti keeles,et saadeti 13.novembril 1937 välja .Huvitava asjana olen leidnud mõne isiku puhul (mitte küll vapsi )toimikust kaitsepolitsei tungivat soovitust elada välismaal,näiteks Venjamin Maser(ERA.R-1.2k.311), kes elas 1920 aastate lõpust 1940.aastani kusagil lääne riigis. Head päeva ! Jüri '