"Igitee " ja muudki

 Tere !

"Igitee " on film ,mida on huvitav korduvalt vaadata.Mul on "Igitee "DVD "Televiisorist vaatan ainult veel "Õnne 13 ."Igitee " jutustab Stalini kutsel NSV Liitu kommunistlikku paradiisi ehitama läinud inimestest,keda oli üle 10000,neist 6000 soomlased.Meelde on jäänud,et inglise keele sõnaraamatute autor Melanie Rauk sõitis ka Kanadast 1924 NSV Liitu eesti kolhoosi kommuuni "Koit " ."Peategelastest lapualaste poolt küüditatav Ketola ja  NKVD töötaja Kallonen ,soomlane NSV Liidus. Stalinlike timukate plejaad on filmis huvitav eesotsas 

Lembit Ulfsaki kehastatava tegelasega.Eesti näitlejaid on filmis veel Hendrik Toompere ja lapualast kehastav Raimo Pass.Stseen mahalaskmiselt filmis metsas toob meelde Levasovo memoriaalkalmistu Venemaal ,mis rajati 1989.aastal.1937-1954 hukati seal territooriumil kõrge plangu taga üle 40000 inimese,neist 4561eestlast.Nimed avaldatud köidetes "Leningradi martüürium "Nii et keegi kõrvaline ei saanud näha ,mida seal tehakse.Kasutati mahalaskmist ,kuid tuli ette ka puukaikaga vastu pead peksmist,olnud ka kirvega tükkideks raiumise juhtumeid.Hukkamispaigale viidi vangimajast vingugaasiga täidetud autokongis või veoautoga ,kus nad tropid suus olid presendi all virnas.1938.a.novembris hukkamised äkitselt lõpetati.Maha laskmata jäi 999 inimest-. Nii et neil vedas-said kergemad karistused.Mitmed karistusoperatsioonide täidesaatjad arreteeritii . ..Levasovo memoriaalkalmistu bosüür on ka eesti keeles välja

antud 1999,mille on eesti keelde tõlkinud Peep Pillak.Levasovo memoriaal on avatud iga päev kella 9.00st kella 18.00-ni.Stalinismi ohvrite fotod puudel.Lapualaste poolt küüditati Venemaa piirile suurusjärgus 250 inimest.Sain vist selle arvu Heino Arumäe viimasest raamatust..Lapualased olid ikka oluliselt julmemad kui vapsid..Muide, huvitav väitlus oli Andres Adamsoni ja Jaak Valge vahel.Päts tegi õigesti,et vapside liikumisele lõpu tegi.Nagu A.Adamson ütles oli vägivaldseid kavatsusi vapside poolt  õhus ka 1934.aastal.Vaieldi ka,kes olid vapside toetajad kas keskkihid või eilsed kommunistid.Adamson arvas viimast ,mis  vapside liikmeskonna arvukust arvestades (52 000  liiget )on üsnagi tõepärane.

 Nagu Adamson rääkis oli Eesti teel tagasi

demokraatiasse,oli üleminekuperiood 1938.aastast alates.Parlament ju tegutses1938.aastast.1937

see kommunistlik paradiis-"Hopea kolhoos"likvideeriti.ja asukad saadetakse stalinlikesse vangilaagritesse.

Huvitavaid nüansse on filmis palju,nagu näiteks see kui kaassoomlane Ketolale ütleb,et parem on kui 

mängid kaasa,vähem jama.Kalloneni jätab Ketola lõpuks siiski ellu ja pageb soodsat momenti kasutades.Kalloneni autoga Soome piirile ja pääseb tagaajate käest. koju tagasi.Nagu ka Kallonen

oli Ketola ellu jätnud.Ka nalja tehakse filmis ."Kas sead on hakanud informatsiooni andma" naljatleb Kallonen sigalas Kallonen pidi Hopea kolhoosil silma peal hoidma ,et ahnus võidule ei pääseks ütleb üks peategelasi kommuni juht John Hill "Võin perse panti panna ,et kapitalistid tahavad meid saboteerida.".Seevastu Ulfsaki kehastav NKVD tegelane on julm "Ole vait ,raisk " käratab ta.Ketolale..Ka küüditamine ei ole uus asi.Juba vanal ajal kui Nebukadnetsar II vallutas Jeruusalemma asutas ta sunniviisil ümber juudi ülemkihi Babülooniasse.Paabeli vangipõli.Pärast

Babüloni vallutamist lubas Pärsia kuningas Kyros II pagendatuil naasta.

Jüri

Eesti ja Hiina suhete sünd.

 Tere ! 

2018.aastal välja antud Priit Rohtmetsa ,Tiit Kuuskmäe, Urmas Pappeli  "Eesti ja Hiina suhete sünd " võib vabalt olla üks aasta ilusamaid raamatuid.Mitmekülgne raamat eestlaste elust Hiinas kahe maailmasõja vahel ja puudutakse ka Hiina ajalugu ja Eesti Hiina suhteid.Toredad fotod Harbiinist ,mis meenutab  kasvõi Peterburi ja Tartu.Ilmekad illustratsioonid..Raamatu valmimisele on hoogu andnud Eesti suursaadik Hiinas.Toomas Lukk.

Toomas Lukk tuli mõttele panna kirja Hiina eestlaste lugu ,mõttekaaslastega vesteldes selgus,et tööd selles

vallas on juba tehtud ja nii see läks.

Toomas Lukk märgib eessõnas,et viimane eestlane lahkus Harbiinist alles 1962.aastal.T.Lukk kirjutab veel :"Hiljem viis tee mindki Harbinis asuvasse arhiivi ,kus on säilinud 34 Eestiga seotud inimese dokumendid.".Päringutest hoolimata ei õnnestunud ühegi dokumendi koopiat selle raamatu tarbeks arhiivist kätte saada."Nagu Luksemburg! Konflikt Hiina ja Lääne tsivilsatsooonide vahel päädis Esimese Oopiumisõjaga,kui ametnik Lin  käsib 1839.aastal hävitada suure koguse Briti kaupmeestele kuuluvat oopiumi, nagu raamatus kirjutatakse.

Mäletan,et käisin keskkoolis humanitaarklassis,kui mulle näidati praktikal raamatut "Välis-Eesti

tegelased" (1938 ),mis just avariiulil ei seisnud.Sealt saingi teada,et Hiinas on 1920-1930.aastatel elanud eestlasi.Osa eestlasi läks Hiinasse elama Venemaalt ja Ukrainast ,näiteks Paul Rumberg,(1883-?)kes omas Odessas klaverivabriku.Tal tekkis Shanghais konsuliametis  konflikt kuna töötas Shanghais restoranis klaverimängijana ,kus õhtustas  välisriikide diplomaatiline personal,mida ei 

peetud tema puhul sobilikuks.1913.aastal elas Harbinis 172 eestlast ,suurem osa Hiinasse saabunud

eestlasi seadis end sisse Harbinis ja asus tööle raudteel ja sellega seotud ettevõtetes.Harbiini eestlaste seas valitses koduse keelena pigem vene keel,sest väga palju oli segabielusid.1939.aastal kodumaale saabunud eestlastele tuli korraldada eesti keele kursusi.Teine suurem keskus

kus eestlasi asus,oli Shanghai,Seal oli eestlastest meremehi,raamatupidajaid , ärimehi,ei puudunud ka 

eestlasest eradetektiiv,Evald Kullerkupp ,kelle Hiinast saadetud kirju raamatus kasutatakse.Oli ka üks ülikooli professor.Paul

Rumbergi kirjelduse kohaselt elas 1935.aastal üle 130.eestlase.Shanghais töötas 1930.aastate alguses

koos Richard Sorgega abielupaar Karl ja Ljubov Rimm.Karl Rimm pidas Shanghais lääne toite 

pakkuvat restorani.Veel tehakse raamatus juttu Hiinas tegutsenud eesti misjonäridest

Hendrik Kokamäest,Voldemar Hollbergist,,Berta Lajusesest ;Martin Meedarist.Välismaiseid misjonäre oli Hiinas väga palju,kes seal kristlust propageerisid.Shanghais elas ka ataman Semjonovi vägedes

teeninud kõrge ohvitser Arnold Perli(1888-? )Tema kohta on Riigiarhiivis toimik (ERAF.129SM..1.4646) Laidoneri masti mees,kellest me suurt midagi ei tea.

Temast kirjutas Mati Kröönström ajakirjas Akadeemia 2005.aastal.1951.aastal ta arreteeriti vene valgetes kontrrevolutsioonilistes vägedes teenimise eest.1954 õnneks vabastati.Tõõtas hil

jem Eestis kolhoosis "Uus Elu " raamatupidajana.1947.aastal oli Shanghaist repatrieerunud 

Nõukogude Liitu.Teadaolevalt repatrieerus Shanghaist NSV Liitu vähemalt 4 eestlast.Enamik

suundus siiski teistesse riikidesse USA-sse,Austraaliasse,Venetsueelasse,.Honkong ) Hongkongis on ka olnud eestlasi.Näiteks Harbiini Eesti Seltsi esimehe Artur Nortotsi tütar Izolde Wightman (Nortots) (1933 Harbin -1988 Hongkong )Andmed Genist. Lilli Prommik

(1906-1989 Caracas )siirdus1949  Shanghaist Venetsueelasse.Kokkuvõttes võib öelda,et võrdlemisi

kallis raamat on oma hinda väärt.

Jüri

Peeter A.Speek " Attaboy "

 Tere !

Peeter A.Speegi (1873-1968 USA  )romaan "Attaboy " (1936 )on omamoodi maiuspala ja ka vähetuntud eesti romaan.Jutustus eestlaste elust Ameerikas 1920.-1930.aastatel.Peeter A.Speek oli tegev Eesti Sotsiaaldemokraatlkiku Partei asutamisel 1905,pögenes 1905 Sveitsi ja enam Eestisse  tagasi ei pöördunudki.1910 tegutses sotsialistlliku ajalehe "Uus Ilm juures.Nagu me teame oli hiljem pikalt "Uus Ilm " juures toimetaja  Mihkel Nukk (1907-1995  USA ) ,kes oli 1920.aastatel Eestist USA-sse elama läinud ,kirjutas ka romaani "Väljarändajad " (1933 ),see pole ka hiljem ilmunud."Attaboy " on loetav Digaris ja Rahvusarhiivis on Peeter Speegi isikufondis romaani "Attaboy " käsikiri( ERA.4397.1.7.)..Peeter Speek 

töötas 1929.aastani USA Kongressi raamatukogus ametnikuna.Võimalik,et töötuse mõjusid omal nahal tunda saanud.Romaani "Attaboy "peategelane Jaan Kirves lahkub Eestist USA-sse 1924.aastal.On Vabadussõjast osa võtnud .Tedagi haarab väljarändamiskihk ,mis 1924-1925 tabas katkuna Eestit.Küll

Brasiilia,küll USA.Selle pöhjust ei suuda ta endale rahuldavalt seletada nagu autor mainib.Võib

 oli see pettumus poliitilise vabaduse ja iseseisvuse saavutusist Eestis.Tundnud huvi kasvatusteaduse

vastu ,suundub tema huvi hiljem rohkem spordile.Leiab USA-st ainult juhutöid nagu vaipade kloppimine jne.Katsed poksijana leiba teenida ebaõnnestuvad,siis tulevad nad ühes kaaslase Peeter Peoleoga

mõttele tsirkuseartistina proovida ,mis ka õnnestub ja raha kokku toob.See tõmbab aga ligi 

petturist naisest kelmi ,kelle võrgutuse alla Peoleo satub ,aga sellest välja tuleb."Peoleo ei kahelnud

enam selles,et neiu teadis kogu lugu oma peremeheäris,et ta müütas väärtuseta aktsiaid teadlikult

.ahvatledes oma sarmiga kergeusklikke ning lihtsameelseid ohvreid ,pettes neilt vahest kogu eluajal

raske tööga teenitud ja ja ennastsalgavalt vanaduspäeviks hoitud raha,mis veel alatum on kui

avalik röövimine " (lk.77 peatükis "Eesti poisi ja iisraeli tütre armetu romaan ").Jaan Kirves ja Peeter

Peoleo pöörduvad tagasi Eestisse.Ka Peeter Peoleo on Vabadussõjast osa võtnud.,välja

rännanud 1925. "Veel selgus,et Peoleo oli keskkooli kasvandikuna Eesti Vabadussõjast osa võtnud

võidelnud venelaste vastu Narva rindel.Mina Narva alla ei saanud seletas Kirves."Olin lõunarindel .Käisin ka Võnnu ja Riia all.Saksa paruneid ja nende poegi taga ajamas ja trahvimas " (lk.34.).Tööta olles saavad mehed kõhutäidet Misjonilt ja ööbivad linna öömajas,kell oli tihti Chicago pandimajas.Puudutakse ka segaabielude probleemi Jaan Kirves ütleb ,et "Kuulsin nii mitmegi

segaabiellu astunud eestlase suust kaebamist,et tal vahekorras oma võõrast rahvusest abikaasaga 

puuduvat intiimsus ,vastastikune arusaamine ,ühised harjumused jne.Et ma tol ajal ka ise huvitatud olin

ühest soome Kaiest New Yorgis,siis tekkis minus soov segaabielu probleemi ligemalt tundma õppida.

Käisin vabal ajal raamatukogudes Ameerika sotsioloogide uurimusi lugemas sel alal.Nendest selgus,et 

et siin Ühendriikides õnnetute abielude protsent ,kui pooled on teineteisele võõrast rahvusest ,on umbes kaks korda suurem nendest juhtudest,kui pooled on samast rahvusest.Ka tuleb silmas pidada asjalugu,et

et eesti haritlased Kodu_Eestis juba rahvuslikust ärkamisajast alates on sagedasti abiellunud sakslastega

kuid peaaegu ilma erandita nende abielu ei ole mitte õnnelik olnud ja nende lapsed suuremalt jaolt n.ü

aia taha on läinud-tühjatähja huntsantsakateks.(lk.80 ).

Romaanis on riivamisi juttu veel vene katedraali lammutamise plaanist Tallinnas.Paul Mülleri illustratsioonid raamatus.Kokkuvõttes võib öelda,et tegu on huvitava romaaniga.

Jüri

Huvitavad artiklid Tunas

 Tere !

Tunas on ilmunud viimasel ajal mitu huvitavat artiklit.Toomas Hiio kirjutab artiklis "viimase sõja esimese aasta  ajaloost ja muustki " Jevgeni Nikonovist. "Tallinna kaitsmise 10.aastapäeval püstitatud stalinlik 

kroonumonument Kadriorus asendati juba üheksa aasta pärast kunstilise taotlusega taiesega .1957.aastal

maeti Nikonovi säilmed Harkust Maarjamäele ümber ja sinna paigutati ümber puugi ,mille külge  seotuna ta olla väidetavalt elusalt põletatud."Jevgeni Nikonovist ilmus lugu ka "Eesti Ajaloos " 2020 nr.7 Marko Kadanikult.

"Kuidas kangelasi tehti .Jevgeni Nikonov käis pärast sõda oma haual ."Margus Maiste analüüsib artiklis "

Indrek Paavle "must raamat " 2002.aastal ilmunud raamatut " Eesti rahvastikukaotused II.1 .Saksa okupatsioon 1941-1944."Ainsa raamatu puudusena saab välja tuua puudujääke informatiivsuses , oleks võinud välja tuua millised fondid lühendite nagu Rag ja Ras taga peituvad.Puudus ,millest teised "mustad raamatud" nagu "Poliitilised represseeerimised Eestis 1940-1988"  vaba on.Mõnedes nõukogude aegsetes 

propaganda raamatutes oli  ka viite taga lihtsalt "ENSV ORKKA fondidest või uurimismaterjal ,mis tähistas KGB materjale.Aga muidu on raamat hästi huvitav,mida Margus Maiste analüüsib..Saksa okupatsiooni  hukati raamatu järgi 7798 Eesti kodanikku .,Margus Maiste artikli järgi neist 5320 eestlast.Praegu pakutakse erinevates uurimustes hukatute arvuks juba 8000-9000..Naisi kokku 1221

Naiste hukkamisele viimine oli eriti hirmus.Tartus olnud veel 1950.aastatel kasutusel ülevärvituna buss ,millega mahalaskmisele viidi (Tõnis Avikson.Eile.Täna.Homme.Edasi ,5.mai 1987.)Margus Maiste kirjutab:" Kui juudid (rahvuse,mitte süüdistuse alusel ,s.t.938) ja mustlased 252 maha arvata,

jääb järele 5421 kelle hukkumise asjaolud on mingil viisil üles märgitud.Neist 841 isikul on asjaolud märgitud kui "teadmata ",näiteks raamatus Endel Lohk. Need olid ilmselt isikud,kes mõrvati 1941

suvel ilma igasuguse juurdluseta omakohtu ja arveteõiendamise korras.Neid isikuid oli ilmselt 

rohkem- võibolla isegi neljakohaline number .Sellele viitab ka saksa okupatsiooni erinumber "Imelises Ajaloos "

Levinum süüdistus oli kommunist või kommunistlik meelsus 1450 juhul nagu Maiste märgib

EKP liige või kandidaat või funktsionäär on eraldi välja toodud-422 juhul.Süüdistused olidki

esimesel juhul "umbluu" ja pealekaebamise ja näpuganäitamise tagajärg.Kuidas see  EKP kandidaadiks olek kindlaks tehti ,.kui dokumente pole.nojah,kui isik ise seda ülekuulamisel ütles.Näiteks August Mägi ütles ülekuulamisel ,et :"Mina ise andsin sooviavalduse komparteisse sisseastumiseks 1941.a.

märtsikuus ja võeti partei kandidaadiks aprillikuus..Kuulsin karistusalga tegevusest ,et peale 

mahalaskmiste inimesi isegi armastati elusalt taludesse põletada.Vägistamisaktidest ma midagi ei tea.Kompartei poolt määrati mind SARK karistussalka;ja kuul

sin 3 -dasse rootu.Kokku oli vist üle inimese 100 karistussalgas."August Mägi ETK rüüstamisel riisus selle vara.(ERA.R-60.2.91 )Ma ise olen näinud dokumenti 

kus oli märgitud,et isik oli  mõistetud valekaebuse eest kuueks kuuks koonduslaagrisse.

see oli hiljem kui 1941..suvel.Kahjuks ei märkinud viidet üles.Säilinud dokumentidest selgub,et,

vähemalt hiljem 

püüti asju siiski uurida.Näiteks Ivan Gromovi puhul on märgitud,et vahistatud kommunistina,mis aga

juurdlusega pole selgunud.2,5 kuud koonduslaagit karistuseks 26.11.1941. Kellegi Baranovi puhul on aga märgitud,et vabastatud süütõendite puuduselNagu märgib Indrek

Paavle ,oli hukatute hulgas küllalt palju tegelikke kurjategijaid,nii et nende nimesid memoriaalile just ei pane.Niäiteks Jaan Kool .röövis Ahja Tarbijate Kooperatiivist hulga kaupu javiis oma koju,võtnud 

osa küüdtamisest.Otsus:Surma 9.08.1941.Või teine näide Evald Kalm:"Rüüstas koos vanematega ja üksinda talusid,kust inimesed olid lahkunud või punaste poolt tapetud."Otsus :surma 2.08.1941. Elmar Uibo sõitis koos  teiste kommunistidtega Võrust välja Tartu poole ,röövides ja naisi vägistades.Lohusuus ühe kaupmehe tapnud..Margus Maiste tabelis riisuja,röövija ,rekvireerija

142 juhul,osales tapmises 72 juhul.Domineerisid lühemad vanglakaristused kuni üks aasta.nagu mingis

tööpõlgurite töölaagris kuhu jaoskonnakohtumik suunas.Kuid oli ka 2 aastaseid karistusi  nagu näiteks Henn

Nukk (1912 ).Oli Tartu vangla ülema üks abidest.Võttis osa 500 vangi Venesse küüditamisest.Tema teenistuses oleku ajal pole .ühtki vangi surmatud.

Oli ka tingimisi koonduslaagi määramisi 1,5 kuuks-Maimo Truumees,1,5aastat KZ.-komnoor,kiitis

kommunistlikku korda,õigustas  küüditamist.(ERA:R-64.1.89 ).H.L.-1.a koonduslaagrit-komnoor,tegi

maal kihutustööd,ütelnud ,et on ideeline kommunist ,kutsunud ka teisi komnooreks astuma.Martin

Mattik oli Läti bandiitide tõlk - 3 kuud KZ karistuseks mõni Vanust arvestati :mõni vana võis saada kergema karistuse.Kohati tundub et karistustes ei olnud alati loogikat .Karistused võisid ka muutuda ,näiteks August Friedrich Jugandi ,kes eksekuteeriti Tartus 27.aprillil  1942 ,oli algselt saanud  6 kuud koonduslaagrit 16,juulil 1941 .Tema lühikeses süüdistuskokkuvõttes on märgitud,et ta olnud aktiivne kommunist ,kirjutanud seinalehe artikleid ,spioneerinud kolleegide hulgas.Omaaegses saates "Kalevi Liiva mõrvarid kohtu all " räägiti,et kõik 2 aastase koonduslaagri karistuse saanud ei saanud vabaks 

vaid pärast siiski hukati.Nii et on näiteid karistuste muutmisest.

 Nõukogude tagalasse 

evakueerus 1459 ning langes või suri sõja esimestel kuudel meie vabariigi territooriumil 382 

kommunisti ,7 inimest heideti parteist välja.Okupeeritud Eestimaale jäi ilma eriülesandeta  

729 ÜK (b) P liiget ja liikmekandidaati,kellest jäi ellu 114." kirjutab Juhan Tamme artiklis "EKP

Suure Isamaasöja aastail "ajakirjas "Eesti Kommunist "1988 nr.7.1988.aastal sai ostetud paar numbrit 

ka seda ajakirja,et äkki on seal midagi  huvitamat sees.Kord lugemissaalis näitas keegi Indrek Paavle

"mustast raamatust " Mart Laari sugulast.Nimi ei jäänud meelde.."Mis fasist ma olen,mul sugulane

lasti saksa ajal maha "kaitsnud ennast Mart Laar.Veel on huvitav,et arhiivi kogus on "Pruuni katku "

ettevalmistamise materjalid aastast 1981.Seal on väljavõte ühest dokumendist ilmselt R.819

fondist..Viited nendes materjalides puuduvad.Paberil on märge fasistlik statistika.Jahrestatistika 1941-1942:Sonderbehandlungen-Reval-1291,Dorpat 1569,Pernau 1217,Narva 614,vahistatud 17692,

koonduslaagrisse mõistetud 5563.,üldse surmamõistetud 4691.Muidugi need arvud 1988.aastal ilmunud

"Pruuni katku " ei jõudnud."Pruuni katku " ei jõudnud ka mõned materjalides leiduvad fotod

R.Gerretzist ;J.Jüristest,J.Viigist.Fotokomplekt "Pruun katk " 1981 all on see materjal Esterist leitav

asub RA raamatukogus.

Olev Liiviku "Indrek Paavle artiklite kogumiku ilmumine ning ajaloolaste vestlusring Patarei vanglas."ilmu Tunas 1.2021..Liivik nendib,et hoolimata mõningatest murekohtadest

on ajaloouurimise seis hea.Pidevalt ilmub ju uusi uurimusi ,küll Tunas, Imelises Ajaloos ,Eesti Ajaloos.

ka saksa aja kohta.See ingliskeelne raamat "Estonia 1940-1945 "(Tallinn 2006 )tuleks ka eesti keeles

välja anda.Seal on ka Indrek Paavle artikkel "Soviet Instigations concerning the executions in Estonia 

during the German occupation 1941-1944."Mul on see kõige paksem raamat.On võimalik ,et Indrek Paavle "mustale raamatule " võib tulla järg.Arvude maagia on huvitav,okupatsioon.ee kodulehelt oli

lugeda,et punaarmeelastest sõjavange oli saksa ajal Eesti territooriumil üldse 36200,,nendest suri umbes

12600.On lugeda olnud ,et 1941.aastal võeti vähemalt 50000 sõjavangi,vist oli see Sõjamuuseumi aastaraamat 2006.Ei tea palju neid sõjavange tapeti saksa ajal..Sõjavange tappa ei tohtinud,seetõttu

  on arve raske leida,nad on peidetud arvatavasti selle 12 600 ssse. Ivi Tominga "Kaubamajadest

kaubanduskeskusteni " ilmus Tunas 2.2021.Ta kirjutab,et väljaspool Tallinna oli jaekaubanduse

monopol Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklike Liidu  ((ETKVL ) käes.1960.aastatel algas 

kõigis Eesti linnades ehitusbuum.Nende välisvaate näiteks valisin Tapa ja Saaremaa kaubamaja..

Tihtipeale oligi kaubavalik ETKVL süsteemis rikkalikum.""Esimeseks uue ajastu kaubakeskuseks võib pidada1997.aastal  WWWPassazi,kus asus 31 poodi, pangasaal ,kohvik,juuksuri - ja kosmeetikasalong".Seega ei saa kuidagi ütelda,et ajaloolased laisad oleksid nagu  mõnikord on 

väidetud

Jüri

Hirvepark 1987

Tere ! Ostsin raamatu "Hirvepark 1987.20 aastat kodanikualgatusest,mis muutis Eesti lähiajalugu (Tallinn,1987 ).Ise ma 1987.aastal Hirvepargis kahjuks  ei käinud,küll aga 1988.aastal,kui oli juba julgem."Ameerika Hääle " kaudu oli 1987.aastal teada,et üritus toimub Raekoja platsil ,aga vist millalgi lõpus anti teada,et liigutakse edasi Linda kuju juurde.Täpselt ei mäleta. Heiki Ahonen nimetab mainitud raamatus,et teadet loeti "Ameerika Hääle " kaudu ette vist 7 korda.Seda öeldi vist ka,et võimud olid andnud lubaduse mitte sekkuda.Ise elasin sellal Lasnamäel Ümeras kolmetoalises korteris koos emaga.Ema ärgitas Raekoja platsile minema,et mis ajaloolane sa oled ,kui ei lähe,pärast mulle räägid.Laiskuse tõttu ei läinud.Või oli see hoopis kartus,aga ei tahtnud endale tunnistada sest Kreutzwaldi raamatukogus,mis oli pühapäeval kella 12.00st lahti ,olin tihti käinud,asi see nüüd minna ei oleks olnud.Arvasin,et mingil määral rahvast ikka tuleb,eriti need,kes on stalinlike repressioonide all kannatanud.Seda,et see on murranguline Eesti ajaloo tähtsündmus ,mis avab tee Eesti taasiseseisvumisele ,tollal mõelda ei osanud.Aga et niipalju tuleb nagu tüki aja pärast selgus,ei arvanud.Tagantjärele võib ütelda,et ka Raekoja plats oli targalt valitud,et täpselt kell 12.00 suubus platsi suubuvatel tänavatelt rahvas nagu üks mees.Mati Kiirend kirjutab raamatus,et "Kuid kedagi ei rünnatud ja kolonn tõusis häirimatult Lindamäele .Kuju ette pandi pärjad ja lilled ning süüdati küünlad .Rahvast kogunes siiski nii rohkesti,et kõik mäele ei mahtunud.Seepärast otsustati kõned pidada Hirvepargis " (lk.140 ).Veel märgib ta,et loosungil "Eesti -Latvija -Lietuva " olid rahvusvärvidest kleebised iga nime all.Stalinismiohvrite monumendile kogunes toetusallkirju 584 ,seega pidi osavõtjaid olema vähemalt 584..Raamatust ei selgu ,kes olid need,kes kandsid loosungit "Enesemääramisõigus Balti rahvaile ".Sven Udami meenutuste järgi tundus kuni 2000 pealine rongkäik olevat.,mis tundub olevat tõele kõige lähemal .Internetist lugesin,et esimene küüditatute mälestusüritus oli Linda kuju juures 14.juunil 1942 (R.R.Parve.56 aastat märtsiküüditamisest. .Kesknädal 25.august 2005.) Mõned arhiivifotod on raamatus Olav Kruusilt,kes töötas tollal filmi ja fotoarhiivis ja Hirvepargis oli fotoaparaat kaasas.Teda omakorda fotografeeriti KGB poolt nagu selgub KGB jälitusosakonna fotokogust,mis palju aastaid hiljem arhiivile üle anti.Olav Kruus oli ajaloo kaugõppe kursusekaaslane.Naljatades võib öelda,et arvestatava panuse Hirvepargi osavõtjaskonda andsid "pagari poisid ".Veel on raamatus huvitavad meenutused Paul-Eerik Rummolt ,Toomas Haugilt, Juhan Kivirähult,Sven Udamilt ;Heiki Ahonenilt ,Arvo Pestilt jt.Arvo Pesti kirjutab näiteks,et :"Näiteks Tiit Madisson läks kinni selle eest et ta kirjutas käsitsi ümber numbri "Lisandusi " ja andis oma sõbrale ,aga see viis paljunduse KGB-sse ! ! (lk.175 ).Veel kirjutab ta,et :"Julgeolekutöötaid oli tohutu palju ,värskelt vanglast tulnuna märkasin neid paremini ja teadsin neid ka.See,et nad hoidsid end eemale ja üldse ei sekkunud,see näitas,et midagi oli ikka kõvasti muutunud ! " (lk.174 ).Raamatus on ka Hirvepargi 1987 kõnede tekstid .Heliülesvõte 

sellest sündmusest on kuulatav ka Nõmme Raadio kodulehel.Raamatu lõpus on lugejale tutvumiseks ka tolle aja propagandistliku materjali parteikomiteedelt EKP KK Büroolt ja ajalehest Noorte Hääl.Ühes sellises heidetakse ette,et "Mälestusmärgi püstitamise organisaatorid "räägivad " ohvritest  üldiselt ,mitte eraldades tõelisi isikukultuse ohvreid nendest,kes kandsid õiglast ja seaduslikku karistust

aga selliseid ei olnud mitte vähe. "(lk.260 ERAF.1.-302.-534.1.30-34)Nendes materjalides väideti ka,et kõik isikukultuse asstatel süütult represseeritud on rehabiliteeritud,sealhulgas ka postuumselt.Või EKP KK informatsioon partei .linna ja rajoonikomiteedeleHirvepargi meeleavaldusest 25.08.1987:"Pühapäeval 23.augustil k.a.kell12 päeval

kogunes linna Raekoja väljakule umbes 200 inimest.Linna tätevkomitee esindajad tegid kokkutulnutele ettepaneku lahkuda väljakult.Liikumisteel parki ,Harju tänaval ,ja Võidu väljakul liitus nendega palju

uudishimulikke ja juhuslikke möödujaid ,kes lõppkokkuvõttes moodustasid umbes tuhandepealise

rahvahulga."(lk.233,ERAF.1.4.6967.2-3.).On toodud ära ka Mark Levini nõukogulik vastulöögiartikkel

"Sulid.Märkmeid ja mõtisklusi ühe poliitilise provokatsiooni asjus "16.-17.9.1987 Noorte Hääl.M.Levin väidab selles,et Tiit Madisson võttis oma andmed Agu Kriisa raamatust "Okupeeritud Eesti "(Stockholm 1984 )Ostsin ka selle raamatu,"Okupeeritud Eesti.Nii nagu ta on ",et vaadata,mis arvud seal on.,alles nüüd.Tasub märkida,et augustis 1987 ei olnud see raamat raamatukogus tavalugejale kättesaadav,et oma arusaam luua,,Levinile oli küll.Rahvastikuosas on toodud välja,et

1940-1941 oli arreteeritud 7043 inimest ,mõrvatud 1850,mobiliseeritud ja äraviidud 33 303 inimest.

Saksa okupandid mõrvasid umbes 6000 inimest,arvatavasti Eesti kodanikku on mõeldud.Mitte 60 000

nagu oli tavaks kirjutada..1949 märtsis küüditati perekondade kaupa umbes 90 000 inimest.T.Madisson esitas oma kõnes aga arvu 63 796.EKP KK orienteerivast materjalist parteikomiteedele(ajakirjanduses mitte avaldada märkega,et ligikaudu 21 000 inimest.(lk.245,ERAF.1.302.-524.1.31-35.).Seega mõned arvud võis T:Madisson sellest raamatust võtta.Raamatus on huvitav veel see väide,et eesti töölise ostu- 

võime oli 1939.aastal suurem kui töölisel Eestis 1980.(lk.54 ),Raamatus "Okupeeritud Eesti " on muudki huvitavat..Nagu ütleb Heiki Ahonen "Hirvepark 1987 " raamatus,et :"Hirvepargi üritus oli nagu "õigel ajal õiges kohas "Rõhud olid õiged .Midagi oleks hakanud juhtuma nagunii." (lk.104 ).Hea,et oleme nagu praegu on.Eesti rahvas ei ole kunagi elanud niihästi kui praegu.

Jüri.

Kaks huvitavat artiklit

Tere! Kaks huvitavat artiklit on,millest peab juttu tegema.Üks on Siim Kallase " Eestis süveneb laiskuse mentaliteet "Ärileht 6,juuni 2002.Kirjutatakse ,et Eestis on oskustööliste nappus ,samas võtab maad mentaliteet tööd tegemata hakkama saada."Teine süvenev mentaliteet on Kallase sõnul,et noored ihkavad ainult kõrgharidust,kutseharidust peavad nad mitteprestiizikaks.Palju on tudengeid ,kes soovivad aina edasi õppida,otsides selleks igasuguseid stipendiume ja muid võimalusi.Millal nad siis tegelikult tööle asuvad,tekib peaministri sõnul küsimus." Samas on laiskus nii inimlik,kui ausalt tunnistada.Kogu aeg aktuaalne teema olnud.Nii 1986 aastal kui ka praegu.Ise ka 1986-1987 aastal sugulastelt hurjutada saanud,et ta peab ükskord nagunii tööle hakkama.Praegu kuuleb raadiost tihti et lihtöödele on raske inimesi leida ,sest töötutoetused olevat nii suured et ei taheta tööle asuda.Aga ega igalpool ei ole see seltskond võrdselt hea ,see on ka üks tegur.Ülikoolis õppimine võib tõepoolest olla mingil määral lapsepõlvepikendus,kui õpitav amet näiteks õpetajaamet ja selgub viiendal kursusel,et õpetaja amet tegelikult ei sobi.Õpitud aeg päevases osakonnas läheb tööstaazi hulka.Ise töötasin ju erialalähedasel alal arhiivis ,nii et nutta pole tagantjärele ju midagi ,kuigi palk oli väike ."Oota seda palka nagu hingeõnnistust ",ütles üks töökaaslane .Nägin vana töökaaslast Hansleppa,kes ütles,et tema olla kuulnud,et arhiivis kurdetakse madalate palkade üle.Pension on tal priske ,kiitis ta.Käis Ungaris.Neid,kel arhiivis palk väike ,tõesti on. Personalitöötaja ütles mulle 2017.aastal,et arhiivist lahkumine on minu puhul pigem hea.Hea siiski et näiteks 2010.aastal ei koondatud.Sirje Prits ütles 2010.aastal et ei ole hea kogu elu ühel kohal ühes asutuses olla.Huvitav on,et näiteks ENSV KGB lootis ka mõnel aastal ajaloo osakonna lõpetajate seast endale plaanilises korras kaadrit napsata ,peaaegu kunagi see ei õnnestunud Olen näinud dokumente ,milles öeldakse,et Julgeolekukomitee loobub plaanilisest kohast sobiva kandidaadi puudumisel ,loobub plaanilisest kohast TRÜ kasuks jne.Viide sellele dokumendile on olemas Liivi Uueti raamatus "Haridusmisteeriumi sajand 1918-2018 " (2018 ) "Teine huvitav artikkel on- septembris Tõnis Siim.Septembris 1944 oleks võinud Eesti põliselanikest tühjaks joosta.Eesti Elu 22.september 2009.Kirjutatakse,et kui oleks juhtunud nagu Poolas augustis-septembris 1944 ,"kui septembris 1944 oleks Stalin sama kavalust kasutanud ka eesti rahvuslastest lahtisaamiseks ja kaheks nädalaks peatanud rinde edasiliikumise oleks Eestist lahkujaid olnud mitte 75 000 ,vaid u. 200000 ".Kirjutatud on ka 80000 lahkunust ,meri neelas vähemalt 1000 inimest.Pommitati laevu. Kui oleks ,oli juba septembri lõpp ja tormine meri.Keegi pidi ju ka Eestisse jääma,see on tösi. Jüri

Gert Helbemäe "Elamata elu " (1952 )

Tere ! Lugesin Gert Helbemäe romaani "Elamata elu ".Romaan jutustab põgenikelaagrite elust Saksamaal.Kodumaale ei tahtnud keegi tagasi pöörduda ,kuigi mõned alkohoolikutest eestlased tegid vene reparieerumisohvitseride ässitusel kihutustööd,lootes endale kodumaale tagasi pöördudes profiiti lõigata.Romaanis Saulepi nimeline,kes kaasmaalastelt peksa saab.Peategelane Märt Hiemeri lapsed sõidavad Inglismaale tööle,üks sõekaevuriks ,Hiemer kavatseb minna endise kallima Linda juurde Rootsi ,kuid lõpuks siiski ei lähe. Elu vale naisega või valel ametikohal-elamata elu.Ei ole mõtet kannatada.Enda puhul ma siiski nii ei arva,oleks võinud lihtsalt aktiivsem olla.Enda mõtted kontrolli alla saada -see on raske.Suhteline vaesus oli 2019.aastal 611 eurot leibkonna kohta.Arhiivis olin siis ka 2017.aasta teisel poolel suhtelises vaesuses.Absoluutne vaesus on kui sissetulekud jäävad alla 211 euro.Põgenikelaagri elu oli muidugi kordades hullem.Saulep soovitab peategelasel Märt Hiemeril kodumaale tagasi pöörduda siin oled mitte midagi, teis on näitlemisanne,saate uueks Paul Pinnaks ,jutustatakse talle.Peategelane ei nõustu.Indrek Jürjo raamatus "Pagulus ja Nõukogude Eesti "(1996 )esitatud andmeil repatrieerus aastail 1945-1950 üle 11000 inimese,nendegi seas palju sundkorras saadetud isikuid.ww.mindomo .com internetilehel on avaldatud huvitavad andmed ,et 1963.aastal käis kodumaal 360 eestlast ,kolm aastat hiljem juba ligi tuhat.Üks huvitav lõik romaanist :" aga ma olen näinud palju neid , härra Hiimer,kes on sündinud tervete ihuliikmetega ja tervete hingedega ,kuid on hiljem atrofeerunud.Ma mõtlen ,nagu teinekord eri olukorda sattudes ,mittetarvitamisest,käsi või jalg jääb kängu,sureb niiöelda ära,kui neid ei kasutata.Nii võivad ka tunded ,teatud liiki tunded kängu jääda, kui neid ei kasutata.Me sünnime siiski enamuses normaalsete inimestena maailma,kõikide suurepäraste võimalustega inimeseks areneda,selle sõna otseses mõttes!See on minu usk ja veendumus arstina,härra Hiimer ",lõpetas ta kindlalt. "Kas nii või teisiti -aga ikkagi surnud.! möönis Märt Hiemer."Või varjusurmas." tuletas hr.Meristu meelde .Üldse ,see pole kõik nii lihtne ,nagu kõneldes tundub.On näiteks nõrku inimesi ,tundelisi inimesi,kes on pealtnäha tugevad ja tundetud,eriti kui nad on saavutanud mingisuguse positsiooni,milleks nad pole kohased.Siis,mõnest alateadlikust hirmu-kompleksist,alaväärsustundest,mängivad nad külma,kalki inimest-kuni selleks tõenäoliselt muutuvadki ,kui ei sünni mingit suurt vapustust nende elus,mis neid üles raputab." (lk.260 ).Jüri

Natuke arhiivi ja arhiivi publikatsioonide ajaloost.

Tere !Lugesin V.Ohmanni huvitavat kirjutist "Maneezi tänava arhiivihooned " Tunas 2021 1.Ei teadnud varem ,et hoone Maneezi 2 on ehitatud ja valmis saanud 1940.a.kevadeks,arhitektiks oli Asti Valama.Arvasin ekslikult,et 1932,keegi rääkis nii.Nn " vana maja ".Maneezi 2 hoones tegutses 1914-1982 pandimaja nagu ka V.Ohmann kirjutab.Peaaegu terve Maneezi kvartal kuulus ENSV Siseministeeriumile ja selle töötajatele.Pandimaja puhul mäletan seda,et kui ma 1970.aastate lõpul trammiga Tallinna 16. Keskkooli sõitsin ,nägin ma pandimaja silti.Pandimaja tegutses edasi aadressil Tsaikovski 5,kus olen koos emaga 1986 aastal käinud,raha oli vaja ka tookord.Esimesel korrusel asus,ümber kohandatud korteris.Maneezi 4 seisis uskumatult kaua söjakahjustuste märgina,kirjutab V.Ohmann. 1965 valmis Maneezi 4 tööruumide osa,1970.aastate lõpul anti ekspluatatsiooni hoidlad.Kahtlen ,peab olema vist 1970.aasta lõpul nagu kirjutab Eesti NSV arhiiviasutuste ajaloo teatmik (1975)Muide arhiiviasutuste ajaloo teatmik võiks ka praegu olla,ei piisa vist tegevusülevaadetest kahe aasta kohta.1969.a. anti välja dokumentide kogumik "Pruun katk ".Toimetuse kolleegium :L.Barkov,R.Lumi (vastutav toimetaja),P.Vihalem.Koostajad E.Martinson ja A.Matsulevits.Dokumendid selgitasid välja V.Joakimov, A. Matsulevits,M. Muzõkantova,A. Saarniit,J. Zaidelson .1981.a. ilmus arhiivide väljaandel "Pruun katk " fotokomplekt (10 lk,84 fotot ).1988 ilmus juba uus "Pruun katk " Toimetuse kolleegium: Viktor Boikov (esimees) Leonhard Laks,Uno Ojamaa,Urmas Usai,Heino Valmsen. Dokumentide väljaotsijad-samad nimed mis 1969.aastal.Koostanud Ervin Martinson ja Anni Matsulevits.Huvitav on vaadata,kuidas vabas maailmas selle raamatu väljaandmist käsitleti:"Aaastavahetusel Tallinnas kirjastuse "Eesti Raamat " väljaandel ilmunud ja nüüd ka vabasse läänemaailma jõudnud dokumentide kogumik "Pruun katk ",milles vaadeldakse dokumentide kujul sündmusi "fashistide kuritegudest okupeeritud Eesti NSV territooriumil" on omastkohast "huvitav " ja iseloomulik väljaanne,et see on koostatud ja suunatud ennekõike venelaste poolt. Suureformaadilise raamatu saatesõnas märgitakse,et 138 esitatud dokumenti olevat "välja selgitanud " V.Joakimov,A.Matsulevits,M.Muzükantova,A.Saarniit,E.Sadelson.Kui eelpoolsele lisada,et teose toimetajana eestlase E.Martinsoni kõrval esineb venelane A.Matsulevits ja toimetuse kolleegiumi koosseisu esikohal on venenimeline L.Barkov,võime täie õigusega õelda,et venelased on asunud dokumenteerima sõjasündmusi Eestis,kusjuures eestlastel nagu polegi palju kaasarääkimise õigusi."(Vaba Eestlane ,17.aprill 1970).Ei sõnagi võimalikest KGB taustadest,A.Matsulevits üldsegi mitte halb inimene ütles ükskord ,et "sa pead kogu aeg olema valvel " ,E.Martinson võis oma raamatuis ka võltsingutega hakkama saada. On huvitavaid dokumente 1988a. ilmunud "Pruun katkus "Näiteks Eesti Julgeolekupolitsei ja SD B IV osakonna aruanne hukkamiste kohta Tallinnas ja Harjumaal 25.augustist 1944,selgub,et alates tegevuse algusest on hukatud 1379 kommunistlikku tegelast.(R.64.n.1,s.48,l.109). Kauaaegne arhiivitöötaja H.Pihelgas rääkis,et M.Muzökantova elanud ka Maneezi tänaval ja töötanud Arhiivide Valitsuses. Arhiivide Valitsuses oli ta 1965 dokumentaalsete materjalide kasutamise ja publitseerimise osakonna juhataja.Paraleelsed struktuurid .ENSV ORKAs oli sama osakond 20 töötajaga.,Arhiivide Valitsuses 2. 1975.aastal oli ENSV ORKAS publikatsioonisektoris 3 töötajat,dokumentide kasutamise osakonnas 13 töötajat.Arhiivide Valitsuses 1975.aastal teadusliku uurimistöö ,informatsiooni ja dokumentide kasutamise osakonnas 6 töötajat.Jüri

Kolm väikelinna

Tere ! Käisin lõpuks Kuressaares ära.Mai algul juhtus olema päev ,kui päike oli väljas.Sai Kuressaares terassil süüa.Kodulinna Lokaal oli.Oivaline seasnitsel,nii head pole kusagilt saanud. Kure Kohvik oli huvitav,samuti Vanalinna Kohvik.Käisin vanalinna tänavatel,Komandandi tänaval näiteks.Lõpuks leidsin Kitsa tänava ka üles.Vaatamata arvukatele vanadele majadele - vaatamisväärsustele,tundub,et elu on seal igavam kui Rakveres või Tapal.Põhjus võib olla suhtelises kauguses.Kunagi kirjutas keegi isegi ,et Tartus on mõttetult vaikne või midagi niisugust. Aga kõige saksikum linn oli ta küll.R.Pullati raamatust "Linnad kodanlikus Eestis " (1978 ) on see näha, Kuressaares sakslaste 6,8 % 1934.aastal, Tallinnas 4,8% ,Pärnus 4,3 % ;Haapsalus 5,4 %,Rakveres 2,8 % ,Tapal 0,3 %. Ühe maja seinal Tallinna 20 on ju silt et siin saksakeelses ja -meelses linnas asutati 1886 Kuressaare Eesti Selts.Bussijaam on Kuressaares uhke,valminud 1984 .Järgmine reis Tapal oli huvitavam antud juhul,sest polnud kolmkümmend aastat Tapal käinud. Vanu puumaju siin-seal Pikal tänaval, Kevade ,Virve ja Kooli tänaval ikkagi näha oli.Vanad kakskeelsed säilinud tänavasildid Ambla maanteel ,Lembitu puiesteel,Kevade ja Kooli tänaval mõjusid naljaga pooleks öelduna väga retrolikult.Pitsakohvik bussijaamas on seal hea.Ilm oli väga hea,nädal hiljem kui Kuressaares.Käisin Rakverest ka läbi.Terassid rahvast täis nagu Berliini Trahter. Vaatasin endise Rakvere Eragümnaasiumi hoone (1931 )ka üle,mille teada sain Kaido Lauritsa ühest artiklist Tunas.Kadrina on ka ilus koht,seal on Tõlla Trahter.Kadrina vanal kalmistul oli maetud vanaema õde Lonni, vanaema käis seal veel 1970.aastatel. Head päeva !

Riburadapidi

Riburadapidi on Sten Olle laul,nii et pealkiri on laenatud sealt.Toon välja riburadapidi teemasid,mis on kõnetanud.Aprillis 2021 aegus 85 000 10 aastast võlga. Kuidas nii saab,et laenu tagasi ei maksa,pank tuleb kohe kallale ,kui sa laenu ei teeninda .Võibolla õnnestub mõni väike võlg maha kanda ,kui intressid on tasutud.Riikide tasandil ei saa rahandusest muidugi üldse aru,laename kasvõi 10 miljardini ,kui uut laenu enam ei saa,eks siis maksame tagasi natuke või kärbime,mis meiegi.Võimalik on ka maksukoorma tõus,et eelarvesse raha saada.Kes sest majandusestki alati aru saab.Ühest raamatust ,mille ostsin Akadeemilisest Raamatukogust 50 sendi eest,lugesin,et USA-s tapeti või heideti jõkke aastail 1930-1933 6 400 000 siga (Valner Krinal.Maailma majanduse arengust II,Tallinn,1995,lk.67).Vahepeal võis linnas märgata vaimse tervise vitamiinide teemalisi plakateid.Vaimse tervise vitamiinideks on peale hea toidu ja liikumise ka head suhted .Kui häid suhteid ja tuttavaid on liiga vähe ,ei ole see vist väga hea. Aga mis parata,mõni ongi loomult eraklik või on viga olnud enda käitumises.Mul siiski on arhiivist häid tuttavaid .Koosviibimiste piiramine ,et üksik inimene ei saa ka väikeses kohvikus või teatris käia ,ei ole ka hea.Aga arvestades olukorda peab välja kannatama.25 % täituvuse nõue peletab ka inimesi teatud kohtadest eemale.Huvitava asja leidsin kuskil kalmistute portaalil ,rahvuslane Theodor Tui (1914-1944 ) ,kes 20.septembril 1944 Pika Hermanni torni sinimustvalge heiskas ja haakristilipu maha tõmbas ja kelle sakslased maha lasksid ,on ka maetud Siselinna kalmistul.Kalmistute andmebaasis on ta olemas.Selline teenus võiks kalmistute kontoris olla ,kes aitaks hauda üles leida küünla hauale viimise teenuse kõrval.Muusikat kuulan iga päev -Vikerraadiot ,Raadio Tallinna ,lisaks veel arvutist ja plaatidelt.Eesti muusikat olen hakanud rohkem ostma. Von Dorpat,Vaiko Eplik,Laika Virgin,Nimmerschmidt,Spido ,Solidaarsus.Ühes videos on Nimmerschmidti liikmetel Valter Ojakääru raamat "Popmuusikast "(1983) käes.Hea raamat oma aja kohta,kui praegugi veel kõnetab.Endel Priideli raamatus "Vägikaikavedu" (Tallinn,2010)on kirjutatud,et "Moskva nõuab seletust ,et 29.novembril 1983 seletust ,miks ilmus Valter Ojakääru "Popmuusikast " ja veel nii suures tiraazis.! Selle trükiarv on 40 000 eksemplari " Olen kusagilt kuulnud,et lätlased tahtsid ka seda raamatut välja anda,aga ei lubatud.Võibolla oli põhjus selles,et Lätis oli sel ajal tagurlik kultuuriminister nagu Vikerraadio rääkis.Lätlastel on aga meloodilise hardrocki ansambel Bloody Heels ,plaadifirma Frontiers andis 2020 aastal välja nende plaadi "Ignite The Sky ".Kummalisel kombel meloodilist hardrocki nagu Styx ,Foreigner , see Valter Ojakääru raamat kiidab :"Detsibellid on küll olemas ,neile lisaks taotletakse tavalises hardrockis harvaesinevat meloodilisust ja viimistletud esitust ,tihti kasutatakse ka hästi lihvitud mitmehäälsust."(lk.254 ).Kiidetakse ka Manhattan Transferi ja Dartsi :"Need on camp ja retro.Esimese all mõeldakse vanamoelise mängu või laulmisviisi sihilikku liialdamist punktini ,kus paroodia muutub juba aktuaalseks uudisnähtuseks." (lk.230 ).Muide, Rita Ray oli ka ühe Dartsi laulja artisti nimi.Laidetakse Alice Cooperit ,osalt õigustatult ,sest käisin Alice Cooperi kontserdil Nokia kontserdimajas 2013,esitas enamikus muusikaliselt lahjat loomingut ,kuigi laval olid show elementidena Frankenstein ja giljotiin.Tema loomingu paremikku minu arvates aastatest 1977-1983 kontserdil ei kõlanud nagu "Lace and Whiskey "(1977 ),"From The Inside " (1978 ),Flush The Fashion (1980 )Zipper Catches Skin (1982 ),Dada (1983 )Paar head päris uut lugu siiski oli.Kogun ka meloodilist hardrocki.Äsja ilmus Cheap Tricki hea album "In Another World "(2021),mille ka ostsin.Niipalju siis muusikast .Head muusikat ilmub kogu aeg ,kuigi kontserte pole (väljaarvatud veebikontserdid ).Head päeva !

Elavad pildid

Tere ! Ostsin internetipoest DVD "Elavad pildid " (2013).Jaemüügis juba ei saa.Hea film ,annab ajaloolise pannoo läbi ühe maja ajaloo.Võtted tehtud vist Kooli ja Aida tänaval.Tuleb meelde "Detsembrikuumus ",mida vaatamas kinos käisin.DVD -d enam ei saa.Nüüd vaatasin You Tubes üht klippi.Muide filmis mängib Indrek Tarand.Aga "Elavad pildid "on ajaloolise hõnguga film. Silmapaistvad rollid teevad Ita Ever,Ain Mäeots,Guido Kangur,Hendrik Toompere jr ,Tõnu Oja ja teised.Huvitav kujund on see madrus Sidorovi muuseum-memoriaal.kus ka inimene ametis. Muidugi tuleb meelde Jevgeni Nikonov nagu Jüri Kuuskemaa selle filmi arvustuses juba öelnud on.Ain Mäeotsa saksa ohvitseri kuju on huvitav.Mina olen rindemees ja selle natsiparteiga pole mul midagi ühist kui öeldakse ,et Jägalas löödi maha 2000 inimest.Peategelane Helmi Rannamaa saadetakse filmis välja Krasnojarski kraisse ,tuleb tagasi ,töötab hiljem administraatorina.Poeg Mihkel töötab julgeolekus ,kuid tuleb sealt ära,liitub metodistidega.Filmis on huvitavaid detaile palju,kõik ei jää esimese korraga meeldegi,peab veel korra vaatama.Kodukino.Hardi Volmeri film ,idee temalt, stsenarist Peep Pedmanson.Üks Hardi Volmeri film oli ka "Tulivesi " (1994 ),mis mul ka on. Peab üles otsima. Mul on ka DVD "Tallinn pimeduses " )1991 ),mis Tallinnas kinos esilinastus alles 2008.Eesti-Soome-USA ühisfilm .Põnev ,aga natuke sünge .Süzeeks Pariisist tagasitoodav Eesti riigi kuld,mida maffia kavatseb röövida ,kuid mis ajutisele edule vaatamata ,kus maffia töölised vile saatel kullakange laadivad,ebaõnnestub.Häid rolle nagu Jüri Järvetil Enn Kloorenil ,Ain Lutsepal ja teistel.Tasub ka seda veelkord vaadata.Põnevusfilmi O2 käisin ka sügisel kinos vaatamas,nüüd saadaval Laseringis ka DVD-na.Suvel,juulis sai ära vaadatud kinos ka "Salmonid.25 aastat hiljem " Praegu kodukino. Tervisi ! Jüri

Kaks huvitavat novelli "Loomingus "

Tere ! "Looming" 12,2020 sisaldab kaht tuumakat novelli Arvo Valtoni "Munk " ja Aarne Rubeni "Rusikate raputamise õhtud.".Arvo Valtoni novellis "Munk " läheb peategelane mõneks ajaks Eestist KGB eest ära Burjaatiasse kloostrisse ,kuna oli kõrtsis ebasoovitavalt ärbelnud ja riigivastaseid hüüatusi kuuldavale lasknud ja tema kaaslasel tekkis sellest julgeolekuga pahandus.Pärast 1945.aastat olid mõned kloostrid Burjaatias taastatud.Nagu Valton kirjutab,oli sellel ajal Nõukogude ajal ainult kaks tegutsevat buda kloostrit ,mille taastamise õigus oli Stalinilt suurte rahade eest ostetud.Valton kirjutab:"Enamasti olid sellised kõrtsinuhid mitme tunnuse järgi äratuntavad.Tihtipeale jõid nad ennast varem või hiljem põhja ja kui niisugusest nuhikesest enam asja ei olnud ,vahetati ta välja ,ning võttis aega ,kuni uus passija ära tunti."Munk uurib sissetulijat ja näeb läbi,et inimene põgeneb oma senise elu eest.Sissetulija räägib,et on lugenud budismi koht raamatutest ja seda tõeliselt tundma õppida saab ainult selle sees olles.Pole mingit ümbersündi vist,sest miks me siis ei mäleta oma eelmisi elusid..Ükskord kutsub ülemlaama ta välja ja ütleb nagu oleks ta selgeltnägija _"Võid nüüd kodumaale tagasi sõita.Ka sinu töökaaslane on vabaks lastud ,mingit ohtu sul seal ei ole."Peategelane kaalub veel kloostrisse jäämise palumist,kuid loobub sellest."Igatahes oli see minu ärasaatmine kloostrist ,teisiti ei saa seda mõista .""Kas võis põhjuseks olla minu äpardunud seenelkäik ,millest oli siiski teada saadud või hoopis positiivne kogemus,et mind võidakse juba virgunuks pidada ? Tõenäoliselt ei seda ega teist .Pigem oli aeg täis saanud ja tõsiusklikele oli selge,et õiget laamat minust ikkagi ei saa , aitab sellestki kui ma oma läänemaiste meeltega olin siin midagi kogenud ja võin oma kodumaale viia head suhtumist tiibetlikku maailmavaatesse."."Tõelik eemalolek sebivast ning valesid ja petmist täis maailmast tekitas erilise rahumeele ja igavikutunde ,sündigu ma pärast surma uuesti või mitte. "A.Valton hästi kirjutab,kirjutanud veel lähiajalugu hästi peegeldavad romaanid "Fööniks " ja "Leidik "KGB kõrtsinuhid on huvitav teema.Iga teine -kolmas uksehoidja osutunud nuhiks ,kirjutatakse ajakirjas Elu Kiri .Heiki Raudla.Julgus käituda vanamoodsalt.Elu Kiri.2001 märts.Mul vend rääkis,et kord hakanud ta sõbraga kohvikus "Moskva " mitte tigedas toonis ühe mehe kallal aasima ,et töötad julgeolekus ,lõpuks tunnistas mees üles,et töötab küll julgeolekus ja tema töö ongi kohvikus istumine.Aga millegipärast oli järgmine päev passikontroll korteri ukse taga vanalinnas,venda ei olnud õnneks kodus. Sugulane Tiit istus kord kambaga Karja Keldris ja kirus vist vene võimu .Varsti tuli povestka KGBst na besedu.Ei tea ,kas ta käis ,aga ta ei öelnud,et käis.Keegi ,vist Rein Ruutsoo on kusagil kirjutanud et nõukaajal profülakteeriti KGB poolt 80 000 inimest .KBG l oli ka bürokraatlik aruandlus,et nemad ikka ka tööd teevad.Ema rääkis ,et tal sõbranna läks mõneks ajaks kiusliku julgeolekumehe eest mõneks ajaks elama Usbekistani ,Taskenti.Kui juba väga paljud teavad niisuguseid lugusid ,siis võib arvata,et julgeolek oli oma kombitsad üsna sügavale ühiskonda ajanud,nad liikusid ju inimeste keskel ringi.Pärast sõda läksid mitte ainult üksikud represseerimise kartuses ise vabatahtlikult paljudeks aastateks ida poole.Ka praegusel ajal käiakse Tais budismiga tutvumas budistlikes laagrites Vist mitte päris nagu vend Vahindra, reeglid on nõrgemad.Suheldud inglise keeles. Mul üks sugulane käis .Vist tahavad kogeda natuke midagi täiesti teistsugust.Õhtul laagrijuht küsinud,et mis teid päeva jooksul muljetas.Üllatab praeguste paljude noorte hea inglise keele oskus,mis ületab paljude Eesti poliitikute oma 1992.aastal Teine huvitav novell on Aarne Rubeni "Rusikate raputamise õhtud ".Jutustab 24 .veebruari 1988 miitingust Tallinna Tammsaare monumendi juures.Pealkiri inspireeritud arvatavalt Hirvepargi miitingust 23.augustil 1987.MRP AEG juhtivad liikmed olid selleks ajaks kinni nabitud või kordusõppustele ja väljamaale välja saadetud.Sestap meenub,et seal kõneles üks Elu Sõna pastor. Olin ise seal lühikest aega öövalvuri kohalt hüppes ,kohalt ,kust sai natuke ära käia.Nägin tuttavaid ja kuulsin etteheitvat hõiget rahva hulgast ,et kõike otsustab Moskva .Veel kuulsin kohaletulnud rahva manitsemist,et miks te siia tulite .Inimeste hulgast vastati ,et " inimesi tahtsin näha,ega ma ei pea laudas kogu aeg lehmi vaatama "Sellist ütlust ,et me kardame uut küüditamist kahjuks ei kuulnud ega ka seda,kas te tahate,et kulak tuleb tagasi.Propagandistid kasutasid tihti seda elatustaseme võrdlemise võtet kodanliku Eestiga,et elu olevat parem kui kodanlikus Eestis 1939.aastal ,eriti aga 1922 .aastal.Mis te veel tahate !Ajaloolane Olafs Mertelsmann on kirjutanud,et 1930.aastate lõpu elatustase saavutati Eestis alles 1960.aastate lõpuks ilma banaani ja suitsuvorstita.Aga Balti jaamas oli küljel tõesti koht ,kus sai head piimakohvi ja pirukat,üsna tihti ikkagi ei sai nagu ka Ruben kirjutab..Veel tuleb meelde,et neil "rusikate raputamise õhtutel " 1988 sügisel kõlas rahva hulgast juba hüüdeid,et likvideerime selle KGB ja julgeolekuinimesed tootvale tööle.Tõsi ,ise ka ei olnud.Väga julge hüüe arvestades aega. Vist Harjumäel oli.Tartus 2.veebruaril 1988 raputati Pälsoni ühiselamu ees rahvast päris korralikult,buss rammis rahva hulka.Kellegilt võeti ära fotoaparaat,film välja.Eemal poe juures paistis mundrikandjatel relvastuses kilpe.Sellised muljed ja meenutused.Jüri

Tallinna Aadressbüroo fondi aadresslehed

Tere ! Tallinna Aadressbüroo alustas tegevust 1909 1.juulil.Kus asus siis ei tea,hiljem Olevimäel ja Mäekalda tänaval .Tallinna Aadressbüroo fondi 1376 aadresslehed aastaist 1909-1929 on digiteeritud ja kättesaadavad.355 säilikut .Digiteerijate töö on raske ,kuid tänuväärne.Näiteks sain teada,et minu vanaisa Arnold Welberg elas Magasini t.3,kust on elama läinud 18.septembril 1923 Veerenni tänav 2a-2 ,kust omakorda on väljakirjutatud 9.II.1924.Siis läks ta kohta pidama Sooniste valda.Ametilt oli ta tisler.Seega elas ta siis Veerenni asumis.Tuttav teadis rääkida,et teenekal linnauurijal Robert Nermanil oli plaanis avaldada raamat Veerenni asumist ,kahjuks ei jõudnud enam.Ühe sugulase ema Hilda Jürgens elas Keldrimäe asumis Liivalaia 32-8,kust on läinud elama Israeli 8-2(hiljem Turu põik,Keldrimäe tänav ).Hotell Olümpia vastas laiub tühi plats siiani.Varem olid seal vist valdavalt puithoonestusega majad.Jaak Juske blogist kirjutisest Vana Keldrimäe häving saab aimu,et sealkandis -Keldrimäe asumis lammutati 1970.aastatel kümneid vanu puitmaju.Keskturg on tekkinud 1949,kui see Estonia teatri juurest ära toodi.Vanavanaema Leena Troonbergi õde Julie Pokkat (s.1878-1961 ) elas Niine tänaval 2-6 ,kust on elama läinud 29.jaanuaril 1929 Toompeale Rahukohtu tänav 4.-1.Ametilt tööline,amet on aadresslehtedel ära märgitud.Toompeal on kivimajad,seega sai siis parema elu peale.Torkab silma tihe elukohtade vahetus mingil põhjusel.Niipalju siis selleks korraks.Jüri

Poliitilise elu võtmes

Tere ! See,mis toimus Ameerikas Kapitooliumi juures ,on uskumatu.Arvan,et meil võib presidendiks saada Jaak Jõerüüt ,kes on toredaid seisukohti avaldanud.Tee seda,mis sind tõeliselt huvitab ja on su olemusega kooskõlas .Kui sa teed kõik endast oleneva,siis kõrgemad jõud võib olla aitavad.Vikerraadio hommikuprogrammis keegi rääkis ,et koroona võibolla märguanne lõpetada raiskamine, kõik need konverentsidel ja hotellides viibimised sealhulgas välismaal ,kõik see ju maksab .Mõni aasta tagasi oli Eestis 600 rahvusvahelist konverentsi.Koolivaheajal välismaal reisimine oli justkui moeasjaks saanud,selle asemel et lapsi Otepääle võibolla viia. Las need asjad siiski olla .Elu on huvitavam .Vanasti oli see pillajaks tunnistamine ,pillaja on ka see ,kes halva äriplaani teeb.Kui koroona aga äri ära rikub,siis peab riik suures osas kahju hüvitama ,natuke jääb ka omavastutust.Vikerraadiost kuulsin et toitlustusäri on paljuski ülesehitatud sellele,et seminarid ja cateringid toimuvad ,kui seda pole ,siis kaob ka sissetulek.Kaasamüük täidab vaid pisku. Mais peaks olukord paranema kui väljas istuda saab. Tuleb välja ,et ka Narvas on huvitavaid kohti nagu iiri pub. Vikerraadio reporteritunnis ka imestati,et. lõputu raharükk ja järsult vähenenud teenuste pakkumine pole kaasa toonud inflatsiooni .Kui pole millelegi kulutada eriti,millele tavapäraselt ,siis raha väärtus langeb. Nõukogude ajal kulutati palju taksosõitude (ja taksoviina ) peale.Neil olid siis head ajad.On huvitav näha,mida see Reformierakond teeb ,kas tulevad kärped avalikus sektoris,mille vajalikkusele Reformierakond tähelepanu juhtinud on.Et nemad peaks ka solidaarselt kannatama.Tundub,et Reformierakond on mõnes mõttes konservatiivne, võlg on võõra oma on nende seisukoht(Siim Kallas. Laenuleib ja laastuli ei kesta kaua.30.09.2020), midagi peab ju vähemalt võlast tagasi maksma.Kõike korstnasse ei kirjutata.Kui kirjutatakse,siis milleks see kõik.Ohtlik on mõtteviis ,et laenu ei peagi tagasi maksma ,on Siim Kallas öelnud Eurotoetused on muidugi hea asi ,kuid see väheneb ,saame ainult kaks korda rohkem tagasi kui ise anname .Tundub,et EKRE on natuke silmakirjalik,kui laenu võetakse . ETV aastavahetuse televiktoriinist kuulsin,et koroonaviirus on pärit tõenäoliselt pangoliinidelt ,kuid võibolla ka laborist valla pääsenud.Pangoliinidelt on usutavam.Hea on,et koroonaviiruse hüppelist kasvu pole toimunud.See annab lootust et kõik taastub endisel tasemel. Jüri