Kalev Jaik "Jalaka Liin ja teised jutustused " (2021 )

 Tere !

Kalev Jaik (1942-2021 ) oli iseõppijast eraklik filosoof ,kes on avaldanud mitmeid raamatuid ja jutustusi  nõukogude ja üleminekuperioodi elulaadist ,eluolust ja majandusteaduse nägemusest neil aegadel." Üheksa jutustust " (2019 )mul pole."Jalaka Liin ja teised jutustused " (2021 ) sisaldab 6 tõsielulist laadi jutustavat jutustust :"Jalaka Liin ","Televiisorid " ,"Eedi viimane suits " , "Isamaa patrioot " ;"Jaan " ;"Hea mees Vunts " Need ei ole tavapärased jutustused tegelaste vaheliste dialoogidega ,vaid mahlakad  ümberjutustused vanadest aegadest ,kuidas autor neid mäletab."Jalaka liin " jutustab autori onu Villem Martinsoni  elukäigust ,kes sattunud ka Jalaka liinile surmamõistetuna ,kuid imekombel pääsenud mahalaskmisest,kuna üks timukatest oli ta ära tundnud ,kellega ta oli koos Vabadussõjas võidelnud ja siis tiritud ta ühes timuka Kustiga ,kes oli ka kraavi kukkunud ,sealt välja ja saadetud tagasi Näituseväljakul asunud Tartu koonduslaagrisse.Alatud uus põhjalikum uurimine,mille tulemusel ta vabastati süütõendite puudusel.Arhiivist selgub,et selline inimene nagu Villem Martinson tõesti oli ja ta on vabastatud süütõendite puudusel 2.08.1941(ERA.R-64.2.38 ),kui Tartu koonduslaager asus Näituseväljakul.Seega need sündmused ei toimunud sügisel nagu autor väidab.Aga mälestusi mäletataksegi natuke valesti.Mälestused mis on kirjapandud vahetult peale kirjapanemist,on usaldusväärsemad.Kas selline lugu tõesti võis juhtuda ?

Võis siiski küll ,arvestades tolleaegseid mälestusi ja sissekannete puudulikkust .On tunnistusi et inimene võeti tänaval kinni näpuganäitamise peale ,et näe see on kommunist ja õhtul oli inimene juba maha lastud.Ehk siis ilma igasuguse uurimiseta võis ka kohe Jalaka liinile sattuda .Arhiivitoimikus (ERA.R.60.1

64 ) on märge et vahistatud 28.juulil ja siis võidi ta kohe Jalaka liinile saata või ka mitte.Eksekuteerimise 

märget siiski ei ole.Samas toimikus on ka Edur Tasa (1903-1941 ) nimi kelle

 kohta on märge 26.juuli ,mil ta hukati,Eksekuteerimise märget ei ole.Nii et võis olla

ja ka mitte olla.Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Komisjoni raportides (Tartu 2005 )

on märgitud,et "mõnedel  juhtudel toimus ka mingis vormis kohtuprotsess,teistel juhtudel ei püütudki

da pidada(lk.18 )Timuka Kusti Jalaka liinil tegutsemine  välja ei tule ,sest sellest juhtumist ei räägitud.Villem Martinson (s.1900 ) on Jupo kartoteegi andmeil  karistatud  1kuulise  arestiga politseile vastuhakkamise eest  26.novembril 1941 .Ka 1942 aprillis on ta viibinud Tartu vangimajas.Kogumikust leiab ka kohati anekdootliku jutustuse "Televiisorid ",milles 

kirjeldatakse kuidas peategelane kihutab Elvast Tallina defiitsite televiisorite järele ja tal ka niipalju aega ei jää et maas lamav purupurjus tegelane koju Elvasse ära viia.Tallinna polnud Ennul aega Harryt

miilitsasse ega kainestusmajja viia,sest siis oleks ta kaotanud aega ja siis oleks hakatud kontollima ka tema dokumente ja välja oleks tulnud,et ta on asutuse autoga sõitnud niikaugele.Enn poetab jommis Harry vaksalisse maha ja jätab vaksali ooteruumi  ,pistes taskusse 5 rubla,et kui see tegelane selgemaks ,siis sõidab Elvasse tagasi.Harry aga ostab järjekordse veini või õigemini ümberkaudsed joodikud tõmbavad tal 5 rubla käest ära ja pakuvad ostetud veini ka talle ja siis ta rahuneb ja hakkab pummeldama ja satub jälle kainestusmajja.Sealt välja saades jälle pöördub ta miilitsasse kuna tal pole kuhugi minna ja raha ka ei ole.Miilits helistab kuhugi ja teeb ühele juhile mitteametliku korralduse,kes on liikluseeskirjade vastu patustanud kohustuse ta Elvasse ära visata.Autori heast stiilist annab tunnistust järgmine lõik jutustusest "Eedi viimane suits " :"Kuid sõdurid ,olles küllaldaselt mõisa häärberis söönud ja puhanud 

avastasid ka selle mõsa väikse veinivabriku ja selle suured veinikeldrid hiiglasuurte tammepuust veinivaatidega ning see avastus viis selle paradiisi veel uuele ja kõrgemale tasemele "(lk.81)Peategelane Eedi oli oma Eesti Leegioni väeosaga 1945 a. kevadel pealtungivate Nõukogude

vgede eest jõudnud Sileesiasse ühte mahajäetud mõisa häärberisse,kus isegi uksed olid lahti jäetud,et

ei hakataks lõhkuma.Kallid vaibad pärandal toitu ja suitse  külluses.Eedil aga ei õnnestugi suitsetamist 

maha jätta,vaid ta hukkub ühes põleva sigaretiga magama jäädes ühe maja puukuuris."Isamaa patrioot "

kirjeldab kuidas väliselt sõjakas tegelane jälle teises situatsioonis araks osutub ja abivajaja  jätab küllaldase abita.Sõja ajal ja pärast sõda olid probleemiks ka taludesse sissetungivad Näukogude süjaväelased .mida on ka selles jutustuses kirjeldatud Õlut joonud omakaitselased lasevad tallu leiba küsima tulnud nõukogude sõjaväelased pögenemisel maha.Teisele haavatud nõukogude sõjaväelasele laseb omakaitselane halastuslasu pähe ja see sureb.See intsident tuleb välja ja peategelane Volli 

hakkab ennast NKVD eest varjama ja ta muutub taas metsavennaks.1954 ta tabati ja metsavennaelu kestab 1968.aastani.Ka ülejäänud jutustused on huvitavad.,Kadi Mikk  on kirjutanud 2013.aastal huvitava magistritöö "Metsavendade kujutamine nõukogude propagandakirjanduses ".Sain sealt viite artiklile "´-Ants Ruusmann "Nõukogude sõjaväelaste halbadest tegudest sõjajärgseil aastail "

Rahva Hääl,22.11 1990.

Jüri