Assandra Vikikivi "Lunastamata veksel " (1940 ) ja nn.rahvuskirjanikud.

 Tere !

Lugesin Assandra Vikikivi (tegelikult Terje Tõeveer 1907-1994 )satiirilist suhteromaani "Lunastamata veksel " (1940 ),mis kujutab Eesti Rahvuskirjanike Ühingusse kuulunud literaatide liikumist.Peategelase

Benedictus Vikikivi prototüübiks on olnud tõenäoliselt tema oma mees Friido Toomus (1908-1974 ).

kes kuulus ka Eesti Rahvuskirjanike Ühingusse ,mis tegutses 1934-1939.Romaanis esinev naine paneb 

ajalehte kuulutusse ,et kes abielluks fiktiivselt 50 krooni eest,et oma halliks muutuvaid päevi veidi sisustada ja mängida sõbrannale kojanarriliku triki.Tuleb kirjamees Benedictus Vikikivi,kellel on vaja

raha elamiseks ja romaani kirjutamise jaoks.Ei edene see kirjutamine mitte üks raas.Naine laenab tuttavalt

pangadirektorilt raha,et mees saaks kirjutada.Lisaks aitab rahaliselt naise vend küllaltki priskelt.Tulemus-

ainult lubadused.Naine on valmis meest kasvõi kätel kandma ja et see midagi oleks.Mees käib kohvikutes 

aga üür on maksmata.Suhe lõpeb kui mees on kuskilt saanud "Abielulahutuse epideemia " teose eest 500 krooni ja ripsutab tiiba võõra naisega.Eesti Rahvuskirjanike Ühingusse kuulunud kirjanikud

püüdsid niiviisi läbi lüüa ja saada ainelist toetust Kultuurkapitalilt.Eesti Rahvuskirjanike Ühingusse kuulusid Helmi Mäelo ,Evald Voitk ,E.V.Saks,,Aleksis Kallits (aastast 1936 Aulis Aret ), Kaster Kaselo, Aira Kaal, Helene Ranna,Friido

Toomus,Aleksander Saarna, Edur Tasa ,Paul Vahi,Karl Laagus,Meinhard Aleksa (aastast 1937 Enn Tuuling 1906-1981 ) )Voldemar Kellamov(Rajalo ),Bernhard Linask (avaldanud novellikogu "Tagamõte " (1931 ),Endel Loide ;Yri  Naelapea.Heino Tepp

Leida Künnapas,Roopi Hallimäe)kuni 1935 aastani Robert Grauberg )Aadu Säärits ,Leo Mõtus, Valve Saretok.Roopi Hallimäelt oli 1933 ilmunud luulekogu "Hommikune leid ".Friido Toomus oli

abielus Terje Tõeveeruga 1933-1939.Rahvuskirjanikest elasid paljudki pärast Teist Maailmasõda 

välismaal ,seal ei püütud Eesti Rahvuskirjanike Ühingut taastada,Aadu Sääritsat (1908-1982 ),kes jäi Eestisse ,peeti pärast Teist Maailmasõda Keele ja Kirjanduse Instituudis madalamatel ametikohtadel.Eestisse jäid ka Aira Kaal ja Leo Mõtus.(R.Põldmäe.

Mis on saanud rahvuskirjanikest ? ,Looming 1992, nr.9.)Eestis oli ka Roopi  Hallimäe .Aulis Aret oli

1941 evakueerunud Usbekistani ja kuna ta oli tuttav Kesk Aasia oludega ,siirdus 1974 Kirgiisiasse 

Frunze Ülikooli õppejõuks avaldanud  jutustuse "Imelik mees Peterson " (1933 )..Friido Toomus töötas Tallinnas Haljasalade Trustis.Rahvuskirjanikud avaldasid kriitikat ka  "Loomingu  "vastu ,nende töid ei võetud vastu.Kriitikat avaldati ka vanade kirjanike vastu .Nemad ise  olevad posiitiivne tõusev rahvuslik noorus.Nende enda toodang oli sageli mannetu juba koguselt nagu märgiti tolleaegses ajakirjanduses.Romaanis on ka kujutatud :"Näiteks Tammsaarele makstakse " müristas ta edasi "kultuurkapitalilt

suuri summasid aga mis on tema"Töde ja õigus " mina ütlen,see on viis vaaditäit toormaterjali 

pudretivabrikule .Või Tuglas ,lihtsalit naeruväärne oma põhjakõrbenud liivakelladega " (lk.45 ).Rahvuskirjanike Ühing pidas kirjandusõhtuid Kolme koopa Kohvikus ja mujal -Cafe Central,Sarapiku kohvik,kus esinesid ettekannetega oma valmivatest romaanidest Friido Toomus romaanist "Hiie lapsed  " ja Endel Loide (1900-1987 ) ajaloolisest romaanist "Leegid pimedusest "(Päevaleht ,5.detsember 1935, ERA.F.3928 )E.Loide oli avaldanud ka jutustuse "Peedre Hiitre elukäik " (1931 )Kirjutanud ka filmistsenaariumi "Öösel " (1931 ) karistussalkade tegevusest Eestis.Midagi jäi käsikirja ka Karl Laagusel.Rahvuskirjanike

Ühing pidas isegi suvepäevi augusti teisel poolel (Rahvuskirjanike fond-ERA.F.3928). Kavatseti

välja anda oma koguteos. Kodukaunistamise kampaania  idee võib olla pärit Lõuna-Poolast  Galiitsiast ,president K.Päts käis 1935 seal puhkamas  ja kiitis sealset heakorda " õued puhtaks küüritud ,kõnni kui ballisaalis " ja et see tasuks üle võtta.Vt.Vikerkaar-Elureform-Kadrioru aednik.Nüüd läks jutt Ukraina peale ,inimkett 300 000 ukrainlase osavõtul oli Kiievist Lvovi 21.jaanuaril 1990 hoopis,leidsin internetist.

Jüri

Sõjakurjategijate protsessid 1960.-1970.aastatel.

 Tere !

Meelis Maripuu artikkel "Külma sõja aegsed näidiskohtuprotsessid Eesti NSV -s "Eesti Ajalooarhiivi Toimetistes kogumikus "Nõukogude Eesti külma söja ajal  " (Tartu,2015 )on päris huvitav..Näidiskohtuprotsesside idee tuleb Saksa DV-st kus on säilinud dokumentatsioon 

ühe kohtuetenduse ettevalmistamise -Saksamaa Liitvabariigi ministri Theodor Oberländeri 

tagaselja süüdimõistmise kohta väidetavate sõjakuritegude toimepanemise eest  Ukrainas koos 

kaasosatäitjate ja kohtuotsuse paikapanemisega.Theodor Oberländer mõisteti süüdi 1960.aprillis.Oberländer rehabiliteeriti 1998 ,nädal pärast surma.

Nagu M.Maripuu märgib :"Näidisprotsessi puhul oli iseloomulik ,et ajakirjanduse kaudu  hakati

levitama suunatud infot ning algatati propagandakampaania juba enne kriminaalasja ametlikku

algatamist "Nii oli see ka näiteks Kalevi Liiva protsessi puhul.

Eestis hakkasid sarnased protsessid ,mida väliseesti ajakirjanduses kajastati ja mida lavastusprotsessideks

või isegi monstrumprotsssiks nimetati ,peale 1959.a,novembris kui surma mõisteti kolm metsavenda-Valter Kelt .Johannes Kriipsalu,Leonid Sinisalu.1961.mõisteti kohut  Ain-Ervin Mere ,Jaan Viigi,Ralf Gerretsi üle,mis

peeti Laevastiku Ohvitseride Majas Tallinnas.ENSV ORRKAS olnud vanemate arhiivitöötajate kinnitusel koguni väike ruum ,kus tunnistajaid ette valmistati ,kuidas nad peavad esinema.1962 

oli kohtuprotsess Karl Linnase,Juhan Jüriste ,Ervin Viksi üle.Ajakirjas "Nõukogude Seaduslikkus "

ilmus kohtuotsus juba enne protsessi algust.Pärnu protsess oli 1962.a.detsembris ,kui mõisteti

surma Edmund Kuusik, August Reinvald, Julius Viks,Teodor Kaldre .Arkadi Valdinile süüdistust ei 

esitatud ja süüdi ei mõistetud.1964 a.märtsis oli Kukruse koonduslaagri valveülema Edgar Voldemar 

Orro protsess ,(L.Barkov .Mõrvarid ei pääse karistusest ,Tallinn,1966,lk.127 ).Ta mõisteti 15 aastaks vangi.

1966 oli Valga protsess,1967 a. Haapsalu protsess ,kus Ago Talvar ,kes elas Rootsis,tagaselja surma 

mõisteti.Artiklis "Mõrvarid said teenitud karistuse ".Võitlev Sõna,19.august 1967,väideti ,et kohtus tehti

kindlaks,et Ago Talvar juhtis mahalaskmisi vähemalt seitsmel korral ,kohtuprotsessi osaline 

Harri Paisu  osalenud  42 inimese mahalaskmises.Protsessi käigus Harri Paisu haigestus 

ja tema asja arutamine lükati edasi kuni tema tervenemiseni.Harri Paisule (1922-2007 ) on annetatud 

Relvastatud Vastupanu teeneterist aastal 2000.Oli metsavend 1944-1967.Oli Omakaitses,osales mahalaskmistel..Lõpuni ei saa siiski välistada osadele 

tunnistajatele n.ö.sõnade suhupanemist.1967 kirjutas Eesti NSV KGB ülem Karl Kortelainen 

selleks ajaks NSV Liidu KGB juurdlusosakonna ülemaks tõusnud Leonid Barkovile,et  Ago Talvari 

otsene osalemine mahalaskmistes ei ole leidnud vaatamata langetatud surmaotsusele vajalikku tõestust.

1968 Petseri protsess.Väliseesti ajalehed kirjutasid 1983 ,et saatuslikuks sai kusagile peidetud Petseri

Omakaitse  arhiivi avastamine ja omakaitselased Petseri Lendsalgas võeti kinni.Kas see õige on,ei tea.R-358 fondi- Omakaitse Peavalitsuse fondi  kirjes on küll märge,et 1960.a.saadi täiendavat ainest julgeoleku rajoonivolinikelt.Üks protsessi osaline 

Rudolf Nüüd  sai 15 aastat vangistust ja suri karistuse ärakandmise järel varsti haiglas aastal 1983,Roland Bibikov sai 12 aastat.

Voldemar Kana,kes elas Kanadas,mõisteti tagaselja surma ja suri 1981.Petseri protsessi kohta on ka film

"Kloostri müüri kõrval " 1966 oli olnud veel nn Kehra 

protsess Kehra sõjavangidelaagri valvurite Tõnu Salumäe ja August  Mölderi üle Tõnu Salumäe 

möisteti surma August Mölder (1910-1980 ) 15 aastaks vangi."Mustas raamatus " on märgitud,et 

viimast süüdistati ka kahe juunikommunisti E.Kadakase ja V.Piirsoni ja Kehra TK esimehe Voldemar Schmidti surmas ".1966-1967 oli Viljandis Hermann Helmeti protsess ,kes oli saksa ajal töötanud Viljandi poliitilises politseis ,mõisteti täiendavalt 15 aastaks vangi .Mingeid viiteid on ka ,et nagu olnuks 1970 veel mingi Paide protsess,kus teiste seas  Elfriede Holm surma mõisteti.(Võitleja ,1.september 1978 ,Kommunismi kuriteod Eestis 1940-1990 ,Lisanimestik 2019)Näib siiski,et see on eksitav teave.  1970 oli Pihkva protsess,,samuti 1973,1972 mõisteti metsavendluse eest 15 aastaks vangi Kaarel Kõrboja ,vabanes 1986.Samuti vabanesid Pihkva protsessil  1970 10 aastaks vangi mõistetud  Valter Kukk ja 15 aaastaks kinni pandud Artur Johannes Pupart.1974 oli nn.Narva protsess

selle protsessi osaline 15 aastaks vangi mõistetud Alfred Kirotosk  suri vanglas 1984.Olen isegi ühte

lugu kuulnud ,kui see Narva protsess 1974 oli ,siis oli vanaema mures ühe sugulase pärast ,kes oli 

olnud Omakaitses ,midagi hullu ta teinud ei olnud või ehk siiski ? See mees öelnud,et tema kedagi välja ei anna ja teeb endale ise lõpu peale.Hiljem ei küsinud enam selle kohta.Nende protsesside osalistest olid Jaan Viik , Poigo Ritson ja Verner Tomba juba varem karistatud  ja võeti hiljem uuesti ette.Mitme

osalise kohta on geni keskkonnas märgitud,et ei ole kommunismiohver  ega kuulu memoriaalile

kandmisele või süüdistatud sõjakuritegudes .Inimsusevastased kuriteod.

Kalevi Liivale toodi 1942 2051 juudist kinnipeetavat  kahe eseloniga Tsehhoslovakkiast ja Saksamaalt

Frankfurdist.Neist elas sõja üle 74.Raamatus "Estonia 1940-1945 ",mis on mul kõge paksem raamat 

on pöhiliste hukkajatena märgitud Jägala laagri komandant Aleksander Laak ja  laagrisse jäänud SD eestlastest eriüksus.Arvata võib,et nii mõnigi mahalaskjaist läks pärast hulluks.M.Maripuu märgib ühes teises töös,et eestlaste roll hukkamistes Kalevi Liival  ei ole siiski lõpuni selge Õudseid karjeid augus 

põhjustas  ka see ,et kaks eksekutsioonisalga liiget hakkasid ohvritelt enne hukkamist tangidega 

kuldhambaid välja tõmbama.(L.Barkov.Mõrvarid ei pääse karistusest ,lk.145 . )Saksa võimud käskisid peatada selle (Estonia 1940-1945 lk.708.)M..Maripuu artiklis väärib tähelepanu väide,et Tartu koonduslaagris hukati ligi 4000 kohalikku inimest. Maripuu märgib ka,et protsessi käigus ei tehtud katsetki välja selgitada tegelikku hukatute arvu. Erakorralise Komisjoni  pakutud arv 12000 ei kuulunud kahtluse alla seadmisele.Raamatus Saksa fasistlik okupatsioon Eestis (Tallinn,1947 )kirjutati ,et :"võib arvata,et Tartu tankitõrjekraavis on hukatud umbes 12000 inimest ".(lk.147 )4000 kohaliku inimese juhul peaks Indrek Paavle 

"mustas raamatus " olema 10000-11000 hukatud Eesti kodanikku.Me ju ei tea ka näiteks  palju hukkus  Eesti kodanikke üle Läänemere põgenemisel  1944 1000 või rohkem.Kusagilt on meelde jäänud,et 

Lätis hukati saksa okupatsiooniaastatel 10000 lätlast.Kas lätlastel ka selline must raamat on ?.Ei tea.

Julgeolekupolitsei tegelased pidid teadma,mida nad hävitavad,mida mitte .Sel juhul oleks pidanud ka

uurimistoimikuid alles olema rohkem.Eksekuteeritute raamatut Tartu tankitõrjekraavis hukatute kohta pole säilinud.Arvan,et pigem ei olnud kohalikud ,vaid sõjavangid ja läti miilitsad.See võib olla ka põhjus ,miks 

seda eksekuteeritute kausta pole säilinud.Ka Saksamaalt pole leitud.Riho Västrik konstrueerib arvu

3500-4000 kasutades uurimistoimikutes leiduvaid viiteid kunagi peetud eksekuteeritute kaustale (suurim viidatud number 136 )Suur arveraamat  see siiski polnud nagu püüab väita Ervin Martinson oma töödes " 12 000 ja "Haakristi teenrid ".Ta jääb võltsinguga materjalide kogumikus "12 000 " tähelepanelikule lugejale vahele.Teksti sees on ühes kohas esitatud eksekuteeritute raamat (lk.83) ,natuke hiljem lehekülgedel (lk.153 )esitatud dokumendis on näha,et see oli siiski eksekuteeritute kaust.Samas tehti kandeid ebakorrapäraselt .Millegipärast oli vaja 

eksekuteeritute kaustas 18.augustil 1941 tagasipöörata  45.lehekülg kui juba 5.augustiks oli täidetud 127 lehekülge.Nõukogude propapaganda väide et  "sada siia või sinna " tundub osaliselt õige,Poliitiliselt karistatute  kaust  1941a.kohta (R-64.1.89 ,129 l.k. ) ei sisalda samuti kõike karistusi. Samas võis neid kaustikke olla mitu ,säilinud on  üks.Tõenäoliselt oligi  ainult üks. 719 hukatu nimed on ka nimeliselt teada. R.Västrik märgib ühes oma uurimuses ka,et Tartu koonduslaagrisse on seni kindlaks tegemata asjaoludel toodud vange ka Lätist ja tõenäoliselt  kaugemaltki.Raamatus "Estonia 1940-1945 " on  esitatud ühe tunnistaja L.Lõokese seletus ,et tankitõrjekraavi äärde toodud ühel päeval  250 lätlast  seitsme veoautoga.(lk.700 ). Vaivara laagrite süsteemi toodi 10000 juuti ,neist 500  või erinevatel andmetel 1500 Ungari juuti. (L.Barkov,lk 148 ).Samas 

uurimialuste kartoteegis (R-64.2.38 )leiduvad märked- vabastatud süütõendite puudusel tunduvad usaldusväärsetena.Seda mahukat kartoteeki pole vist keegi läbi töötanud .Seal leidub andmeid Tartu 

koonduslaagri karistuste kohta ka 1943 a. kohta.Üks isik -A.Kruus oli saanud 1943 jaanuaris  karistuse-1 kuu tingimisi aastase katseajaga.Üks isik  oli vahistatud 1941 a oktoobris kui alkohoolik ja dokumentideta isik .Talle mõisteti üks kuu koonduslaagrit ja vabanemise järel tuli ta suunata

töölerakendamiseks Tööametisse.Teistpidi konstrueerides saab peaaegu sama Tartu koonduslaagris hukatatute arvu .1941.a oktoobris ütles E.Mikson Viherluotole ,et Tartu vallutamise järel lasti maha 2600 juuti ja kommunisti.(L.Barkov.Mõrvarid ei pääse karistusest ,Tallinn,1966 ,lk. 74 )Sama arv on ka Oula Silvennoineni raamatus "Soome ja Saksa Julgeolekupolitsei koostöö 1933-1944 " Tallinn,2009,lk.255 ).USA -s Juurdlusbüroo poolt üle kuulatud isikud pakkusid välja,et Karl Linnase Tartu koonduslaagri ülemaks oleku ajal 1941.a septembrist  1942.a. maini hukati 2000 inimest ,kusagilt on lugeda olnud.VEKSA kalendris 1987 artiklis "Kohtufarss  USA-s " on märgitud ,et

"Tartu koonduslaagris hukati üle 12000 inimese,neist 2000 mahalaskmises on Linnas süüdi isiklikult "

Liites need arvud kokku saab arvu 4600,mis on ligilähedane R.Västriku pakutud arvule.Tartu

koonduslaagris Näituseväljakul ikka oli kemmerg ,fotodelt on näha.L.Barkov kirjutab,et "koonduslaagris oli vangide jaoks ainult üks käimla,kuhu neid viidi gruppide viisi ja valve all " (Mõrvarid ei pääse karistusest lk.122 ) Estonia  1940-1945 kirjutab inglise keeles ,et pärast vahialuse põgenemist paigaldati vangide barakki suur tünn.Käimlat siis vist enam ei kasutatud.(lk.690 )Lühiajaliste karistustega vangid olid  Näituseväljakul eraldi barakis ,nad said kohtuda sugulastega ja võtta vastu pakke. )Kohtuprotsessid olid natslike kurjategijate üle ka teistel tollase NSV Liidu vabariikides.Lätis ka 1971-1974.Novgorodis 1976 ja 1978.Ukrainas olid ka sellised tagaotsimised ja protsessid 1980.aastateni välja. Viimane -Harkovi saksa okupatsiooniaegne  politseinik Aleksander Posvinev hukati 1988.a.sügisel. Internetist leitud andmed. Niisiis väike ülevaade ,mida olen sellel teemal lugenud ja huvi tundnud.

Jüri