Tere !
Tunas on ilmunud viimasel ajal mitu huvitavat artiklit.Toomas Hiio kirjutab artiklis "viimase sõja esimese aasta ajaloost ja muustki " Jevgeni Nikonovist. "Tallinna kaitsmise 10.aastapäeval püstitatud stalinlik
kroonumonument Kadriorus asendati juba üheksa aasta pärast kunstilise taotlusega taiesega .1957.aastal
maeti Nikonovi säilmed Harkust Maarjamäele ümber ja sinna paigutati ümber puugi ,mille külge seotuna ta olla väidetavalt elusalt põletatud."Jevgeni Nikonovist ilmus lugu ka "Eesti Ajaloos " 2020 nr.7 Marko Kadanikult.
"Kuidas kangelasi tehti .Jevgeni Nikonov käis pärast sõda oma haual ."Margus Maiste analüüsib artiklis "
Indrek Paavle "must raamat " 2002.aastal ilmunud raamatut " Eesti rahvastikukaotused II.1 .Saksa okupatsioon 1941-1944."Ainsa raamatu puudusena saab välja tuua puudujääke informatiivsuses , oleks võinud välja tuua millised fondid lühendite nagu Rag ja Ras taga peituvad.Puudus ,millest teised "mustad raamatud" nagu "Poliitilised represseeerimised Eestis 1940-1988" vaba on.Mõnedes nõukogude aegsetes
propaganda raamatutes oli ka viite taga lihtsalt "ENSV ORKKA fondidest või uurimismaterjal ,mis tähistas KGB materjale.Aga muidu on raamat hästi huvitav,mida Margus Maiste analüüsib..Saksa okupatsiooni hukati raamatu järgi 7798 Eesti kodanikku .,Margus Maiste artikli järgi neist 5320 eestlast.Praegu pakutakse erinevates uurimustes hukatute arvuks juba 8000-9000..Naisi kokku 1221
Naiste hukkamisele viimine oli eriti hirmus.Tartus olnud veel 1950.aastatel kasutusel ülevärvituna buss ,millega mahalaskmisele viidi (Tõnis Avikson.Eile.Täna.Homme.Edasi ,5.mai 1987.)Margus Maiste kirjutab:" Kui juudid (rahvuse,mitte süüdistuse alusel ,s.t.938) ja mustlased 252 maha arvata,
jääb järele 5421 kelle hukkumise asjaolud on mingil viisil üles märgitud.Neist 841 isikul on asjaolud märgitud kui "teadmata ",näiteks raamatus Endel Lohk. Need olid ilmselt isikud,kes mõrvati 1941
suvel ilma igasuguse juurdluseta omakohtu ja arveteõiendamise korras.Neid isikuid oli ilmselt
rohkem- võibolla isegi neljakohaline number .Sellele viitab ka saksa okupatsiooni erinumber "Imelises Ajaloos "
Levinum süüdistus oli kommunist või kommunistlik meelsus 1450 juhul nagu Maiste märgib
EKP liige või kandidaat või funktsionäär on eraldi välja toodud-422 juhul.Süüdistused olidki
esimesel juhul "umbluu" ja pealekaebamise ja näpuganäitamise tagajärg.Kuidas see EKP kandidaadiks olek kindlaks tehti ,.kui dokumente pole.nojah,kui isik ise seda ülekuulamisel ütles.Näiteks August Mägi ütles ülekuulamisel ,et :"Mina ise andsin sooviavalduse komparteisse sisseastumiseks 1941.a.
märtsikuus ja võeti partei kandidaadiks aprillikuus..Kuulsin karistusalga tegevusest ,et peale
mahalaskmiste inimesi isegi armastati elusalt taludesse põletada.Vägistamisaktidest ma midagi ei tea.Kompartei poolt määrati mind SARK karistussalka;ja kuul
sin 3 -dasse rootu.Kokku oli vist üle inimese 100 karistussalgas."August Mägi ETK rüüstamisel riisus selle vara.(ERA.R-60.2.91 )Ma ise olen näinud dokumenti
kus oli märgitud,et isik oli mõistetud valekaebuse eest kuueks kuuks koonduslaagrisse.
see oli hiljem kui 1941..suvel.Kahjuks ei märkinud viidet üles.Säilinud dokumentidest selgub,et,
vähemalt hiljem
püüti asju siiski uurida.Näiteks Ivan Gromovi puhul on märgitud,et vahistatud kommunistina,mis aga
juurdlusega pole selgunud.2,5 kuud koonduslaagit karistuseks 26.11.1941. Kellegi Baranovi puhul on aga märgitud,et vabastatud süütõendite puuduselNagu märgib Indrek
Paavle ,oli hukatute hulgas küllalt palju tegelikke kurjategijaid,nii et nende nimesid memoriaalile just ei pane.Niäiteks Jaan Kool .röövis Ahja Tarbijate Kooperatiivist hulga kaupu javiis oma koju,võtnud
osa küüdtamisest.Otsus:Surma 9.08.1941.Või teine näide Evald Kalm:"Rüüstas koos vanematega ja üksinda talusid,kust inimesed olid lahkunud või punaste poolt tapetud."Otsus :surma 2.08.1941. Elmar Uibo sõitis koos teiste kommunistidtega Võrust välja Tartu poole ,röövides ja naisi vägistades.Lohusuus ühe kaupmehe tapnud..Margus Maiste tabelis riisuja,röövija ,rekvireerija
142 juhul,osales tapmises 72 juhul.Domineerisid lühemad vanglakaristused kuni üks aasta.nagu mingis
tööpõlgurite töölaagris kuhu jaoskonnakohtumik suunas.Kuid oli ka 2 aastaseid karistusi nagu näiteks Henn
Nukk (1912 ).Oli Tartu vangla ülema üks abidest.Võttis osa 500 vangi Venesse küüditamisest.Tema teenistuses oleku ajal pole .ühtki vangi surmatud.
Oli ka tingimisi koonduslaagi määramisi 1,5 kuuks-Maimo Truumees,1,5aastat KZ.-komnoor,kiitis
kommunistlikku korda,õigustas küüditamist.(ERA:R-64.1.89 ).H.L.-1.a koonduslaagrit-komnoor,tegi
maal kihutustööd,ütelnud ,et on ideeline kommunist ,kutsunud ka teisi komnooreks astuma.Martin
Mattik oli Läti bandiitide tõlk - 3 kuud KZ karistuseks mõni Vanust arvestati :mõni vana võis saada kergema karistuse.Kohati tundub et karistustes ei olnud alati loogikat .Karistused võisid ka muutuda ,näiteks August Friedrich Jugandi ,kes eksekuteeriti Tartus 27.aprillil 1942 ,oli algselt saanud 6 kuud koonduslaagrit 16,juulil 1941 .Tema lühikeses süüdistuskokkuvõttes on märgitud,et ta olnud aktiivne kommunist ,kirjutanud seinalehe artikleid ,spioneerinud kolleegide hulgas.Omaaegses saates "Kalevi Liiva mõrvarid kohtu all " räägiti,et kõik 2 aastase koonduslaagri karistuse saanud ei saanud vabaks
vaid pärast siiski hukati.Nii et on näiteid karistuste muutmisest.
Nõukogude tagalasse
evakueerus 1459 ning langes või suri sõja esimestel kuudel meie vabariigi territooriumil 382
kommunisti ,7 inimest heideti parteist välja.Okupeeritud Eestimaale jäi ilma eriülesandeta
729 ÜK (b) P liiget ja liikmekandidaati,kellest jäi ellu 114." kirjutab Juhan Tamme artiklis "EKP
Suure Isamaasöja aastail "ajakirjas "Eesti Kommunist "1988 nr.7.1988.aastal sai ostetud paar numbrit
ka seda ajakirja,et äkki on seal midagi huvitamat sees.Kord lugemissaalis näitas keegi Indrek Paavle
"mustast raamatust " Mart Laari sugulast.Nimi ei jäänud meelde.."Mis fasist ma olen,mul sugulane
lasti saksa ajal maha "kaitsnud ennast Mart Laar.Veel on huvitav,et arhiivi kogus on "Pruuni katku "
ettevalmistamise materjalid aastast 1981.Seal on väljavõte ühest dokumendist ilmselt R.819
fondist..Viited nendes materjalides puuduvad.Paberil on märge fasistlik statistika.Jahrestatistika 1941-1942:Sonderbehandlungen-Reval-1291,Dorpat 1569,Pernau 1217,Narva 614,vahistatud 17692,
koonduslaagrisse mõistetud 5563.,üldse surmamõistetud 4691.Muidugi need arvud 1988.aastal ilmunud
"Pruuni katku " ei jõudnud."Pruuni katku " ei jõudnud ka mõned materjalides leiduvad fotod
R.Gerretzist ;J.Jüristest,J.Viigist.Fotokomplekt "Pruun katk " 1981 all on see materjal Esterist leitav
asub RA raamatukogus.
Olev Liiviku "Indrek Paavle artiklite kogumiku ilmumine ning ajaloolaste vestlusring Patarei vanglas."ilmu Tunas 1.2021..Liivik nendib,et hoolimata mõningatest murekohtadest
on ajaloouurimise seis hea.Pidevalt ilmub ju uusi uurimusi ,küll Tunas, Imelises Ajaloos ,Eesti Ajaloos.
ka saksa aja kohta.See ingliskeelne raamat "Estonia 1940-1945 "(Tallinn 2006 )tuleks ka eesti keeles
välja anda.Seal on ka Indrek Paavle artikkel "Soviet Instigations concerning the executions in Estonia
during the German occupation 1941-1944."Mul on see kõige paksem raamat.On võimalik ,et Indrek Paavle "mustale raamatule " võib tulla järg.Arvude maagia on huvitav,okupatsioon.ee kodulehelt oli
lugeda,et punaarmeelastest sõjavange oli saksa ajal Eesti territooriumil üldse 36200,,nendest suri umbes
12600.On lugeda olnud ,et 1941.aastal võeti vähemalt 50000 sõjavangi,vist oli see Sõjamuuseumi aastaraamat 2006.Ei tea palju neid sõjavange tapeti saksa ajal..Sõjavange tappa ei tohtinud,seetõttu
on arve raske leida,nad on peidetud arvatavasti selle 12 600 ssse. Ivi Tominga "Kaubamajadest
kaubanduskeskusteni " ilmus Tunas 2.2021.Ta kirjutab,et väljaspool Tallinna oli jaekaubanduse
monopol Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklike Liidu ((ETKVL ) käes.1960.aastatel algas
kõigis Eesti linnades ehitusbuum.Nende välisvaate näiteks valisin Tapa ja Saaremaa kaubamaja..
Tihtipeale oligi kaubavalik ETKVL süsteemis rikkalikum.""Esimeseks uue ajastu kaubakeskuseks võib pidada1997.aastal WWWPassazi,kus asus 31 poodi, pangasaal ,kohvik,juuksuri - ja kosmeetikasalong".Seega ei saa kuidagi ütelda,et ajaloolased laisad oleksid nagu mõnikord on
väidetud
Jüri
