Tere !
Meelis Maripuu artikkel "Külma sõja aegsed näidiskohtuprotsessid Eesti NSV -s "Eesti Ajalooarhiivi Toimetistes kogumikus "Nõukogude Eesti külma söja ajal " (Tartu,2015 )on päris huvitav..Näidiskohtuprotsesside idee tuleb Saksa DV-st kus on säilinud dokumentatsioon
ühe kohtuetenduse ettevalmistamise -Saksamaa Liitvabariigi ministri Theodor Oberländeri
tagaselja süüdimõistmise kohta väidetavate sõjakuritegude toimepanemise eest Ukrainas koos
kaasosatäitjate ja kohtuotsuse paikapanemisega.Theodor Oberländer mõisteti süüdi 1960.aprillis.Oberländer rehabiliteeriti 1998 ,nädal pärast surma.
Nagu M.Maripuu märgib :"Näidisprotsessi puhul oli iseloomulik ,et ajakirjanduse kaudu hakati
levitama suunatud infot ning algatati propagandakampaania juba enne kriminaalasja ametlikku
algatamist "Nii oli see ka näiteks Kalevi Liiva protsessi puhul.
Eestis hakkasid sarnased protsessid ,mida väliseesti ajakirjanduses kajastati ja mida lavastusprotsessideks
või isegi monstrumprotsssiks nimetati ,peale 1959.a,novembris kui surma mõisteti kolm metsavenda-Valter Kelt .Johannes Kriipsalu,Leonid Sinisalu.1961.mõisteti kohut Ain-Ervin Mere ,Jaan Viigi,Ralf Gerretsi üle,mis
peeti Laevastiku Ohvitseride Majas Tallinnas.ENSV ORRKAS olnud vanemate arhiivitöötajate kinnitusel koguni väike ruum ,kus tunnistajaid ette valmistati ,kuidas nad peavad esinema.1962
oli kohtuprotsess Karl Linnase,Juhan Jüriste ,Ervin Viksi üle.Ajakirjas "Nõukogude Seaduslikkus "
ilmus kohtuotsus juba enne protsessi algust.Pärnu protsess oli 1962.a.detsembris ,kui mõisteti
surma Edmund Kuusik, August Reinvald, Julius Viks,Teodor Kaldre .Arkadi Valdinile süüdistust ei
esitatud ja süüdi ei mõistetud.1964 a.märtsis oli Kukruse koonduslaagri valveülema Edgar Voldemar
Orro protsess ,(L.Barkov .Mõrvarid ei pääse karistusest ,Tallinn,1966,lk.127 ).Ta mõisteti 15 aastaks vangi.
1966 oli Valga protsess,1967 a. Haapsalu protsess ,kus Ago Talvar ,kes elas Rootsis,tagaselja surma
mõisteti.Artiklis "Mõrvarid said teenitud karistuse ".Võitlev Sõna,19.august 1967,väideti ,et kohtus tehti
kindlaks,et Ago Talvar juhtis mahalaskmisi vähemalt seitsmel korral ,kohtuprotsessi osaline
Harri Paisu osalenud 42 inimese mahalaskmises.Protsessi käigus Harri Paisu haigestus
ja tema asja arutamine lükati edasi kuni tema tervenemiseni.Harri Paisule (1922-2007 ) on annetatud
Relvastatud Vastupanu teeneterist aastal 2000.Oli metsavend 1944-1967.Oli Omakaitses,osales mahalaskmistel..Lõpuni ei saa siiski välistada osadele
tunnistajatele n.ö.sõnade suhupanemist.1967 kirjutas Eesti NSV KGB ülem Karl Kortelainen
selleks ajaks NSV Liidu KGB juurdlusosakonna ülemaks tõusnud Leonid Barkovile,et Ago Talvari
otsene osalemine mahalaskmistes ei ole leidnud vaatamata langetatud surmaotsusele vajalikku tõestust.
1968 Petseri protsess.Väliseesti ajalehed kirjutasid 1983 ,et saatuslikuks sai kusagile peidetud Petseri
Omakaitse arhiivi avastamine ja omakaitselased Petseri Lendsalgas võeti kinni.Kas see õige on,ei tea.R-358 fondi- Omakaitse Peavalitsuse fondi kirjes on küll märge,et 1960.a.saadi täiendavat ainest julgeoleku rajoonivolinikelt.Üks protsessi osaline
Rudolf Nüüd sai 15 aastat vangistust ja suri karistuse ärakandmise järel varsti haiglas aastal 1983,Roland Bibikov sai 12 aastat.
Voldemar Kana,kes elas Kanadas,mõisteti tagaselja surma ja suri 1981.Petseri protsessi kohta on ka film
"Kloostri müüri kõrval " 1966 oli olnud veel nn Kehra
protsess Kehra sõjavangidelaagri valvurite Tõnu Salumäe ja August Mölderi üle Tõnu Salumäe
möisteti surma August Mölder (1910-1980 ) 15 aastaks vangi."Mustas raamatus " on märgitud,et
viimast süüdistati ka kahe juunikommunisti E.Kadakase ja V.Piirsoni ja Kehra TK esimehe Voldemar Schmidti surmas ".1966-1967 oli Viljandis Hermann Helmeti protsess ,kes oli saksa ajal töötanud Viljandi poliitilises politseis ,mõisteti täiendavalt 15 aastaks vangi .Mingeid viiteid on ka ,et nagu olnuks 1970 veel mingi Paide protsess,kus teiste seas Elfriede Holm surma mõisteti.(Võitleja ,1.september 1978 ,Kommunismi kuriteod Eestis 1940-1990 ,Lisanimestik 2019)Näib siiski,et see on eksitav teave. 1970 oli Pihkva protsess,,samuti 1973,1972 mõisteti metsavendluse eest 15 aastaks vangi Kaarel Kõrboja ,vabanes 1986.Samuti vabanesid Pihkva protsessil 1970 10 aastaks vangi mõistetud Valter Kukk ja 15 aaastaks kinni pandud Artur Johannes Pupart.1974 oli nn.Narva protsess
selle protsessi osaline 15 aastaks vangi mõistetud Alfred Kirotosk suri vanglas 1984.Olen isegi ühte
lugu kuulnud ,kui see Narva protsess 1974 oli ,siis oli vanaema mures ühe sugulase pärast ,kes oli
olnud Omakaitses ,midagi hullu ta teinud ei olnud või ehk siiski ? See mees öelnud,et tema kedagi välja ei anna ja teeb endale ise lõpu peale.Hiljem ei küsinud enam selle kohta.Nende protsesside osalistest olid Jaan Viik , Poigo Ritson ja Verner Tomba juba varem karistatud ja võeti hiljem uuesti ette.Mitme
osalise kohta on geni keskkonnas märgitud,et ei ole kommunismiohver ega kuulu memoriaalile
kandmisele või süüdistatud sõjakuritegudes .Inimsusevastased kuriteod.
Kalevi Liivale toodi 1942 2051 juudist kinnipeetavat kahe eseloniga Tsehhoslovakkiast ja Saksamaalt
Frankfurdist.Neist elas sõja üle 74.Raamatus "Estonia 1940-1945 ",mis on mul kõge paksem raamat
on pöhiliste hukkajatena märgitud Jägala laagri komandant Aleksander Laak ja laagrisse jäänud SD eestlastest eriüksus.Arvata võib,et nii mõnigi mahalaskjaist läks pärast hulluks.M.Maripuu märgib ühes teises töös,et eestlaste roll hukkamistes Kalevi Liival ei ole siiski lõpuni selge Õudseid karjeid augus
põhjustas ka see ,et kaks eksekutsioonisalga liiget hakkasid ohvritelt enne hukkamist tangidega
kuldhambaid välja tõmbama.(L.Barkov.Mõrvarid ei pääse karistusest ,lk.145 . )Saksa võimud käskisid peatada selle (Estonia 1940-1945 lk.708.)M..Maripuu artiklis väärib tähelepanu väide,et Tartu koonduslaagris hukati ligi 4000 kohalikku inimest. Maripuu märgib ka,et protsessi käigus ei tehtud katsetki välja selgitada tegelikku hukatute arvu. Erakorralise Komisjoni pakutud arv 12000 ei kuulunud kahtluse alla seadmisele.Raamatus Saksa fasistlik okupatsioon Eestis (Tallinn,1947 )kirjutati ,et :"võib arvata,et Tartu tankitõrjekraavis on hukatud umbes 12000 inimest ".(lk.147 )4000 kohaliku inimese juhul peaks Indrek Paavle
"mustas raamatus " olema 10000-11000 hukatud Eesti kodanikku.Me ju ei tea ka näiteks palju hukkus Eesti kodanikke üle Läänemere põgenemisel 1944 1000 või rohkem.Kusagilt on meelde jäänud,et
Lätis hukati saksa okupatsiooniaastatel 10000 lätlast.Kas lätlastel ka selline must raamat on ?.Ei tea.
Julgeolekupolitsei tegelased pidid teadma,mida nad hävitavad,mida mitte .Sel juhul oleks pidanud ka
uurimistoimikuid alles olema rohkem.Eksekuteeritute raamatut Tartu tankitõrjekraavis hukatute kohta pole säilinud.Arvan,et pigem ei olnud kohalikud ,vaid sõjavangid ja läti miilitsad.See võib olla ka põhjus ,miks
seda eksekuteeritute kausta pole säilinud.Ka Saksamaalt pole leitud.Riho Västrik konstrueerib arvu
3500-4000 kasutades uurimistoimikutes leiduvaid viiteid kunagi peetud eksekuteeritute kaustale (suurim viidatud number 136 )Suur arveraamat see siiski polnud nagu püüab väita Ervin Martinson oma töödes " 12 000 ja "Haakristi teenrid ".Ta jääb võltsinguga materjalide kogumikus "12 000 " tähelepanelikule lugejale vahele.Teksti sees on ühes kohas esitatud eksekuteeritute raamat (lk.83) ,natuke hiljem lehekülgedel (lk.153 )esitatud dokumendis on näha,et see oli siiski eksekuteeritute kaust.Samas tehti kandeid ebakorrapäraselt .Millegipärast oli vaja
eksekuteeritute kaustas 18.augustil 1941 tagasipöörata 45.lehekülg kui juba 5.augustiks oli täidetud 127 lehekülge.Nõukogude propapaganda väide et "sada siia või sinna " tundub osaliselt õige,Poliitiliselt karistatute kaust 1941a.kohta (R-64.1.89 ,129 l.k. ) ei sisalda samuti kõike karistusi. Samas võis neid kaustikke olla mitu ,säilinud on üks.Tõenäoliselt oligi ainult üks. 719 hukatu nimed on ka nimeliselt teada. R.Västrik märgib ühes oma uurimuses ka,et Tartu koonduslaagrisse on seni kindlaks tegemata asjaoludel toodud vange ka Lätist ja tõenäoliselt kaugemaltki.Raamatus "Estonia 1940-1945 " on esitatud ühe tunnistaja L.Lõokese seletus ,et tankitõrjekraavi äärde toodud ühel päeval 250 lätlast seitsme veoautoga.(lk.700 ). Vaivara laagrite süsteemi toodi 10000 juuti ,neist 500 või erinevatel andmetel 1500 Ungari juuti. (L.Barkov,lk 148 ).Samas
uurimialuste kartoteegis (R-64.2.38 )leiduvad märked- vabastatud süütõendite puudusel tunduvad usaldusväärsetena.Seda mahukat kartoteeki pole vist keegi läbi töötanud .Seal leidub andmeid Tartu
koonduslaagri karistuste kohta ka 1943 a. kohta.Üks isik -A.Kruus oli saanud 1943 jaanuaris karistuse-1 kuu tingimisi aastase katseajaga.Üks isik oli vahistatud 1941 a oktoobris kui alkohoolik ja dokumentideta isik .Talle mõisteti üks kuu koonduslaagrit ja vabanemise järel tuli ta suunata
töölerakendamiseks Tööametisse.Teistpidi konstrueerides saab peaaegu sama Tartu koonduslaagris hukatatute arvu .1941.a oktoobris ütles E.Mikson Viherluotole ,et Tartu vallutamise järel lasti maha 2600 juuti ja kommunisti.(L.Barkov.Mõrvarid ei pääse karistusest ,Tallinn,1966 ,lk. 74 )Sama arv on ka Oula Silvennoineni raamatus "Soome ja Saksa Julgeolekupolitsei koostöö 1933-1944 " Tallinn,2009,lk.255 ).USA -s Juurdlusbüroo poolt üle kuulatud isikud pakkusid välja,et Karl Linnase Tartu koonduslaagri ülemaks oleku ajal 1941.a septembrist 1942.a. maini hukati 2000 inimest ,kusagilt on lugeda olnud.VEKSA kalendris 1987 artiklis "Kohtufarss USA-s " on märgitud ,et
"Tartu koonduslaagris hukati üle 12000 inimese,neist 2000 mahalaskmises on Linnas süüdi isiklikult "
Liites need arvud kokku saab arvu 4600,mis on ligilähedane R.Västriku pakutud arvule.Tartu
koonduslaagris Näituseväljakul ikka oli kemmerg ,fotodelt on näha.L.Barkov kirjutab,et "koonduslaagris oli vangide jaoks ainult üks käimla,kuhu neid viidi gruppide viisi ja valve all " (Mõrvarid ei pääse karistusest lk.122 ) Estonia 1940-1945 kirjutab inglise keeles ,et pärast vahialuse põgenemist paigaldati vangide barakki suur tünn.Käimlat siis vist enam ei kasutatud.(lk.690 )Lühiajaliste karistustega vangid olid Näituseväljakul eraldi barakis ,nad said kohtuda sugulastega ja võtta vastu pakke. )Kohtuprotsessid olid natslike kurjategijate üle ka teistel tollase NSV Liidu vabariikides.Lätis ka 1971-1974.Novgorodis 1976 ja 1978.Ukrainas olid ka sellised tagaotsimised ja protsessid 1980.aastateni välja. Viimane -Harkovi saksa okupatsiooniaegne politseinik Aleksander Posvinev hukati 1988.a.sügisel. Internetist leitud andmed. Niisiis väike ülevaade ,mida olen sellel teemal lugenud ja huvi tundnud.
Jüri
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar