Jaan Kärner "Tuuled pöörduvad läände"

                         Tere !


       Jaan Kärner (1891-1958)avaldas 1937.aastal romaani"Tuuled pöörduvad läände ",mis jutustas
      vapsidest.Nõukogude Eestis see ei ilmunud ,küll aga "Soodoma kroonika " (1934 )ja "Pidu    kestab"   (1938 )pealkirja all "Pidu lõpeb "  (1955).Jaan Kärner oli 1911 läinud õppima Moskvasse A.Sanjavski ülikooli ajalooosakonda.1912 õpingud katkesid ja ta tuli tagasi Tartusse ja Tallinna.
J.Kärner oli olnud sotsiaalrevolutsinäär ja puutunud kokku isegi V .Kingissepaga.1920.a.lõpul
tema poliitiline ind rauges ja ta hakkab harrastama laia joonega eluviisi,satub võlgadesse ja laostab tervist.1933-1934a.aastal sattus Kärner vapside liikumise sogasesse hoovusesse .See oli eksisamm,mida ta kaua ja sügava piinlikkusetundega läbi elas,kirjutatakse Eesti kirjanduse ajaloos
(EKA I ,Tallinn 1981,lk.180 ).Vapsid on romaanis kujutatud mustades värvides,kes on valmis minema oma eesmärkide saavutamiseks kasvõi vägivallani ja kodusõjani.Romaanis lõik :"Ja pea seda meeles,ütlen ma sulle.Meil seisab ees otsustav võitlus marksismiga.Oleme riigikogu juhatusele esitanud vastava seaduseelnõu .Kuid erakonnad muidugi ei anna sellele käiku.Nad mängivad
sotsidega kokku,et aga oma nahka päästa ,mis rahva poolt juba ammu on parkimisele määratud.
Ja sellepärast me  peame arvestama  väga tõsiseid sündmusi.Peame selleks oma jõudusid
organiseerima.Tähendab teie valmistute siiski kodusõja vastu.Ja ma kardan,et kas te oma ettevalmistustega seda just välja ei provotseerigi."(lk.181).Ilmekas romaanis on peategelaseks
"Tuleviku Hääle" toimetaja Ants Kõvamees ,kes kõigub kahe leeri -demokraatliku ja vabadussõjalaste vahel .lubab katseks liitu astuda,ent loobub sellest ja jätab vabadussõjalaste
kihutuskoosolekule minemata.Romaanis:"Rahvakasu on teile ainult sildiks ,mille varjul teie oma ei sihte taotlete,mis mitmeti väga tumedad on.Ja sellepärast .mina ei lähe mitte teiega .Ma tänan
jumalat ,et sa mind niikaugele pole saanud ,et ma  Larkale ja Saksast laenatud mustvalgele oleksin truudust vandunud.".(lk.200)ja "Aga siis korraga ta leidis väikese lohutuse teadmisest,et ta siiski veel selle demokraatiavastase liikumisega pole kaasa läinud.ja mitte kunagi ei lähe.Ning selle lohutusega  heitis magama."(lk.190).Vabadussõjalaste liikumine lõpeb Soodoma väikelinnas kurvalt-
notar Poopuu lõpetab enesetapuga ja vapside teine aktivist Vahaste sureb raske haiguse tagajärjel.
Peategelane Ants Kõvamees langeb valekaebuse alla nagu teeks ta koolis õpetajaametis vapslikku kihutustööd ,tegelikult tahab väikelinna linnapea proua lisateenistust ja Kõvamees peab suunduma Tallinna. ,kus talle vana kamraadi advokaat Lagevesti kaasabil leitakse õpetajakoht.Leida Kukemelk.
kellega ta metsas tihti jalutas ,läheb Sveitsi tiisikust ravima.Peategelane on ainelises kitsikuses olnud ja naisest lahku läinud.Romaani pealkiri võib olla pärit järgmisest lõigust:"Tuuled pöörduvad läände
nagu sa ütled.Sealt tuuakse meile igasuguseid veidraid mõtteid ja viise ,millega pimedaid masse hullutada võib.Küllap meil veel tuleb aeg ,kus kogu rahvas marssima pannakse .Ja kui rahvas ise
tahab,miks ka mitte._?Läheme ! Nad siirdusid raudteejaama einelauda.(lk.208)Vapside rahaallikatest ja sidemest  Saksamaaga :"Olgu.Nojah .Aga selle sa jätsid enne ütlemata ,kust neile need hiiglasuured tulevad,mida nad kihutustööks tarvitavad.-Ju need ikka meie ärimeestelt tulevad,kes nende võimule
pääsedes loodavad hakata hiilgavaid otsi tegema.-Lori .Saksamaalt need tulevad.Puha Hitleri rahad"(lk.138)."Ja nüüd see Poopuu avameelne pihtimus!Tal oli otse juba mõtelda ,kuidas too tema kunagine sõjaseltsimees oli kõnelnud relvadega
võimuhaaramisest ja sõprusest ja tolliliidust Saksamaaga.Temas kippus vägisi esile tunne,et siin on juba tegemist oma riigi ja rahva äraandmisega."lk.190).Kui Poopuu oli läinud ,valdas Kõvameest
korraga jälle ääretu nukrus ja mahajäetuse tunne (lk.189).Vapside liikumisega läks kaasa igasugust
rahulolematuid kihte pea  kommunistide  ja sulideni välja.Romaanis :"Ühes  väikeses toas laua taga
ääres istus tüse lihunikunäoga einelauapidaja kellegi tundmatu mehega ja luges sellele ette järjekordseid sooviavaldusi liitu astumiseks.Need sisaldasid nagu harilikult ,lisaks veel väga mitmesuguseid isikuloolisi andmeid ,mis olid kirja pandud vastuste näol sellekohastele trükitud
küsimuslehtedele.-Karindosk Adam ,luges einelauapidaja -lihttööline ...karistatud viieaastase sunnitööga kommunistliku tegevuse eest.-Läheb lausus tundmatu.Niisuguseid suure suuga aktiviste on meile just vaja.Mis sõna ütleb,see passib nagu rusikas Ropka mehe kulmu pihta.-Aruhein.Peeter,päevatööline ..kolm aastat sunnitööl olnud ..jälle kommunistliku tegevuse pärast.-
Vüb vastu võtta .Tossike see mees ju on aga eks ta ikka midagi tee meie kasuks.Peeasi ,et ta on
senise korra all rängasti kannatanud ja seetõttu kibedat viha täis nagu uss mürki.Edasi !(lk194).
Ja nii edasi..
    Jaan Kärner elas aastail 1921-1936 Elvas vabakutselise kirjanikuna,väljaarvatud aastad 1927-1929
kui ta oli "Loomingu " peatoimetaja.Eks ta seda autobiograafilist materjali oma teoses kasutas.
Soodoma väikeliinas võib ära tunda Elvat .Elvas(romaanis siis Soodoma ) oli raekoda,mis on
romaaniski :"Pool tundi hiljem istus Kõvamees raekojataguses restoranis pudeli õlle juures ,süda täis
tuima hõõguvat valu ja peas niisugune keerle vir-varr ,et ta seda kuskilt otsast ei osanud lahendama hakata.(lk.165).Keelatud kirjanduse nimestikus vist  nõukogude ajal ei seisnud,vähemalt Stockholmis 1980 aastal väljaantud väljaandes "Kodumaal keelatud raamatud" seda pole.Arhiivist võib   veel uurida.Eks romaanis ole nõukogude võime riivavaid kohti aga tuleb ka arvestada ,et tsensuur hiljem 70-80ndail pehmenes ka tsensoritele võis ühteist märkamata jääda ,võidi midagi ka läbi lasta. .Romaanis : "Te mäletate ,,seletas Soplepmann segamata enesekindlusega -kuidas seal (Venemaal -J.T)omal ajal rahvale tõotati rahu leiba maad .aga nüüd-mis on seal nüüd.?GPU,koonduslaagrid ja nälg.(lk.107). Kokkuvõtteks üks parimaid romaane vapside ja Isamaaliidu  ajajärgust eesti kirjanduses Vaino Kallase "Valega tõe jälil " ja Raimond Kolgi romaani "Elu edeneb " kõrval .

Tervisi !

Jüri