Tere !
Lugesin Assandra Vikikivi (tegelikult Terje Tõeveer 1907-1994 )satiirilist suhteromaani "Lunastamata veksel " (1940 ),mis kujutab Eesti Rahvuskirjanike Ühingusse kuulunud literaatide liikumist.Peategelase
Benedictus Vikikivi prototüübiks on olnud tõenäoliselt tema oma mees Friido Toomus (1908-1974 ).
kes kuulus ka Eesti Rahvuskirjanike Ühingusse ,mis tegutses 1934-1939.Romaanis esinev naine paneb
ajalehte kuulutusse ,et kes abielluks fiktiivselt 50 krooni eest,et oma halliks muutuvaid päevi veidi sisustada ja mängida sõbrannale kojanarriliku triki.Tuleb kirjamees Benedictus Vikikivi,kellel on vaja
raha elamiseks ja romaani kirjutamise jaoks.Ei edene see kirjutamine mitte üks raas.Naine laenab tuttavalt
pangadirektorilt raha,et mees saaks kirjutada.Lisaks aitab rahaliselt naise vend küllaltki priskelt.Tulemus-
ainult lubadused.Naine on valmis meest kasvõi kätel kandma ja et see midagi oleks.Mees käib kohvikutes
aga üür on maksmata.Suhe lõpeb kui mees on kuskilt saanud "Abielulahutuse epideemia " teose eest 500 krooni ja ripsutab tiiba võõra naisega.Eesti Rahvuskirjanike Ühingusse kuulunud kirjanikud
püüdsid niiviisi läbi lüüa ja saada ainelist toetust Kultuurkapitalilt.Eesti Rahvuskirjanike Ühingusse kuulusid Helmi Mäelo ,Evald Voitk ,E.V.Saks,,Aleksis Kallits (aastast 1936 Aulis Aret ), Kaster Kaselo, Aira Kaal, Helene Ranna,Friido
Toomus,Aleksander Saarna, Edur Tasa ,Paul Vahi,Karl Laagus,Meinhard Aleksa (aastast 1937 Enn Tuuling 1906-1981 ) )Voldemar Kellamov(Rajalo ),Bernhard Linask (avaldanud novellikogu "Tagamõte " (1931 ),Endel Loide ;Yri Naelapea.Heino Tepp
Leida Künnapas,Roopi Hallimäe)kuni 1935 aastani Robert Grauberg )Aadu Säärits ,Leo Mõtus, Valve Saretok.Roopi Hallimäelt oli 1933 ilmunud luulekogu "Hommikune leid ".Friido Toomus oli
abielus Terje Tõeveeruga 1933-1939.Rahvuskirjanikest elasid paljudki pärast Teist Maailmasõda
välismaal ,seal ei püütud Eesti Rahvuskirjanike Ühingut taastada,Aadu Sääritsat (1908-1982 ),kes jäi Eestisse ,peeti pärast Teist Maailmasõda Keele ja Kirjanduse Instituudis madalamatel ametikohtadel.Eestisse jäid ka Aira Kaal ja Leo Mõtus.(R.Põldmäe.
Mis on saanud rahvuskirjanikest ? ,Looming 1992, nr.9.)Eestis oli ka Roopi Hallimäe .Aulis Aret oli
1941 evakueerunud Usbekistani ja kuna ta oli tuttav Kesk Aasia oludega ,siirdus 1974 Kirgiisiasse
Frunze Ülikooli õppejõuks avaldanud jutustuse "Imelik mees Peterson " (1933 )..Friido Toomus töötas Tallinnas Haljasalade Trustis.Rahvuskirjanikud avaldasid kriitikat ka "Loomingu "vastu ,nende töid ei võetud vastu.Kriitikat avaldati ka vanade kirjanike vastu .Nemad ise olevad posiitiivne tõusev rahvuslik noorus.Nende enda toodang oli sageli mannetu juba koguselt nagu märgiti tolleaegses ajakirjanduses.Romaanis on ka kujutatud :"Näiteks Tammsaarele makstakse " müristas ta edasi "kultuurkapitalilt
suuri summasid aga mis on tema"Töde ja õigus " mina ütlen,see on viis vaaditäit toormaterjali
pudretivabrikule .Või Tuglas ,lihtsalit naeruväärne oma põhjakõrbenud liivakelladega " (lk.45 ).Rahvuskirjanike Ühing pidas kirjandusõhtuid Kolme koopa Kohvikus ja mujal -Cafe Central,Sarapiku kohvik,kus esinesid ettekannetega oma valmivatest romaanidest Friido Toomus romaanist "Hiie lapsed " ja Endel Loide (1900-1987 ) ajaloolisest romaanist "Leegid pimedusest "(Päevaleht ,5.detsember 1935, ERA.F.3928 )E.Loide oli avaldanud ka jutustuse "Peedre Hiitre elukäik " (1931 )Kirjutanud ka filmistsenaariumi "Öösel " (1931 ) karistussalkade tegevusest Eestis.Midagi jäi käsikirja ka Karl Laagusel.Rahvuskirjanike
Ühing pidas isegi suvepäevi augusti teisel poolel (Rahvuskirjanike fond-ERA.F.3928). Kavatseti
välja anda oma koguteos. Kodukaunistamise kampaania idee võib olla pärit Lõuna-Poolast Galiitsiast ,president K.Päts käis 1935 seal puhkamas ja kiitis sealset heakorda " õued puhtaks küüritud ,kõnni kui ballisaalis " ja et see tasuks üle võtta.Vt.Vikerkaar-Elureform-Kadrioru aednik.Nüüd läks jutt Ukraina peale ,inimkett 300 000 ukrainlase osavõtul oli Kiievist Lvovi 21.jaanuaril 1990 hoopis,leidsin internetist.
Jüri
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar