Aastalõpu meenutusi

Tere ! .. Pühadekaartide saatmine on ilus komme. "Mnemoturniirist " kuulsin ,et jõulukaarte hakati Inglismaal saatma aastast 1843,nii kaugelt on see komme pärit.Vanadelt kaartidelt saab vaadata kui kaugelt sugulastega läbi käidi.Vanaema on kaartidega läbikäimises olnud näiteks Hiie talus elanud tädipoja Alfrediga."Mnemoturniiris" on olnud teisigi huvitavaid asju näiteks sain teada,et ütlus iga kingsepp jäägu oma liistude juurde on tulnud Vana-Kreekast.Vanakreeka maalija Apelles tavatsenud oma pildi taha peituda,et kuulda salaja vaatajate arvamusi.Ükskord arvustanud üks kingsepp maalil kujutatud sandaale.Nüüd ei pidanud Apelles enam vastu ,vaid ronis pildi tagant välja ja nähvas : "Kõik ,mis on kinganinast kõrgemal,pole enam sinu asi " Käisin Maneezi galeriis ,seal on mingi huvitav endise Aaadressbüroo kartoteek ,kust sain rea sugulaste aadresse Kadrinas ,Tapal ja Tallinnas.Näiteks oli üks sugulane elanud Virmalise tänaval. Üks teine elas Niine tänava majas,mille sain ühest teisest allikast.Vaevalt küll vanaisa sel onutütrel Tallinnas külas käis..Kui kaartegi saadeti.Aadressbüroos olen ma kunagi käinud aastal 1985 üks keskkooliaegne klassivend laenas Albert Kivika romaani "Nimed marmortahvlil" ja ei toonud viis aastat tagasi ,siis aadressbüroost sain aadressi ja sain ka raamatu tagasi. Aastat ilmestas koroonaviirus ,tahaks loota,et see ükskord läbi saab nagu ühes laulus lauldakse,muidu on see nagu Hiina vandenõu ,mis ründab kapitalismi ja meelelahutustööstust.Ja muidugi inimelud.Aga arvata võib,et turism ei taastu endisele tasemele ka järgmise aasta teisel poolel ,sest paljudel ei pruugi reisimiseks enam raha olla.Loodame,et saame suveks viirusest jagu.Siis ei tule ka struktuurimuutusi majanduses.Kuid võiks rohkem mõelda sellele,et peame suutma end ise rohkem varustada näiteks kingadega ja sealihaga.Uuel aastal tahaks rohkem reisida Eesti piires see aasta suvel sai ringi käidud liiga vähe.Häid jõule ja aastavahetust ! Jüri

Kalju Reimets " Põrgu sepikojas "

Tere ! Lugesin Kalju Reimetsa memuaare "Põrgu sepikojas " (Faatum 2007 ),kes pikki aastaid vaevles stalinlikes vangilaagrites.Raamat annab hea pildi eluvõitlusest NKVD ja poliitvangide keskel .Autor kuulus Eesti Rahvuskomitee gruppi ja täitis Komitee ülesandeid.Põgenemine Patarei vangla kohtukambrist ei õnnestu.Ta viidi varsti Arhangelski metsatöölaagrisse ja sealt edasi Nahhodka koondlaagrisse Ohhoota mere kaldal Vladivostoki lähedal,sealt edasi üle Ohhoota mere Kolõma pealinna Magadani,ta hakkas töötama tinakaevanduses.Kirjeldused elust laeval ja laagrielust on värvikad.""Hiljem saime teada,et keegi poodi üles.Trümmis maksti kätte nii koputajatele kui ka neile kes kohtus liialt palju lobisesid või ülestunnistusi andsid.Selles paigas võis ohutult omakohut pidada ,sest vahtkond puudus ja koputajatel polnud põgeneda kusagile. Räägiti,et vangide hulka oli sattunud ka NKVD või miilitsa töötajaid.Nemadki leidsid oma otsa poomise läbi. Karistajad muutusid järjest julgemaks :patustajatele topiti kott pähe viidi pimedasse nurka ja sinna ,nari posti otsa neid nööriga riputatigi.Kui palju ohvreid saadeti teise ilma jääbki teadmata.Oli kuuldusi,et igal etapi üleveol toimus paarkümmend poomist .Laeva konvoiülem ei pidanud Magadani jõudes läbi viima juurdlust ,vaid kandis poodud aktiga lihtsalt maha kui füüsiliselt nõrgad ja haigestunud vangid "(lk.40 )"Alguses ei suutnud poliitvangid röövlite keskel kohaneda, nad lihtsalt ei olnud harjunud laagri kommetega.Esialgu pidid nad leppima kriminaalide omavoliliste seadustega ja alluma nende jõhkrustele.Eriti käis see Baltimaadest pärit vangide kohta.Oli juhuseid ,kus kõhetu vene varas oskas tugevast maamehest võitu saada,sest põline põllumees ei osanud kakelda.Enne kui ta taipas ,et on aeg vastu hakata,lamas ta juba maas."(lk.40 ).Platnoid laagris tööd ei teinud ,tihtipeale tõmbasid saapasäärest pussi välja ja lahing algas .Pussi võisid omada ainult kõrgemast seisusest kriminaalid ,muidu sai see tavaline taskuvaras pussi "ebaseadusliku omamise eest " karistada.Üks näide raamatust :" Eile peksti üht meie lukkseppa,kes meisterdas endale pussi.Terase mehed võtsid noa ära "(lk.91 ) Selliseid "lahingukirjeldusi " on raamatus päris mitu .Muidugi autoriteet mehel eduka lahingu järel tõusis "Ta tõstis noa.Instinktiivselt äigasin talle toruvõtmega otsaette.Platnoi kukkus mulle kaela.Tema elutust paremast käest kukkus nuga põrandale " (lk.88 ).Nad pidid alluma nii platnoide kui laagri admistratsiooni käskudele."Üldse hoidsid platnoid ühte nii vangimajas kui ka eraelus.Vahel tuli korraldus keegi maha lüüa ja seda ka tehti.Tihti oodati mõnda varast nii,et terariistad olid tapmiseks välja pandud "(lk.50 ). Leivanormiks oli laagris kaheksasada grammi ,lõunaks anti mõned lusikatäied putru..Vahel õnnetus hea juhuse läbi midagi paremat saada,nagu herneid ja ameerika lihakonseve.."Toitumise poolest erines eraisik vangist siin vaid selle poolest,et ta sai leiba niipalju kui tahtis ja mõnikord ka võid ja suhkrut " (lk.50 ).Kui normi ei täitnud, leiba ei saanud .Leib ja tubakas olid laagris kalleim vara.Kirjapaber oli defitsiit,seda vahetas ta tangude vastu.Küsiti "fasistilt " ka olude koht Eestimaal :"Selle jutu peale astus baraki keskele pikka kasvu viisakama väljanägemisega üle keskea mees ja torises "Aitab teile küll närukaelad !Viibisin 1940.aastal Eestimaal ja töötasin seal baasides,olin ehitustööl insener .Ütlen teile ,et seal oli vorsti ja ja saia igat sorti.Oli üks puhas ja korralik paik,vargusigi oli haruharva.See väike Eesti peaks meile eeskujuks olema.Jätkuks meilgi mõistust majanduslikult nii kaugele jõuda." (lk.47 ).Laagris oli teisigi "diversante ".Autor töötas ka ehitusel.Juttu on ka laagrisse saabunud hiinlaste julgusest ja mainitakse Karaganda laagri mässe.Ühel päeval oli hiinlaste barakk tühi ,kardeti,et kollektiivne vastuhakk võib nakatada ka teisi.Koos oli hiinlastega saabus laagrisse ka venelane,kes oli Hiinas tsirkuses töötanud.Oli palju neid,kes vastu ei pidanud,ka autor vaevles haiguse käes ,kuid paranes."Olin vana laagrikala,unustanud tsiviilelelu elasin ainult olevikus ,selles mis mind ümbritses ,ja et ellu jääda ,olin valmis kõigeks."(lk. 110 )Autor töötas ka ehitusel.Laagris korraldati ka krimkade ja politiliste vaheline võrkpallimats ,mille eel lasti vange puhata,mille poliitilised võitsid,sest krimkad hakkasid rabistama.(lk.149 ).Peaks veel mõne stalinlike vangilaagri memuaari läbi lugema.Mul vanaisa oli ka Balhasi vangilaagris,kus valmistas noa ,mille kaasa tõi.Head päeva ! Jüri

Mart Saareotsa romaani "Raudpuur " ainetel : sotsiaalkaitse ja tööpõlgurid

Tere ! Lugesin Mart Saareotsa (tegelikult Elmar Valmre 1909-1944)romaani "Raudpuur "(1935 ).Glamuursed ajaviiteromaanid praegu hästi ei istu.Margus Luige "Sulnis Saara " (2020 ) oli meeldivaks erandiks ,mille ostsin ja ka läbi lugesin."Raudpuuri " ostsin antikvariaadist ja see on romaan võitlusest kitsikusega ja tööotsingutest 1930.aastate Tartus. Peategelane Samuel Kaarep tahab muidugi peenemat tööd artiklite kirjutajana ,aga asi ei lähe libedalt.Viimaks nõustutakse tema töid vastu võtma nurgataguse ajalehe toimetuses aga tasuta.Hiljem hakkab toimetajal temast kahju ja pannakse rahad kokku ja ta saab neli krooni ,et üür ära maksta.Peategelane uurib kuulutusi,aga ei midagi temale."Nõuti ikka ja jälle kingsepapoisse ,plekisepapoisse,baaridaame,lapsehoidjaid aga mitte keskkooliharidusega noormeest kuhugi panka ,kontorisse või ärisse."(lk.30 )Peategelase kallim Virve Alber eelistab vaesele ja viletsalt riietatud Samuelile rikkamaid kavalere nagu Viktor Tammesson."Et ta oli ühes suuremas koloniaalkaupluses raamatupidajaks,teenides kahekakümmend krooni kuus,siis ta riietus viimase moe järgi ja tal olid alati käepärast mäned kroonid ,mida võis kulutada väikesteks lõbudeks."(lk.109 ).Muide see motiiv,et vireletakse kasvõi naise kukil elades artikli ilmumimisest saadud honorari oodates esineb ka teistes tolle aja romaanides.Naine Virve Alber tuleb aga Samueli juurde tagasi ,kui tal hästi hakkab minema .Ta oli proovinud tööbärsi pakutud metsatööd seal saab aga ta kaaslane õnnetult surma ja siis ta otsustab,et enam ta tööbärsile ei lähe ,sest seal ei pakuta midagi peale metsatööde.Tööbörsi kaudu saab ta aga tüki leiba mida jagati postijaama keldrist.Ta oli proovinud ka metallitööstuse ,mis varustas tervet Tartut metallpärgadega,valimistas paberkotte,proovis lauavabrikus kuni sai koha ühte klaasasjade kauplusse , hea koha kuupalga seitsekümmend viis krooni kuus.Virve tuleb ta juurde kahetsedes tagasi. 1930.aastatel tööbörsil registreeritud töötule andis tööbörs töötu kaardi,kui töötu ei võtnud mõjuva põhjuseta vastu talle pakutud tööd , võeti töötu kaart ära ja ta kustutati tööbärsi nimekirjast. Tuli ette juhtumeid ,et töötul polnud võimalik minna maale tööle.Tööbörs seda aga mõjuvaks põhjuseks ei lugenud ja töötu kustutati tööbörsi nimekirjast. Tääbörsil registreerimine oli töötuile takistuseks ka omal algatusel töö leidmisel.Lätis oli töötute abistamine mõnevõrra paremini korraldatud .Kui tööbörs ei suutnud 27 päeva jooksul töötule tööd muretseda ,oli töötul õigus saada toetusena kas toiduaineid või raha.(S.Ahelik.Tööpuudusest kodanlikus Eestis kogumikus Töölisklassi sotsiaalmajandulik olukord ja klassivõitlus kapitalismi ajajärgul :Tallinn,1987,lk.149 ja 160 ).Vastavalt uutele määrustele on linna tööbörs hakanud töödsoovijate nimekirjast kustutama neid,kes põhjendamatult ei võta vastu pakutud tööd Selliseid nn. "tööpõlgajaid on praegu kümmekond isikut,kellel on keelatud ilmuda tööbärsi ruumidesse./Parandamatud "Tööpõlgajad "Postimees,28 .X 1934.Ilmselt oli veel supiköögi võimalus,Linnaarhiivis on supiköögi teenistujate palgalehed. Aga praegu.Töötute seast heidetakse välja kuu jooksul ligi tuhat inimest :Kristiina Viiron .Ärileht,16.12.2014.Nii jäävad nad lähedaste ülalpidamisele või saavad toimetulekutoetust. Seega võib töötuid olla ametlikust statistikast rohkem..Praegu on vist nii ,et pärast 21 töötunädalat pead vastu võtma ükskõik millise töö.1938 avati tööpõlgurite töölaager,kus anti ka ihunuhtlust. Tööpõlgurite laagrist kirjutas Küllo Arjakas 2.augustil 2013 Maalehes "Koht ,mis ei vaimustanud kedagi ".Tõõpõlgurite laagri asukaid ei peetud tavalisteks vangideks,vaid hoolealusteks ,kes ei kandnud triibulisi rõivaid vaid pruune rõivaid sinise kraega erinevalt Tartu Koonduslaagri (Töö ja Kasvatuslaagri)asukaist ,kes olid rõivais,millega nad olid kinni püütud.Tööpõlgurite laagrisse mõisteti jaoskonnakohtuniku otsusega kuuest kuust kuni kolme aastani .Levinum oli siiski üks aasta kuni poolteist nagu totalitaarse reziimi saksaaegses Töö ja Kasvatuslaagris.Asja algatas kas politsei või kohalik omavalitsus või omaksed.Saksaaegse Töö. ja Kasvatuslaagri puhul .erinevalt tööpõlgurite laagrist neile ei õeldud mille eest nad olid kinni võetud ja kui kauaks (Martin Sebastian Kull .Tartu Koonduslaager.Meie ühine halb uni.Tartu,2010),ka Aira Kaal Ema ja tütar .Jenny Nõust .Tema viibimisest saksa okupatsiooniaegses koonduslaagris.Kultuur ja Elu 1962 nr.3 )Põgenemisi tuli siiski ette .Hooldusalune A.P.,kes oli 6.märtsi otsusega 1940 Harku Tööpõlgurite Töölaagrisse mõistetud,põgenes Arvila välistöörühmast , Kohila metskonnast.(ERA.852.1.4111).Nn.saksa ajal kehtisid tsiviil ja kriminaalalal paljuski vanad E.V aegsed seadused kui need ei läinud vastuollu uute Saksa seadustega.Nii mõisteti aastatel 1942-1944 inimesi jälle Tööpõlgurite töölaagri seaduse alusel vangimajja ja töölaagrisse.Nii mõisteti A.L. Tööpõlgurite Töölaagri seaduse alusel kuueks kuuks vangimajja ja on selle karistuse Võru vangimajas 21.aprillist kuni 21.oktoobrini 1943 ära kandnud .Aga varem iseloomustati :Põlgab tööd (tööpõlgamise pahe )elab jõudeelu ,hangib omale ülevalpidamist kaaskodanikelt ilma tööväärtust vastu andmata ja on andunud liigjoomisele et ta vabatahtlikult ei taha oma tööjõudu rakendada elu ülesehitavaks ja kasukandvale ning kogu ühiskonnale kasulikuks tegevuseks ja et seega tema tegevus on kahjulik praegusele korrale seepärast võttes aluseks Tööpõlgurite töölaagri seadus tema suhtes sundkorras tööle paigutamise toimetus aga enne isiku sundkorras tööle paigutamise otsuse tegemist anda talle 3 päeva aega vabatahtlikult kindlale tööle minekuks hoiatusega ,et kui isik selle aja jooksul senist olekut jätkab,siis kaotab ta töövaliku suhtes oma isikliku otsustamise ja tema tegutsemine määratakse kindlaks vastavate võimude poolt /ERA.4459.6.985 ).Riho Västriku uurimuse kohaselt oli Tartu Kz-s 1942 juulis 472 vahialust,kriminaalseid vahialuseid KZ.s ei olnud.(R-64.1.70)Viimatimainitud toimikus on Tallinna Töö-ja Kasvatuslaagri puhul selline lahter nagu tööpõlgur olemas.1943 a.sügiseni sellest kurjast asutusest oli läbi käinud 300 tööpõlgurit.Tartu Koonduslaager (Töö ja Kasvatuslaager 1942 juulist)oli kole koht ,barakkides olid neljakordsed narid ,tekke ei olnud käimla puudus ,selle asemel oli tünn.Barakid oli nii täis tuubitud,et magada tuli istudes (M.S.Kull.Tartu Koonduslaager...)Julmad valvurid ,nii mõnedki neist varem kinni istunud.Vange peksti püssipäradega ,nuutidega ja piitsadega,küll väidetava vastuhakkamise eest ,küll ilma põhjuseta ,lihtsalt lõbust.On näiteid TKL (Töö ja Kasvatuslaager )valvurite karistamise kohta.Näiteks karistati TKL valvur Luhasaart 3 ööpäevase arestiga (ERA.R-60.1.11,l.100)Harku Tööpõlgurite Töölaagris olid küllap paremad tingimused.Tartu tankitõrjekraavis ,kus Tartu koonduslaagri veriseid tapatalguid korda saadeti ,hukati mitu tuhat inimest 1941-1944,hiljem 1943-1944 ka kaugemalt toodud vange kirjutab Eesti Entsüklopeedia 1996.1941.a.21.detsembril teatab ajaleht ,et vabastati 189 poliitist vangi Tartu koonduslaagris .On kõnekas ,et teiste võimukandjate nimesid nagu prefekt Roovere või poliitilise politsei komissar Juht artiklis mainitakse ,Tartu koonduslaagri ülema oma aga mitte.Teates sisaldub ähvardus ,et vabanenu edasisel kommunismi toetamisel sõna või teoga tabab teda häving. Siiski keset kõige ägedamaid tapatalguid Tartu koonduslaagris leidus neid ,kes süütõendite puudusel vabastati nagu Aleksander Abramenkov 25 juulil 1941 (R-64.2.38 ),kui dokumente uskuda.Tartu Koonduslaagrist on kõige põhjalikum käsitlus ingliskeelne Estonia 1940.1945 (R.Västriku vastav artikkel )Tartu Koonduslaagrist käidi näiteks Tiigi tänaval tööl kus sugulased püüdsid vangidele riskeerides pakke anda ja ka Laevas metsatöödel ,ka juurviljalaos.Kõige ilmekam foto Tartu Koonduslaagri vangidest Anton Weiss Wendt raamatus "Murder without hatred :Estonians and the Holocaustb ")New York,2009 )Fotosid Tartu Koonduslaagrist on ka väljaandes "Riik malelaual ".30.augustil 1944 on Võru vangimajastTartu Töö ja Kasvatuslaagrisse saadetud 80 kriminaali (dokumendis kriminaalajaistuja )ilmneb dokumendist Eesti Julgeolekupolitsei Võru väliosakond Kelementi riminaalpolitsei Referentuur.(R-61.1.17 ).Seega võis selles laagris hiljem leiduda ka nn. "Work shy "ja kriminaalset elementi .Saksaaegsetesse kinnipidamiskohtadesse saadeti ka nn.asotsiaalset elementi (M.Maripuu.Saksa okupatsioonivõimude kinnipidamiskohad Eestis 1941-1944.Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2006 (lk.157-184 ). Tööpõlguritest kirjutati ka tolleaegsetes ajalehtedes, näiteks ajalehes Sakala 14.november 1942-Tööpõlgur peab minema töölaagrisse .Mõisaküla jaoskonnakohtunik määras poolteist aastat tööd töölaagris.Sellega võikski lõpetada,ma tahtsin oma arhiivi väljakirjutused kirja panna. Jüri

Genealoogiast veel

Tere ! Isapoolne liin läheb genis teoorjuse aega välja ,minu vanaisa isa oli Jaan Troonberk ,sündinud .12.september 1860 Karulas ,surnud 23.mail 1920.Jaan Troonberki isa seega minu vanavanavanaisa oli Joosep Troonberk ,sündinud 27.jaanuar 1821 Karulas ,surnud 2.jaanuar 1901.Väga hea,et teised on genis su eest töö ära teinud ! Huvitav on ka,et Jaan Troonberki vend oli Johannes Troonberk (1864-1913 ),tütar oli Helmi Troonberk (Viinamägi )(1901-1978 ) ,kes oli abielus Jüri(Georg) Viinamäega (1902-1941 ),kes oli sündinud Tapal raudteejaama kassapidaja pojana ,olnud 1920.aastate teisel poolel "Estonia "ooperikoori bariton ,elanud pikemat aega Brasiilias,1939 kodumaale tagasi tulnud oli Tapa Gümnaasiumi laulu ja muusikaõpetaja ,1940 Tallinna Rahva Omakaitse kultuuriosakonna juhataja,1941 hävituspataljonis.Hukati Tapal 4.september 1941.Andmed Tapa Muuseumi kodulehelt.Huvitav on veel see,et arhiivis ütles Jaan Ellen,et hävituspataljonis enamus eestlasi olnud sunniviisi ,võibolla mõni üksik vabatahtlikult. Eriti kui veel vangist vabaks saad.Eks seal hävituspataljonis metsikusi tehti.Aga ilmselt mitte kõik.Järva- ja Läänemaal võis hävituspataljonlane ka vanglakaristusega pääseda(Eesti rahvastiku kaotused .Eesti rahvastikukaotused II.1.Saksa okupatsioon.Tartu 2002.)Nagu võib lugeda ajakirja Imeline Ajalugu erinumbrist 2020 juuli artiklist "Põletatud maa taktika " ei tähendanud kuulumine hävituspataljoni nimekirja veel seda,et inimene olnuks sellega reaalselt seotud.Suur osa kuulunud hävituspataljoni üksnes formaalselt ,parteilise kuuluvuse või ametikoha tõttu nõukogude ametiasutuses pidi seal olema. Jüri

Tapa kandist

Tere ! Ma Tapal siiski ei käinud ,uurisin internetis liikuva pildi abil.Neid vanu üksikuid puumaju siiski on ,ehkki nagu Tapa Muuseumi kodulehel on huvitavalt kirjutatud,süütas kamp eesti kommunistlikke noori 3.augustil 1941 süütepudelitega Tapa südalinna.Nende seas Ene Jaar (peab vist olema Ene Järve ,s.31.03.1922 Läti,hukatud 19.08.1941-tema nimi on raamatus Eesti rahvastikukaotused II/I.Saksa okupatsioon 1941-1944.Tartu,2002)Tapa linnapea (täitevkomitee esimees )Leonardo Valts andnud 1941.aastal välja käskkirja ,et kogu linn tuleb maatasa teha ja vaenlasele suutäit leiba mitte jätta.Kui ta arestimajas süüa küsis ,antud talle selle asemel tema käskkiri.Usutav lugu.Leonardo Valts hukati natuke hiljem ,14.09.1941.Tapa kandis on elanud üsna palju sugulasi.Tapa Muuseumi kodulehelt sain teada,et üks sugulane olnud muusikamees ja mänginud saksofoni.Omamoodi huvitav ja tänuväärne on ka ka kui keegi teine on n..ö sinu sugupuud uurinud.Internetist sain infot ,mida ka ema ei teadnud.Isapoolse vanaema sugulased elasid Tapa kandis.Vanaema Amanda onu oli Pääro(surnud 1931) ja tema tütred Agnes ja Erna (1919- 2011),poeg Helmut 1922-2009 )Erna kohta on üles riputatud geni keskkonda foto.Vanaemaga sarnaseid näojooni ,elas 92 aastaseks. Vanaema ema Anna Noore õde Juuli elas Nõmmkülas ,suri 1946.Seal oli ka vanaema sünnikoht.Juuli poeg Alfred Remmer oli sündinud 1902.Sain selle info digiteeritud allikatest Saagas Nõmküla valla elanike nimekiri 1939(ERA.2526.1.275.)Elasid Hiie talus nr.22.Talus elasid ka Alfredi lapsed Heino (s.1934)ja Selma (s.1935-2015).Selma on ka meil Tallinnas külas käinud, elas ka ise Tallinnas.Vanaema suri 1977 ,ta ikka vist käis varemalt ka seal Nõmmkülas..Väike genaloogiline ekskurss. Head päeva ! Jüri

Rakvere

Tere ! Hea on suvel käia Rakveres,ei ole depressiivne Eesti väikelinn.Võibolla mõni väikelinn on ,kui üldse nii võib öelda.Eriti Pikk tänav on tore.Linna keskel on selgeltnägija Marilyn Kerro äri.Tema vist ütleski kusagil,et surnud hinged näevad,mis sa teed ja tunned ,juhul kui nad muidugi uut elu alustanud pole. Taksoga käisin ära vanaisa Trahteri talus .Tõeline metsatalu idüll,kuigi ilma elektrita.Esmapilgul näib ,et maja ei olegi.aga lähemale minnes paistab puude salu tagant katuse serv.Roheline traataed ümber veetud,on ka puitaeda.Õu korda tehtud nagu ka vana aida ja kuurihoone,uued aknad -uksed.Isegi ilus silt Vana Trahteri talu on aidahoonel.Pink kastanipuu all.Kemmerg.Uute omanike kiituseks tuleb öelda,et nad ei ole maja lagunema jätnud.2002 aastal oli uks lahti igaüks võis sisse panna ,aita oli magamisase tehtud."Seal käivad Rakvere kodutud magamas "ütles vene perekond .,kellel külas käisime ja kelle käes see talu tollal oli.Kuigi arusaamatuks jäi kuidas nad viitsivad niipalju kõmpida. Tagasiostmise mõtteid oli veel 2001 -2002 .Aga jah ligipääs sinna ilma taksota on raske ,kui just palju kõmpida ei viitsi.Oma auto peab olema.Kui juba seal ei ehita siis ei tee ka mujal,juba luku ette saamine on kunst.Ega minust poleks seal mingit ehitajat olnud.Laste atraktsioonid õuel,ise ka lapsena seal palju ringi jooksnud.Aga mõtlen,et üle ühe päeva seal vastu ei peaks,kuigi raadiole võib ju patareid sisse panna ,aga öösel seal üksi olla ei julgeks.Taksojuht ütles,et tema on kogu elu Rakveres elanud ja ei peaks Tallinnas üle ühe päeva vastu.Uudistest kuulsin,et üle Eesti olevat veel üle 700 talu ja suvila ilma elektrita. Aga vesi on ka kaevust.Korteris on turvauks esmase tähtsusega ,see annab nagu mingi kindlustunde.Aga metsatalu vaatamine annab nagu mingi energia ,ka taksoga ja mitte omanikuna. Jüri

Margus Sanglepp "Nõiatants " ja muust

Tere ! Lugesin Margus Sanglepa romaani "Nõiatants " (2016 ).Hea ajalooline romaan ,paistab silma huvitava kompositsioooni ja tegelaskujude poolest. Tegevus toimub Rootsi ajal XVII sajandil ,kui toimusid veel nõiaprotsessid ja oli mõisaorjus.Rootsis hakkasid need juba kaduma ,kuid siin ikka veel edasi. Pastor põleb koos kirikuga sisse ,sest tema vammusele satub tulekoldest sädemeid.Kirik põleb maani maha ,pastor samuti.Kui veel lisaks hukkub mõisaproua Maydell kaarikult maha surnuks sõidul Königsbergi ,siis muidugi peavad süüdi olema nõiad.Juhtumisi on viimases sündmuspaigas Sooääre Aro naine Eha,kes pidi minema mõisa ja keda hakatakse kahtlustama,lõpuks ei jää perel muud üle kui jätta oma majapidamine ja põgeneda metsalaantesse.Või siis hiljem põgenema linna,sest linnaõhk teeb vabaks .Romaanis esineb veel üliagar uus pastor Rennenkamff kes liiga agaralt inimesi nõidadeks kuulutab ja kelle peale Rootsis kaebekirju kirjutati ja keda kirjeldati kui ohtlikku fanaatikut."Usumehe agarus nõiaprotsessides tekitas alamates niivõrd suurt pahameelt,et see võis viia laialdaste rahutusteni.(lk.104 ).Uus pastor peab plaani talle pinnuks silmas olnud kohtunik mürgitada.Kirjutatakse veel timuka autust ametist.M.Sanglepp on kirjutanud veel kriminaalromaani "Maksuinspektori surm ".Nõiaprotsessidest on huvitavalt kirjutanud Maia Madar.Kogumikus "Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis " (Tallinn 1987 )artiklis "Nõiaprotsessid Eestis XVI sajandist XIX sajandini " "Üldse mõisteti Eestimaa ja Liivimaa kohtutes XVI ja XVII sajandil surma 65 inimest (Eestimaal 45 ja Liivimaal 20 ) kuna 40 surmaotsust langetati aastail 1610-1649 .Praegustel andmetel hukati 26 meest ja 29 naist.(lk.132 )Enamik nõiaprotsesside surmaotsuseid tähendas süüaluse tuleriidale mõistmist.(lk.130 )"Veel 1816 kuulas Harju meeskohus nõidumise pärast üle talupoegi Jacobi ja vana Harmi (Kose kihelkond )naise Anna .See oli ka viimane teadaolev nõidumisjuhtum Eesti kohtutes " (lk.140 ).Surmaotsuse kõrval oli ka teisi karistusi nagu ihunuhtlus."XVII sajandi keskpaigast oli tavalisim karistus peks kirikusambas.(enamasti 15-20 paari vitsu )millele järgnes maalt väljasaatmine .Siiski mitte kõiki nõidumises süüdistatuid ei karistatud,kuigi enda õigustamine ja kahtluse alt pääsemine näis olevat väga raske.On teada,et 218 süüdistatuist vähemalt 37 inimest vabastati (17 % )(lk.132 ). Koroonaajastu sai loodetavasti läbi.Tallinna Tehnikaülikooli BigBänd tegi sellest hea loo "Läks nii "Häid eestikeelseid lugusid on üldse praegu rohkem kui 1988-1989 kui olid näiteks Okaspendel , Krimbel,Ivo Linna ja Eich Krieger ja teised.Nüüd on nagu rohkem.Ithaka Maria "Sinu jaoks " Rebecca Kontus "Printsessi Laul " Tanel Padar "Soovin head " Inga "Milline päev " ja paljud teised .Vikerrraadiost kuuleb head muusikat.Muide üks huvitav ingliskeelne AOR band on First Night plaadi nimi on ka First Night.pärit vist Tallinnast nende plaati müüdi Põhja Ameerika suurimas meloodilisele hardrockile spetsialiseerunud internetipoes. Kinno ei saanud,aga ostsin DVD "Talve " .Hea film .Kandvad tegelaskujud Oskar ja Arnold ning huvitavalt on kujutatud omakaitsemehi."Seenelkäik "on ka hea,selle ostsin enne kriisi."Saatana pisar " (1993 )filmi pole näinud ,oleks vast huvitav ,see võidaks DVD le panna. Erameedial on raske ,aga üldse on kummaline ,et neid reklaamirahasid niipalju on,et neid raadiojaamu ja kanaleid ja ajalehti üleval pidada.Viimaste puhul lisandub muidugi otsene müügitulu.Aga eks see erameedia elu mitmevärvilisemaks muuda.Avaliku teenistuse veebist on näha,et riigiametnikel palgad kevadel 1.aprillist 2020 koguni tõusid.Näiteks arhivaar.kes sai 2019 1370 eurot saab nüüd 1460 eurot(bruto ).Intenetiavarustes leidsin huvitava viite läti ajaloolase Armands Paeglis teosele "Perkonkrusts par Latviju 1932-1944 ",et Perkonkrusts liider Gustav Celmins käis ka Eestis.Eesti raamatukogudes seda raamatut ei tundu olevat.Aga sellest võib ka A.Kasekampi ja R.Marandi raamatutes juttu olla. Ma ei saa 60 aastaselt eelpensionile minna ,selleks on vaja 40 aastat tööstaazi ja pension jääb siis 25 % väiksemaks.,küll aga 61 aastaselt ,kui on vaja 35 aastat tööstaazi ja pension jääb siis 19-20 % väiksemaks Kui hädalisi tekib liiga palju ,siis muudetakse seadust ,nii räägitakse juba toimetulekutoetuse tõstmisest pooleni miinimumpalgast.Kes see ikka 160 euroga vireleda tahab !Arvan,et ilma võõrttööjõuta me ei saa,kui juba näiteks Saksamaal ja Soomes on mall niisugune. Töökoht on mul hea ,kriteerium on,et sa pead vähemalt tahtma seda tööd teha,hambad ristis siin ei aita. Tervitades Jüri

Heino Susi " Üle lahe " ( 1975 ) ja muid mõtteid

                                                Tere !


          Lugesin Heino Susi (1925-1987 ) romaani "Üle lahe " (1974):Susi on kirjutanud veel näiteks
          raamatu "Lugusid möödunud aegadest "."Üle lahe "on lahe ja ladusalt kirjutatud  romaan jutustades eesti meestest kes valisid nn.kolmanda võimaluse Soome põgenemise ja ka seal armees
       teenimise ,millest kujunes tuumik tulevasele eesti sõjaväele.Ta kuulus ka ise vabatahtlikuna  Soome armee jalaväerügementi  JR 200 .Soome põgenes oma 3500
       inimest .19.augustil 1944 tuli Eestisse tagasi Saksa laevaga "Wartherland "tingimusel.et neid ei karistata  1752 meest( M.Laar.Eesti Teises maailmasõjas .Tallinn 2007. )Soome maha jäi  236 meest.Tiit Noormets on kirjutanud 1993.a. Sõduris artikli Karl Talpakust (1905-1991 ),soomepoiste juhist-
Ta oli tõesti arhiivi andmetel  vangis 22.augustist 1942 kuni 1.oktoobrini 1942.Ta ei tahtnud
sakslastega koostööd teha kui väga eestimeelne mees.Seetõttu ei olnud tal luba Eestisse tagasi pöörduda.Ta tuli salaja 13.septembril 1944 Soome luure kaatril. kui Eesti Rahvuskomtee sõjaline nõuandja.Toon mõned huvitamad lõigud romaanist.Soome sõitmise eest tuli maksta."Enne
 lootsikusse asumist korjas soome mundris mees minejate käest sõiduraha.2000
ostmarka nina pealt.Mul polnud rohkem kui paarsada"(lk.55)Romaan soome sõjaväeelust.Vahejuhtumid.nagu leiva ja suhkruvargus. "Hommikueine koosnes paarisajagrammisest
leivatükist,imepisikesest võikillust ,kaheksast suhkrutükist ja teest.Õigupoolest oleks sellest ju pidanud jätkuma,et ihuliikmeid käigus hoida.(lk.63 )Eestikeelsed käsklused ja puha!"Ei ,sellega polevat soomlased ikkagi nõus.See on siiski Soome sõjavägi ja selepärast valitsegu ametlikus osas
soome keel ja ja olgu soomekeelsed käsklused."(lk.86 ")Soome illegaalse sõitmise eest tuli maksta ."Enne lootsikusse asumist korjas soome mundris mees minejate käest sõiduraha .2000 ostmarka nina päält.Mul polnud rohkem kui paarsada.(lk.55).Uute võimudega kapten kaasa ei läinud.Tema tahtis
sõdida vaid Eesti ei kellegi teise huvides.Hoidis oma maad ja oma poisse.Need,kes temaga koos
madinas olid olnud,teadsid rääkida, kuidas ta iga laskuripesa kontrollis ,iga elu püüdis hoida.(lk.94. )
"Tuulik oli end päris soojaks rääkinud "On ikka tubakaid meie ohvitserkonnas ja juhtkonnas !
Mina poleks seda veel paari aasta eest uskunud :Kus on uppunud mõte -minna idarindele sakslaste
käest kannuseid teenima .!Et siis saab Uues Euroopas parema positsiooni.Teate poisid .see on riigireetmine.Lähevad kõik veel kord kohtu alla.Eesti riigi kohtu alla (lk.14 )Puudutatakse ka teada-tuntud Nikkari vanglast väljatoomise  õnnestunud juhtumit."Vangivalvurid on sääl jõle tubakad
tead.Kui marsid tähtsa näoga siise julgeolekumeeste munder seljas ,siis muudkui löövad
kulpi ja löövad kandu kokku.Meie mehed ütlesid,et vang number see ja seevaja viia Tõnismäele
pääkorterisse ülekuulamisele Saidki mehe ilusti kätteNo aga kui Kalaranda jõudsid võttis see
tubakas maast maailmatu tümika valas ühele meie sellile sellega pähe ja pani lõikama .Peaaegu
oleks politsei kätte jäänud."Kas  kämbudel see värk siis nii kehvasti on korraldatus,et saate
Patareist nii lihtsalt ja ilma paberiteta mehi välja tuua .""Einoh alati see niilihtne pole.See oli sihuke erijuhtum.Oli teada,et mees pidi ülekuulamisele viidama.Ja sihukest vempu polnud keegi enne proovinud.Meie mehed olid niikuinii juba sakslaste kahtluse all ning Soome sõidu plaanid
olid valmis."(lk.42.)"Nagu see lugu Mäe sugulasega ,kes hakkas Soome sõitma ka kinni püüti .Pisteti kah Patareisse .Aga onu tõi poisi paari päeva pärast välja .Sakslased ei saanud maast ega taevast aru,kuidas siis nüüd Omavalitsuse juhi sugulane sedaviisi Juhi ja Riigi vastu tegutseb.Muidugi ega see asi Mäe positsiooni paremaks teinud aga ära tõsta teda kah ei saa ,sestteist sihukest pole neil
kuskilt võtta."(lk.43 ).Hjalmar Mäe vend oli Punaarmee ohvitser Evald Mägi,kes suri 1967.aastal.
Üsna sarnane vennaga.Fotises on pilt olemas .Evald Mägil ei olnud poega ,võibolla mingi teine sugulane..Ja lõpuks;"Ka rla mõtles pisut.Ainult üks asi teeb sitta
moodi muret.Üks kölakas käib,et sakslased lasevad meil tulla küll aga ilma kaptenita .Tema olevat
kämbude silmis käige kurja juur."lk.244).
   Sugulane ,eakaaslane suri novembris ja oli elanud pikalt Magasini tänaval.Tema isa suri 2017 ja oli elanud samas kohas 77 aastat.Ema käis seal tihti.,st oli teatud tänuvõlglane  ,kui ta tuli 1950.aastal maalt linna,siis ta võeti sinna korterisse  ja ta elas seal 8 aastat.Sugulane jäi 46 aastaselt liikumisvõimetuks
ega ta niisama lihtsalt välja saanud..Ükskord andsin talle 2017.aastal taksoraha.13 eurot.Järelikult
keegi teda ikka aitas.Alice Cooperi plaat jäigi talle viimata.Ta ütles ,et kahte Cooperi plaati tahaks.
Eks tal neid plaate ikka oli.Cooperi plaate oli plaadipoodides kuskil 2003 või 2004 rohkem kui praegu.Võibolla ongi Cooperi parim plaat "From The Inside "(1978 )minu meelest see võib olla.A.Cooperist on mitmeid häid artikleid -näiteks K.KuningasAlice Cooper läheb põrgusse
Eesti Elu 1.detsember 2018.Kui sul informatsiooni eriti polnud siis sa ei teagi midagi eriti tahta.
1993.aastaks oli olemas küll Rokkmuusika käsiraamat (1991)mis oli küll üsna pinnaline.Raadiojaamades muusikat oli, küll Love Raadios küll Raadio Kukus  ,Raadio2s ,mis tegi elu mõnusaksOli veel TOP Raadio .Füüsiliselt neid muusikakandjaid 1993-1994 polnud peeaegu üldse,mõningaid Poola kassette Lääne muusikaga nagu KISS müüdi Tönismäe kioskis.V.iimasel ajal on hakanud meeldima üha rohkem eesti muusika Vikerraadiost  a la Suudlused soolaste huultega.Head eesti muusikat on palju.
 Puudutasime ka seda töökohalt " väljasöömise" teemat.kui tal viimane kord augustis 2019 kõlas käisin."See pole mingi uudis."Kunagi oli näiteks 1 ja 2.Toidukaubastu.2.Toidukaubastusse asja polnud."Sugulane oli tubli inimene ja oli pikka aega olnud ekspediitor..Natuke olen teinud endale etteheiteid,et oleksin pidanud tihedamini külas käima."Vaata kui raske on Tiidu elu" ütles ema.Ükskord oli ema imelik kui temaga koos külas käisime ."Ära ütle ,et sa nii vähe
palka saad".Sugulase invaliidsuspension oli 460 eurot.
 Loodame et see viirus peatub.Ja inimesed kultuuri ja meelelahutusektoris ,,turismis,hotelllinduses  pikalt tööta ei jää.Alles oli hirm seoses võimalike koondamistega Kirjandusmuuseumis.Märkasin huvitavat artikli
pealkirja internetis.Liina Laks.Hongkong annab igale elanikule 10000dollarit puhtalt kätte.Äripäev
26.veebruar 2020.Mingi seos seal peab olema ,minu blogi on vaadatud ka Hongkongis.Kunagi 2003 oli
ETV s katastrooffilm "Must surm.Die Todespest " Saksa 2002.Epideemia möllab,kõik ümbritsev elu on välja surnud. Kes seda praegust olukorda oskas ette näha !
  Silma jäi ka artikkel Puhasta oma karmat ;vabane eelmistest eludest pärit piirangutest ja blokeeringutest.I:Alkeemia 13.10.2015.Oluline on mõista,et meie ise valime oma mötted.Seega
valime ise ka oma filmi ehk elustsenaariumi Igaühel on õigus valida ükskõik milline film.Harjutamisegaon võimalik jõuda tajumiseni milline mõte mingil hetkel teie peas valitseb  .Oskus end sundida on tähtis oskus elus :Hirmu ja süütundemõtted tuleks jõuga maha suruda,aga see pole nii lihtne.Nad jäävadki sinuga kaasa.Olla iseenda vastu aus,sellest algab kõik.,ütles üks näitleja.Õige.
    Seoses pensionireformiga tuleb eelpensioni asemele paindlik pensioniiga ,mis tähendab,et
(eel )pensionile võib minna 3-5 aastat enne tegeliku pensioniea saabumist.,seega siis juba 60 aastaselt võin minna.Ema ütles ka,et sa võid eelpensionile minna.Seega siis väga kartma sissetulekute kadumist ei pea.Noorematel on probleemsem,kas selleks ajaks kui nemad pensioni või eelpensionikka jõuavad ,seda enam on.Aga küllap on .või siis on teistsugune ühiskonnakorraldus
nagu raadios arvatud on.Seni töötame,et päris tööpõlgur poleks.

Tervist !

Jüri
 

Enn Kippel "Kui Raudpea tuli ",Aino Thoen "Hallide mägede maa "ja muid mõtteid.

                      Tere !
Lugesin Enn Kippel (1901-1942 )romaani "Kui  Raudpea tuli  " (1937 ),mis oli 1930.aastate lõpu
üks menukamaid ,ilmus kohe mitu trükki.See rootsimeelne ja venevastane romaan nõukogude ajal
trükivalgust ei näinud ,aga ei olnud ka keelatud kirjanduse nimekirjas ,mingi J.Tombi nimelise
raamatukogu lettidel oli ta kuhjas  saadaval.(Arvustus L.Kaljundi.Eesti lugu Enn Kippel."Kui Raupea tuli "Eesti Päevaleht 11.detsember 2008 ).Romaani tegevus areneb Põhjasõja esimesel aastal
Narva all ,Jõhvi mõisa aladel,Laiusel.Turgutavad on kirjeldused vastuhakust mõisale ,kui mõisa
rendihärrat Engel Hartmanni või kubjas Juhkumit lüüakse nii kõvasti,et see pikali langeb.Näiteks
romaanis lk.98(Kui Raudpea tuli 1996 )"Kas sina mõisnik sunnid minu tütart imetama oma koeri "
"Ja siis rusika kerkides ning mõtlematult mida ta teeb ,lõi Tehvan rendihärrale ränga hoobi otse näkku.nii et ta kukkus oma kubjaste ette ristseliti maha ,kuna nägu kattus tal verega "Romaanis
esinevadki ajaloolised tegelased mölder ,pooleldi vaba mees Ronga Tehvan ,kes võitleb talupoegade
õiguste eest ja keda talupojad korduvalt luku tagant vangist päästavad.Mõisale vastuhaku korral on Jõhvi mõisa kutsutud ka soldatid,ent nende peamees keeldub ilma kohtuta Tehvani peale laskmast ,
teisel korral pääsevad talupojad suuremast veresaunast Rootsi kuninga Karl XII käsu läbi talupoegi mitte karistada.On veelgi romaanis ajaloolisi tegelasi nagu sõjaväelane ja eesti soost mõisnik
Toomas Jõerist.VE :Toomas Jõerist -sõjaväelane ja mõisnik A.Ruusmaa,18.märts 2002.
T.Jõerist oli sündinud 1677,kuulus Põhjasõja ajal Rootsi armeeJärva Rügemendi kooseisu,
väitles venelaste vastu 1700-1704,langes venelaste kätte vangi ja viibis vangistuses 1723 aastani.Tagasi tulles sai endale Järvamaal Piiumetsa mõisa ,vabastas osa talupoegi pärisorjusest Suri 1750 aasta paiku.Romaanis astub eesti maameestest värvatud Eestimaa aadlilipkonna ratsarügementi köster Hinno .Nad olid kokku koondatud lubadusega,et saavad pärast lahingut priiuse.Romaanis
on leidnud kajastamist mitmed detailid nagu Rootsi kuninga osavõtt Laiusel talupoja pulmast
lumesõda ,kuninga hobuse raua kaotamine Pärnus.Romaani lõpus mõisa rendihärra Engel Hartmann pageb
Jõhvi mõisast Tallinna ,kuna ei saa talupoegadega enam hakkama. Eks tänapäevalgi on oma kupjad.
    Teine romaan A ino Thoeni "Hallide mägede maa "(1954 )käsitleb eestlasi sõjärgsel ajal Belgias
söekaevanduses .Raske töö,inimesed kipuvad alla käima.Tiit Allas ei sobi üldse oma uute kaaslastega.Ka peategelane Tiit Allas ,kes aga lõpuks
kõrgemate jõudude mõjul,et ta kohusetundlikult käitub, pääseb Belgiast .Teda seob ühele itaalllannale Miriamile antud sõna ,niiet
ta ei saakski Belgiast lahkuda .Lisaks toimub kaevanduses gaasiplahvatus ,millest ta ka eluga välja tuleb.Miriam annab aga sõna tagasi ja ta saab raha eest ennast Belgiast eemale munsterdada.Kahju on
ühest tegelasest Hermanist kes on Belgiast peeaegu pääsmas onu rahadega Kanadasse ,ent pärast
kuut kuud uuesti jooma hakkab ja siis on kõikidel plaanidel kriips peal.Romaanis on ka kirjeldatud,et eestlased ei lähe kaasa kommunistide algatatud streigiga ,mis jääb soiku.Romaanist üks lõik : "
Nüüd oli tal aga ka selge ,et tal oli viimane aeg Belgiast lahkuda .Ta oli nõrk ja vastuvõtlik pahedele
nin kui ta ei tahtnud lõplikult alla käia ,pidi ta saama tervemasse ümbrusesse ,välja tapvast tööst ,mis ta vastupanuvõimet nõrgendas " (lk.246 ).Huvitav oli lugeda,et Belgia idaosas elab 70000
sakslast ja saksa keel on kolmas riigikeel (A.Hiietamm.Belgia kipub lagunema.Õhtuleht ,5.oktoober 2007.)
   Eneseabiraamatud ei aitavat ,olen kuskilt lugenud.Arvan,et tuleb välja kannatada ,elu igas
elemendis polegi alati meelakkumine.Positiivne mõtlemine,mis see ikkagi on .Kuulsin "Vikerhommikust " Ivo Linna mõttearendust ,et see võib olla see ,kui sa vähemalt püüad mingit
olukorda lahendada ,kui välja ei tule,siis mis sa teed.Nii see võib olla küll.Aga ei mäleta
aastakümnete tagant sellist väljendit nagu positiivne mõtlemine.Peamine on mitte ette karta,mitte panna pidurit kirjutas Lehte Hainsalu "Eesti Naine " 24.oktoober 2019. Ka raske teostada.Hirm ongi vist  negatiivne mõtlemine. "Vikerhommikus "ütles
üks pastor ,midagi  sellist,et elu kujuneb enimmõeldavate mõtete alusel .Seega peaksime mõtlema mida me mõtleme.Kas halbu  või häid mõtteid.Või  nagu  meenub üks internetist loetud
indiaani vanasõna ,et igas inimeses on kaks hunti võidab see hunt,keda paremini toidad !.

Head päeva !

Jüri