Neelatud aeg

 Tere !

Ostsin raamatu "Neelatud aeg ",mis maksab väljaspool arhiivi 38 eurot.Raamatu esitlus toimus kohvikus Lugemik.Miks selline pealkiri ? Raamatust saab Annika Tootsi artiklist ka selle teada-riigid söövad ja

neelavad aega,et arhiivide hävitamise ja mineviku tuimestamise abil minevikuvõlgadest vabaneda.Mina sellest Achille Mbembe teooriast aru ei saa - kogumikus  Arhiivid ja allumatus :visuaalkultuuri muutuvad taktikad Ida Euroopas .Tallinn 2016.Artikkel -Arhiivi võim ja selle piirangud .Seda raamatut ma vaadanud ei ole,eks jõuab."Neetud aeg" pealkiri oleks olnud naljakam.Huvitavaim on Peep Pillaku artikkel,saab ka tema kohta ühtteist teada,oli aspirantuuris .Üks tööülesanne oli  Peebul Eesti Vabariigi aegsete tegelaste isikufondide teatmiku käsikirja koostamine ,nii et ta sai kuni 26.juuni 1988 erifondis olnud fondidega tutvuda.See on jäänud tänaseni kahjuks ilmumata.Temalt ilmus juba 1985 artikkel .Arno Rafael Cederbergist Loomingus..Uurijate märkmete ülevaatamine oli ikka totter.Arhiivi

aastaaruannetes mainiti alati see ära,kas 5000 või 7000 leheküljel millegagi.Tuleb tunnistada ,et impeeriumi löpuaastatel tehti seda üksnes formaalselt.Aruanded tuli lisaks saata ka Moskvasse,kuidas muidu.1989 vist enam mitte sellisel kujul.Kogu välissuhtlus käis läbi Moskva.Kirjadele tuli vastata vene keeles,isegi siis kui avaldaja oli eestlane .Uste pitseerimine oli ka jama,tegin seda ikka veel aastal 1990

kuni lõpuks pitsati ära kaotasin,"Kaotasin ära " kurtsin osakonnajuhatajale."Nalja teed või ? Need on Julgeolekukomiees arvel "Majandusjuhataja taipas et ajad on muutumas ja uut enam ei tellinud."Mina tean ,kust neid saab " Kasutasin teist pitsatit veel mitu aastat kuni öeldi ,et pole enam vaja.Vist oodati  -omaalgatust -ei tee enam ja kõik.Raamatukogu erifondis oli tõepoolest mingi võrega eraldatud osa-erifond.Olen minagi seal käinud.Mul oli isegi koopia ühest dokumendist,kus kirjeldatakse mitu raamatut arhiivi raamatukogus üldse on ja palju sellest kuulub erifondi.Vist oli 1000,Ajalooarhiivi puhul 

5000,Linnaarhiivi puhul 120.See on kindlalt meeles Koopia on kaotsi läinud.Olen geneetiliselt

halb arhivaar ,kui korda ei pea,,kui koopiaid kile sisse ei pane.kipuvad nad kaotsi minema.Arhiivide 

Peavalitsuse fondist oli see dokument pärit.Filmifotoarhiivi erifondist ja Parteiarhiivi erifondist

midagi  ei tea.Viimases oli kord veelgi rangem-sinna uurima pääsemiseks pidi olema parteilane.Peep Pillaku artiklist selgub palju huvitavat.Kui 1987 töötas Arhiivide Peavalitsuses 24 inimest ,siis 1987.

aastaks oli järele jäänud vaid 12.Tegu ei olnud robotiseerimisega. .Muide,Londoni arhiivis pidi 

töötama robot,kes toimikuid välja võtab.1985 lahkus Arhiivide Peavalitsuse juhataja Boris Varkki pensionile koos Patricia Kennedy Smithi käsiraamatuga Eesti,Läti ,Leedu ,Valgevene arhiividest ,kaasatud olid ka pagulasrhiivid.See raamat  oli palju parem kui "Leninlik etapp "Arhiivide Peavalitsuse juhataja pääses 1988 augustis Pariisi

ICA kongrssile.Peep Pillak käis 1992 a. septembris.Montrealis ICA  kongressil.Veel saab teada et rahvuslikult meelestatud ajaloolased tavatsesid sel ajal-1988 koos käia Linnamuuseumis,et klaasi märjukese juures maailmaasju arutada.Erifondi kasutamise luba Peep Pillakul polnud ,ta sai neid toimikuid kasutada niigi.,kui tekkis kolleegide soovitusel huvi ajalooliste faktide teadasaamiseks mõnda toimikut vaadata.Kas erifondi kasutamise luba oleks võinud saada takistuseks  kui tahtsid mõnda kapitalistlikku riiki sõita ,ei tea.Küll aga võisid välismaal elavad sugulased saada takistuseks erifondi tööle pääsemisel Käisin ka 1986 .aastal millalgi Heino Valmseni juures töövõtu jutul .Tal oli pakkuda erifondi koht."Sinna on vaja Komitee luba.Kas Te selle saaksite ?"Ma  mäleta,mis ma vastasin,aga ütlesin ära ja mäletan end filmiarhiivi uksest sisse astumas.

  Raamatukogu 

töötaja Meedi Kim  palus ükskord ,et see ja see raamatu tagasi tooks ,et ütle edasi kui teda näed .Tegin 

raamatukogust ka koopiaid brosüürist "Turkstanskoje rajonnoje ohrannoje otdelenije " (Taskent  1947 ).Eksemlplar nr.55 .Tsaariaegse ohranka

materjalid olid mitmel pool NSV Liidu aladel veel 1947 erifondis.Millal nad lahti salastati?Pakun kuskil 

aastal.1956.Veel oli raamatukogus veel mingi Turkestani Leegioni ladinakirjas ajaleht.Hilisem raamatukogutöötaja Mait Talts kirjutas sellest vist Tunas ja saatis informatsiooni väljapoolegi.Ilmekas 

on raamatu "Neetud aeg " alguses avaldatu tüüpnimekiri 1939 kapitan Svetlovilt arhiivimaterjalidest 

mis tuli salajasteese fondidesse paigutada.Ka sandarmiagendid 19.saj. teisest poolest.Valgekaartlased

1918-1920,Leidsin Madara tänava kartoteegikastidest kaarte endiste sandarmite ja agentide kohta,kes olid 

1941 talvel  materjalidest kaartidele kantud:Neid materjale enam ei ole,Osa Liivimaa Kubermangu

Sandarmivalitsuse arhiivist viidi 1940 septembris Moskvasse..Priit Pirsko on sellest kirjutanud

"punases raamatus " -Ajalooarhiivi Toimetised on ju punase. kujundusega.On "mustad raamatud "

ja "punased raamatud " Teine osa sellest arhiivist hävis 1944 .a 9.märtsi tulekahjus Maneezi viiendal

korrusel."Rahvavaenlaste paljastamine arhiivimaterjalide alusel on arhivaari peamine lahinguülesanne"nii ütles vist kapitan Organov.Endised sandarmid halastamatult paljastada ja kahjutuks teha.Tegelikult

pääsesid nad 1917 kergelt,neile avaldati vaid seltskondlikku laitust.Selles mõttes on huvitav August 

Gailiti artikkel "Tallinna nuuskurid ja provokaatorid " kogumikus "Siis tuli sõda " (Tartu 2019 )"Nuuskurite nimekirjas oli mitmed mehed ,ka meie seltskonnas lugupeetud tegelastena tuntud. "Näiteks kirjamees Jaan  Vootele Mesikäpp (1880-1926) Tallinna või õigemini Eestimaa Sandarmivalitsus asus Raua tänav 12 .Mul on koopia tsaariaegsest telefoniraamatust 1912 --Zandarmskoje Gubernskoje Upravlenije,Zeleznoje ul 12.

Jüri