Hanno Ojalo "Punakütid .Eesti punakaartlaste ja punaste küttide sõjatee 1917-1920 "

 Tere ! 

Hanno Ojalo "Punakütid.Eesti punakaartlaste ja punaste küttide sõjatee 1917-1920" (2014 ) on üks

ütlemata hea ja väärt uurimus vähekäsitletud teemal.Laialipillatult on nõukogude ajal siiski ilmunud mälestusi.Uurimus "Eesti Punakaart ja Punavägi ilmus " 1934 Leningradis.H.Ojalo uurimus annab hea

ülevaate,alustades kasvõi sellest ,et "Helsingis moodustati punakaartlastest Eesti Kommunistlik Salk,

mis jaotati viieks grupiks .Mõningatel andmetel moodustati Helsingis ka eesti punakaartlastest salk,

mis võttis osa Soome kodusõjast " (lk.39) 1918 a.23.veebruaril toimunud Keila lahing ei aeglustanud

eriti Saksa vägede  liikumist Tallinna suunal.ja tõsist vastupanu ei osutatud.Selle asemel põgeneti

meritsi laevadega Helsingisse.Enamlastega läks kaasa ka hulk tavalisi inimesi .1918.a. veebruaris Helsingi kaudu Petrogradi siirdunud eestlaste arvuks hinnatakse 4000 eestlast. nagu kirjutab Hanno Ojalo.

Narva ridel sõdisid Eesti Rahvaväe  ja Martin Ekstrümi soomlaste salga vastu ka punasoomlased 

soome punakütid soome kommunistlikust küt ipolgust.Ekstrõmi salga ohvitseridesalga ohvitseride 

teadete kohaselt vangistasid nad 150 punasoomlast,hiljem tapetud 27 vangilangenud soome punakütti.

(lk.79 ) Punaarmees oli moodustatud 1.Tallinna eesti kommunistlik kütipolk ,mida juhtisid algul hiljem

ülejooksnud Leonhard Ritt ja Bernhard Hanson,hiljem Voldemar Puss,kes osales hiljem 1924.a.1.detsembri mässus,juhtides mässajate löögipataljone nagu mitmed teisedki  Nõukogude Venemaalt salaja Eestisse tulnud punakütid.2.Viljandi eesti kommunistlik kütipolk,,mida juhtis 1919.a. märtsist Karl

Kanger.3.Tartu eesti kommunistlik kütipolk,4.,4.Narva eesti kommunistlik kütipolk ,5.Vöru Eesti Kommunistlik Kütipolk,mida juhtis Nikolai Riuhkrand.Maksimaalselt võis olla 7000-8000 punakütti.1919a.suvel oli eesti punaküttide arv langenud 5000 meheni.Võrdluseks 1919.a mais oli

Eesti Rahvaväes juba 74500 meest.Eesti punaküttide hulgast tulid Eesti Rahvaväkke üle 500 kuni 1000

meest.1919 .a mais.Eesti punakütid võitlesid Nikolai Riuhkraana juhtimisel 1919,a,septembris Nikolai

Riuhkranna juhtimisel Daugavpilsi all poolakatega,kus nad said raskelt lüüa.Langes mitusada meest.

Nagu kirjutatakse H.Ojalo uurimuses ,oli 1919,a,veebruaris-märtsis arvel olnud 7000-8000 eesti punakütist 1919,.a sügiseks juba üle 3000 kas hukkunud või vangilangenud ,ülejooksnud ,deserteerunud,invaliidistunud muudel tervislikel pähjustel Punaarmeest vabastatud või parteitööle

saadetud.(lk.130.)Vaatame huvi pärast mida räägiti eesti ajaloo loengul punaküttide kohta aastal 1985

Konspekt on mul säilinud."1918.a.suvel oli moodustatud 4.eesti kommunistlikku kütipolku,,lisandus 

1919,a, 2 polku 1919,a,veebruaris moodustati neist diviis,sellest veel moodustati veel Eesti

Punaarmee ,juhatajaks kutsuti kindral  Mihhail Vassiljev ,staabiülemaks oli August Kork.1919.a.

kevadel-suvel võitles armee Petrogradi ja Pihkva rindel,Osaleti ka kaitselahingutes Lätis,taanduti Pihkvasse,1919,a, jaanuaris Punaarmee üksused reorganiseeriti,muudeti kütibrigaadiks ,,juhataja

Jakob Palvadre ,staabiülem Andrei Põld ,sellesse diviisi kuulus ligi 5000 eestlast.1919,a augustis võitles

see brigaad Daugavpilsi all 1919,a sügisel reorganiseeriti brigaad diviisiks ja saadeti Denikini vastu,

diviisi ülem ol Jakob Palvadre"Veel oli loengul kuulda,et "Eestis tegutsevad punaväed kuulusid 

Punaarmee 7.armee kooseisu (selle komandör oli 1918.a.28.detsember-1919.a.jaanuar Henrikso,seejärel RemezovNarva rindel asus selle armee 6.diviis ,komandör 1919 jaanuar kun 1919,a, aprill Enn Ivanov seejärel B.A: Solotuhhin.Selle diviisi koosseisus olid ka eesti kommunistlikud kütipolgud.-1.Tallinna

kütipolk ,2,Viljandi kommunistlik kütipolk ,3,Tartu kütipolk ,4,Narva kütipolk ,Narva rindel oli ka teisi

Punaarmee üksusi Pihkva rindel asuvad väed kuulusid 2.Novgorodi diviisi ,mida juhtis M.Vassiljev.see diviis koosnes põhiliselt läti punastest küttidest.Mõlemal rindel oli ligikaudu 10000 meest."

Käsitleti ka nn.valgete tegevust ."Kokku oli valges armees 6.jaanuari seisuga 13 106 meest, 24.jaanuari seisuga 24.jaanuari seisuga 23 000 meest.Nende baasil loodi 2.diviisi ; 1.diviis asus Viru rindel ,ülem

Aleksander Tönisson,2.diviis asus Löunarindel ,selle juhataja oli Viktor Puskar,Hiljem märtsis moodustati 3.diviis Valgast Riiani ,selle ülem oli Ernst Põder " Tollal1985 alternatiivset infot naljalt ei saanud ,vastavad raamatud olid erifondis,See oli väike kõrvalepõige,aga Hannes Ojalo uurimus on hea,

Jüri

Ilmar K. Ainelo "Rohelised silmad"

 Tere !

Ostsin antikvariaadist  kriminaalromaani Ilmar K.Ainelo "Rohelised silmad " (Narva,1932 )Ikka

liigub põnevat antikvaarset kraami.Noori vist nii väga ei huvita ja vanadel kollektsionääridel on juba olemas.

Raamatus "Eestikeelne raamat 1918-.1940 " (Tallinn,2012 )on Ilmar K.Ainelo 

"Rohelised silmad " ka ära toodud .Ilmar K . Ainelo on pseudonüüm,autori tegelik nimi on  Konstantin

Reemets(1906- ? )Esines ka 1934.a.romaanivõistlusel käsikirjaga "Hüljatu " 696 lk.)Romaanivõistluse

käsikirjade katkendite kogumikus "Suletud ümbrik " (Tartu,1934 ) leidub ka tema foto.Romaanis "Rohelised silmad " laseb peategelane edukas fotograaf  Ormn Kivisaar tagasiteel rongis Pariisist Narva end

võluda salapärasest daamist ,kes osutub hiljem jälitamiste käigus venelannast NSVL salakuulajast Veera Rogatovaks.Püüdis ka kommunistlikku kihutustööd teha "Tema ja ta agendid püüdsid siin oma kommunistlikku kihutustööd rajada üldisele vaesusele ja töötute ülesässitamisele kuid kõikjal põrkasid vastu kaitsepolitseinike  vastuabinõusid  ja  töötute põlglikule kommunismisuhtumisele " (lk.142 )Kaitsepolitsei jälgib mõnda aega ka Ormni  läbikäimise pärast Veeraga..Pärast amiseerimist Narva- Jõesuus põgeneb Veera üle piiri NSVl-i.Ormn laostub majanduslikult ja pöördub tagasi oma Magda juurde ja saab majanduslikult hiljem jalad alla kuna talle saabub. raha-saadetis.Veera ja Ormni ümber sagivad kahtlased tüübid,ei puudu hiljem ka mõrv.Ladus ,põnev romaan,sekka humoorikat vestlust.Sama põnev kui Richard Janno /1900-1942 ) "Sinine ümbrik " (1931 ) )Mats Mõtslase  ( õieti Mart Kiirats 1883-1956 )"Saladuslik surm " (Pärnu ,1931 )Konstantin Reemets on 

kirjutanud veel jutustuse Saksamaa põgenikelaagrist  "Kass üle tee " (Geislingen 1947 ) ja "Aatomi seiklused " (Geislingen ,1947 ) veel noorsoojutustuse "Vello tee õnnele " (Tartu,1936 )Konstantin Reemetsast teame vähe, tuleb edasi uurida.Siiski on  Reet Krusten kirjutanud  temast uurimuse Eesti Lastekirjanduse Keskuse Toimetistes 2008 "- Mees kolme nimega. Konstantin Reemets.Ilmar K.Ainelo

Konstantin Reismanni Riigiarhiivi piirivalvetoimikust (ERA.978.1.1490 ) tuli välja Reismanni sünniaasta 1906 Anu Kehmani leituna Tema jäljed kaovad 1949 Melbournes .1940 oli Reismann nime eestistanud Reemetsaks.Eesti kirjanike leksikonis (Tallinn,2000 )tema nime ei leidu.

Jüri

Loone Ots "Orzel .Laidoneri ööd "

   Tere !

Käisin Sakala Teatrimajas ,Draamateatri läheduses ,etendust "Orzel .Laidoneri ööd " vaatamas.Huvitav,

mulle meeldis .Teater Nuutrum..Peeter Tammearu Laidoneri ja Liina Tennosaare Maria Laidoneri rollitäitmised olid usutavad  ja hästi mängitud.Vastavalt mereõigusele tuli 14.septembril 1939 Tallinna reidile sisenenud sõdiva

riigi allveelaev "Orzel " interneerida.Poolal oli veel 4 allveelaeva ,kellest üks sõitis Inglismaale ja 3

Rootsi Stockholmi kus need interneeriti ja olid kuni sõja lõpuni..Miks  sõitis terviserikke ja komandöri 

 haigestumise ettekäändel "Orzel " just Tallinnasse  ? Komandöril võis Tallinas olla armuke,samuti võidi arvata et väike Eesti ei suuda neid takistada.Või hoopis meeskonnaliikme kokkumäng venelastega ? "Orzel " juhtumi puudumisel oleksid venelased leidnud.

ettekäände Eesti survestamiseks mujalt.Laidoner päästab Eesti au , lastes "Orzel " põgenema ega andnud

venelastele välja nagu lavastuses räägitakse.Laidoner arutleb nii et lahendame olukorra nii,et võtame kaks  juhatajat ametist maha ja kõik .Merejõudude juhataja  Valev Mere ja staabiülem Linnuste võetigi maha.Et venelaste poolt noot tuleb ,aimati juba ette.Venelased himustasid moodsat allveelaeva endale.Eestlased tundsid poolakatele kaasa ja kohtlesid neid sõbralikult .Ei täidetud karmilt  kõiki reegleid  ,kütuse välja.-

pumpamine  jne. Kraana paigaldamist saboteeriti ja vigastati.Põgeneva "Orzel " pihta lasti küll 14 lasku ,mis ei tabanud."Orzeli olnud kaks eesti valvurit  

võeti kaasa ja lasti Gotlandil toiduraha ja taskurahaga maale.Põgenev Orzel " jõudis kapten Jan Grudzinski juhtimisel õnnelikult Inglismaale.Kaks meeskonnaliiget -kapten Henryk Kloczkowski

ja Marian Barwinski jäid Eestisse. (Hanno Ojalo.Orzeli lugu,Saatusliku Poola allveelaeva draamas segunesid armuke ,sabotaaz,depressioon ja poliitilised intriigid.Eesti ajalugu 2021 nr.6 )Lavakujundus

oli kihvt ja ajastutruu ,palju parem kui Kellerteatri Kaja Kultuurikeskuses Agatha Christie  "Hiirelõksus ".Ugala  " Janis

Balodise "Metsavend  " mida Draamateatris nägin, lavakujundus oli ka huvitav ja etendus ise viimasest

läti metsavennast Janis Pinupsist võibolla meelega natuke jandilik.,sest nii see ka oli.

Jüri

.

Huvitavad kartoteegid

 Tere !

Üks huvitav kartoteek on saksaegne uurimisaluste kartoteek (R-64.2.38 ),mis senini läbitöötamata,sisaldab tuhandeid kaarte.Senini pole õigeid arvandmeid  1943-1944 vangistatute ja lühiajaliste karistuste,mis olid

nagu tööpõlgurite laagri karistused kuuest kuust kolme aastani.Koonduslaagris(ka Töö ja Kasvatuslaager ) veel vähem nagu alljärgnevatest näidetest näeme Ka 1941-1942 aasta osas saab pilti täiendada..Ja publitseerida, saab uued huvitavad  "mustad raamatud "Koonduslaagris veel vähem nagu alljärgnevatest näidetest näeme  .Koonduslaagrid allusid Eesti Julgeoelekupolitseile,küllap sellepärast

olid  külllaltki leebed karistused mõnes osas.Arvata võib,et Lätis kus polnud Läti Julgeolekupolitseid,olid

karistused tunduvalt karmimad.Mõned näited uurimisaluste kartoteegist : Hants Säks (1897 )metsaametnik )1940.a.augustikuul esitanud sooviavalduse kompartei liikmekandidaadiks astumiseks.Kommunistliku

valitsuse ajal on tihti käinud prokuratuuris ja teistes ametasutustes kaasametnike peale kaebamas ,mille

tagajärjel arreteeriti oktoobrikuul 1940 Laura metsnik H.Karjel .Oli tuntud kui aktiivne kommunistliku

korra pooldaja.Tegi maha endist E.Vabariigi korda ja selle juhte..Oli seinalehe "Punane kirves "

toimetaja.Petseri väljakohtu otsusega  28.juulist 1941 a. määratud kolmeks aastaks vangilaagri,arvates

25.juulist 1941.a.4.12.1942 saadetud Tartu TKL-i.Evald Lall (1922 )üliõpilane.8.09.41.vahistatud.Tartu

maakonna täitevkomitee kaadrite osakonna inspektor.Komnoor.Oma kõnedes ülistas komm. valitsust. 

Võtnud osa vöitlustest komm.vastu Omakaitse koosseisus.16.1041.otsus 1,5 kuud  TKL-i. 9.1141.

vabastatud.Täiendav juurdlus alustatud 18.02.1943.Täiendava juurdlusega on selgunud ,et Lall võtnud 

osa komm.korra vastu sihitud pärandalusest tegevusest .Kihutustööd pole teinud. Halvustanud Näukogude reziimi.Komparteisse kuuluvus ja küüditamisest osavõtmine pole selgunud.Otsus :01.08

43..lõpetada,kuna karistus juba kantud.Aleksander Ilmoja (1911 )põllutööline.Vahistatud 28.11.41.

Astunud hävituspataljoni ,kust aga põgenes ning mille tegevusest pole osa võtnud. kohtuotsusega 03.12.41.a.

6 kuud TKl. -i.Vabastatud 08.05.42.Saksa ajal asju ikka uuriti,mitte nagu nõukogude ajal väideti,et

mingisuguseid kohtuorganeid ei eksisteerinud.Võimalik,et kinnipeetavad ei teadnud ise oma

 karistusaja pikkust.Juudid.on muidugi eraldi teema,selge genotsiid pandi toime nende vastu.Kommuniste ootas reeglina mahalaskmine

      Nn.üldkartoteegis(Kapo ja Jupo kartoteek )leiduvad 1941 .a talvel koostatud kartoteegikaardid sandarmiagentide kohta.Suurtes kastides kartoteegikapi peal.Leidsin neid kümmekond. Tartu. Sandarmi- valitsuse agendid.1941.oli Tallinnas selline fond nagu Liivimaa Kubermangu Sandarmivalitsuse Ülema abi Tartumaal ) Koopiad  on kaduma läinud.Need saaks ka avaldada

spetsiaalses artiklis ajakirjas  "Tuna " näiteks .Üks dokument ka sandarmeeria kohta :Protokoll :

Eesti Töörahva ja Sõjaväelaste Nõukogu Revolutsiooniline Tribunal oma koosistumisel 3.jaanuaril

1918 arutas Jacoby asja, Tribunal leidis kodanik Jacoby süüdlase olevat kui endise sandarmi valitsuse agendi ja määrab kolmeks kuuks seltskonna tööle ja peale selle kaheks aastaks Eestimaa piiridest välja.

(EAA.3742.1.37a )

Jüri

Genealoogiast ,muusikast ,kirjandusest

 Tere !

Järjekordne näide sellest,et kui hoida genealoogia asjadel pidevalt silma peal ,võib midagi välja   imbuda.Keegi on digitaliseerinud ja üles riputanud ajalehe "Punane Täht "artikli -Tuletõrje

inspektor E.Mutra "Viin põhjustas tulekahju " 22.november 1960.Seal on juttu minu vanaonust Evald

Pöldojast (1905-1973 ),kes töötas Kandle kolhoosis .Koos Valter Möllitsaga tähistati kaevuparandust

vana kombe kohaselt viinaga.Koju Tiigiväljale jõudnud heitis Evald koos suitsuga voodisse ja ärkas alles siis kui voodiriided juba põlesid.Majas oli ainult pang vett ja arvates et sellest piisab ,läks naabrite juurde magama.Maja läheduses puudus vesi.Vennal elamises Kiisal ei olnud ka läheduses vett ,pidi kaugelt tooma.Evaldi 

äraolekul võttis tuli aga uuesti võimust ja elumaja ei suudetud pingutustele vaatamata päästa.Artikli lõpetab moraal  "Ärge suitsetage voodis "Vanaema,

Amanda Evaldi õde vöttis Evaldi enda juurde elama Trahterit tallu.Tema voodi  asus samas toas kus meie suved veetsime.Ei  mäleta et Evaldil hiljem n.ö.kraavijoomisi oleks olnud.Ta võttis ka veini ja tõi

kommi.Luges ka eestiaegset ajakirja "Ronk "Käis ringi pruunis velvetpintsakus.Elas Karulas Trahteri talus

1960-1973.Evaldi vennal Oskaril juhtus Kavastus natuke hiljem samalaadne õnnetus ,kuumal suvepäeval

köeti sauna ja sealt tuli alguse saigi.Elumaja põles maha.Asjad saadi õnneks välja ,erinevalt Evaldist,kes põles puupaljaks.Mis aastal tulekahju oli ,vajab veel uurimist.Peab vist ajaleht "Punane Täht " numbrid

läbi lappama või ehk sugulane mäletab.Toimekas poeg Erich  aitas maja uuesti üles ehitada.Kus Oskar vahepeal elas vajab veel uurimist .Vahest ka nii kaua Trahteri talus .Mul on foto 1960.aastatest  Trahteri talust kui Evald ja Oskar koos viina võtavad.Sel suvel käisin jälle  taksoga Trahteri talu vaatamas. Aga elada seal on raske , vett ei ole  ,elektrit ei ole, lähim pood on Haljalas või Karulas 15 km kaugusel. Arhitektuurimuuseumist sain sugulase ,vanaisa onutütre Helmi Viinamägi maja joonise aastast 1923 igavene vägev villa ,kahekordne..Elas Nõmmel Metsa 3.Tuleb välja,et ka Nõmmel on vanu puumaju maha tõmmatud või siis põlenud.Seda maja enam ei ole.Asemele

on ehitatud ühekordne tellistest hübriidehitis.Veel tuli välja ,et ühe sugulase mees on maetud Tallinna

tuletõjeühingu kalmistule ,ehk oli ta ametilt tuletõrjuja .Samuti vajab veel uurimist.

Käisin  minu  arvates mitte kõige parema mainega Õllesummeril .Varem pole ühelgi Rock Summeril

ega Õllesummeril käinud. Aga asi oli korralik ja jättis parema mulje kui ma arvasin.Seda vaatamata 

Slade eemalejäämisele.Smokie polnud varem Lauluväljakul esinenud ja vast oli tegu nende kõige

parema kontserdiga.Tartu mnt kontsert 2011 oli ka hea.Lauluväljakul kõlasid " Babe Its you ", "

Boulevard of Broken Dreams " ,Rose a Lee" ;"Needles and Pins " jt.Järgmisel aastal kui esineksid

vanad staarid Slade ,Loverboy,Foghat või Faster Pussycat ,läheks jälle.Muidu on vanade staaride valik ahtake.

Anne Veski,kes esitas mitu head vähemtuntud lugu,oli ka hea, ,samuti Mait Maltis.

Suutsin juba teise raamatu sel aastal läbi lugeda .Ita Srankk " Pettus ja vale "  (2024 ) Hea ajaviiteromaani tunnus

on see,et peale ladususe loed selle läbi juba samal päeval ega pane enne käest kui raamat on juba 

loetud.

Jüri

Lätist ja muusikast

 Tere !

Käisin Latgallias ekskursioonil.Tore reis oli.Tundub,et reisibüroode kaudu käivad ekskursioonil peamiselt 50 pluss ja vanemad inimesed ,nooremad reisivad omal käel või siis reisibüroode kaudu kaugemal .Olen kuulnud ,et 1983.a. käis seal ekskursioonil ülikooli ajalooringi

ekskursioon.Külastasime Aluksne eraloodusmuuseumi,kus vaatasime mineraale ja linde nagu metsis ,ronk,leevike,, rasvatihane jt.Põneva mulje jättis Ludza nimeline väikelinn,mis pidi olema linn aastast 1777.XVIII sajandil pagesid sinna Ludza kanti eestlased Kagu Võrumaalt.Hiljem tulnud veel teine laine.Või siis vahetati need eesti

talupojad jahikoerte vastu.1893 kui Oskar Kallas käis lutsi eestlasi uurimas ,ei mäletatud enam keegi kust nad tulnud on.Oskar Kallas käis 43-s külas ,eesti keele (lõunaeesti omapärase murraku ) kõnelejaid oli siis alles 800.Lutsi murraku rääkijaid võis sealkandis kohata veel 1960.aastatel. Hannes Korjus on kirjutanud  

uurimuse läti keeles "Ludzas igauni " (2017 ).Raamatust on kirjutanud Lembit Vaba "Pildile tõstetud Ludza eestlased "(Keel ja Kirjandus 2017 nr. 10 ) Oskar Kallas krjutas raamatu "Lutsi maarahvas " (1894 ) Praegu

võib eestipäraseid nimesid näha Ludza kalmistul.Ludza käsitöökeskuses pakuti puskarit.Läti

keeles on käsitööline amatnieks ,kõlab nagu ametnik.Amatnieku centrs nagu ametnike keskus.Ventspilsi

hotellis oli akvaariumis kilpkonn.

Rezeknet on vist 1944 palju pommitatud ,vanu maju kuigipalju alles pole.Seeest on uhke Läti Vabadussõja monument ,Latgale vabastamise monument ,püstitatud 1939 ,1940 lammutati ,taastati 1992 nn. Mara.Daugavpilsis on neid 19 .sajandi kolmekordseid rõduga kivimaju

rohkem säilinud.Palju on ka omapäraseid  punastest tellistest kivimaju,mida nimetatakse latgale  barokiks Daugavpilsis elab lätlasi ainult 21 % ,poolakaid  13% ,palju on venelasi-53 % ja tänavalt kostub palju vene keelt.seega vähem lätipärane ja multikultuursem.1629. aastast 1772 aastani oli Poola osa. Latgales sõitsime üksvahe üsna Vene piiri lähedalt mööda ,näha oli hall traataed ja vaatlustorn.Daugavpilsis on uhke hotell Latgola ,kus ööbisime ja mille viimaselt korruselt avaneb hea vaade üle linna.

Käisime veel uhketes restaureeritud  mõisades nagu Luznava ,kus nõukogude ajal oli põllumajandustehnikum.

Muidugi käisime ka Aglonas.Kuramaal käisin ka juunis.Eelmine kord oli ajalooringi ekskursioon 1985.Käisime Ventspilsis ,kus on ikka vanu kivimaju rohkem säilinud kui Rezeknes.Linnas võib kohata nn

siniste lehmade skulptuure.Sinakaid lehmi olnud ,Venemaalt tulnud.Kuldigas käisime ja  Sabiles ,mustlaspealinnas.Tänaval jalutades tuli vastu vähemalt kaks mustlast.Saksa ajal tapeti üle 2000 mustlase ja 18000

lätlast.Juute 90000 ,neist 20000 hävitamisele toodud Saksamaalt ,Leedust ,Ungarist,Austriast ja mujalt.Jekabpilsis käisime ,see oli kaugeim koht kuhu eesti väed 1919 välja jõudsid ühes Läti armee Volmari polgu ja taani kompaniiga .Vastas olid punalätlased. 5.juunil 1919 lehvis Jekabpilsi raekojal eesti lipp.7.juunil anti linn lätlastele üle.Kohalikus muuseumis on ka see lugu ära räägitud ja eesti lipp ripub seal.Lätis on vist kuulsaim sõjaromaan Aleksandrs Grinsi (1891- 1941 ) "Hingede torm " (1934 ) Meil Albert Kivika " Nimed marmortahvlil " (1936 )Ja muidugi

Kolka neemel käisime ,kohtab liivikeelseid kohasilte.Praegu räägib igapäevaselt liivi keelt kuni 5 inimest.Sinna tulnud vanasti inimesi Saaremaalt,kes õppisid ära liivi keele.

Ilus oli ka Kandava nimeline väikelinn oma vanade majadega. Talsi linnas ei käinud,kus sai oldud 1985.

Üllatav on ,et suhteliselt 30000 elanikuga väikelinnadese on rajatud uhkeid kontserthalle, Ventspilsis 600 kohaga ja Rezeknesse  1001 kohaga kontserthall.

Veel käisin kaks korda  (märtsis ja  mais )Riias kus on hea heliplaatide valik ,Valik on nii suur ,et ühekorraga ei haara.Plaate tasub osta ,mõnikord alles teisel- kolmandal kuulamisel hakkab rohkem meeldima.Raamatut Sa naljalt teist korda ei loe.Ajaloolasel on küll vaja,et erialast kirjandust oleks

mõnel määral kodus.

Ostsin kahe korraga 28 vinüülplaati. Näiteks AOR bändi "Lake " kaks plaati  "Lake II " 1978  ja "Hot Day " (1981 ) Tim Curry " Fearless " (1979 ) ja " Simplicity " (1981 ) Liner "Liner " (1978 )Rocky Sullivan "Internal Affairs (1982 ) ,Urgent "Thinking Out Loud "(1987 ) jpt. .1.juunil käisin Draamateatris vaatamas Ugala teatri etendust välisläti kirjaniku Uldis Balodise näidendit  "Metsavend ",mis räägib 1995.aastal varjamise lõpetanud nn.metsavennast Janis Pinupsist(1925-2007 ),kes oli end varjanud 51 aastat.Nagu näidendis korduvalt räägitakse ,ei saada aru,miks ta peidust varem välja ei tulnud.Ajakirjanikele ei suutnud ta näidata punkrit,sest seda tal vist ei olnudki.Kartis isegi puid lõhkuda,et äkki keegi kuuleb,et kes õel puid aitab lõhkuda.Õde aitas varjata.

Riiasse lähen muidugi veel järgmise aastal ja Dobelesse.

Jüri

Eduard Nukk " Südamed tules "

 Tere !

Ostsin jälle antikvariaadist bibliofiilse harulduse- Eduard Nuka (1896-1978) Vabadussõjaainelise näidendi

"Südamed tules " (1937 )On üks hea antikvariaat -"Vana ja hea "Vabadussõjaainelistes näidendites on tihti keegi tegelastest punaste poolel .Nii ka siin..Näidendi tegelane Aadu läheb kättemaksuihas punastega kaasa.Tiit :"Minu silma teie kaetud aken juba

ei peta.Aadule.Nii et sina , poja mõtlesid siis juba ka ümber oma punase meele."Aadu :"Lainele vaadates

kes kohmitseb ta ümber .J a -jah jäävalt .Nüüd ainult ,saaksin aga rutem terveks ,et saaksin veel sõttagi minna."Tiit :"Tahad lahingus teha heaks oma tuisupäised eksisammud "Aadu :"Tahan .Ja kui kord Eesti on vaba. " lk.77-78.Veel üks katke vestlusest punakomissariga.Laine : "Jätke niisugune vabadus endile ja laske me ise hoolitseme oma vabaduse eest.Eesti rahvas ei vaja eestkostjaid -igatahes teiesuguseid mitte ja

teisi veelgi vähem " (lk.17 ).Näidend oli Nõukogude Eestis keelatud kirjanduse nimestikus .Stockholmis

1980 a. väljaantud raamatus "Kodumaal keelatud raamatud " on ta sees. Lisaks veel ka Mihkel Nuka

(1907-1995 ) romaan "Väljarändajad " (1933 )Mihkel Nukk oli Eduard Nuka vend  ja ka kirjanik.

Mihkel Nukk on rohkem tuntud Ameerika eesti kommunistliku lehe väljaandjana.Ilmus 1989.aastani.M.Nukk sai USA kodakondsuse alles 1971.aastal.1972 .aastal tuli esimest korda .Eestisse ja kohtus vennaga.Kui  oli "Uue Ilma " 75 nõndanimetatud juubel  ,siis kohtus 1984.aastal EKP Keskkomitees Karl Vainoga,millest on internetis foto.Keelatud romaani autor kohtub Karl Vainoga.Ajab

muigama.

Jüri

Kultuurilisi teateid

 Tere !

Käisin Linnaarhiivis.Seal on selline huvitav fond nagu Tallinna majaraamatute ja elanike kartoteekide

kollektsioon -F.1396.Vaatasin Tina 20 maja kohta.Korteris number 5 elas vanaisa onutütar Erna Troonberk

(1897-1979 ).(TLA 1396.1,2363 )Töötas 1952.aastal "Maratis " praakijana.Korteris number 4 elas TRA Draamateatri näitleja Jüri Järvet.Korteris number 14 onunaine ja lühikest aega 1974 a, ka onu ise.Olen selles majas

1974.aastal onu juures  käinud.Vaaatasin ka maja Niine 9a kohta.Korteris 7 elanud 1940.a. andmete järgi Jüri Viinamägi (1902-1941 )Rahva Omakaitse Kultuuriosakonna juhataja (ERA .F.R-35 andmete järgi )Jüri Viinamägi oli varem kupletist ,mängis "Estonias " ,seikleja ,elas pikemat aega Brasiilias.1964

elas selles korteris keegi vene  nimega inimene.,mitte Helmi Viinamägi,nagu oletasin.Seega elas viimane

siis ikkagi Nõmmel Metsa 3-2.Olen ise ka selles majas käinud.Kuskil 1975-1976,nimelt elas selles majas

korteris nr.1 klassivend Toomas Krull (1962-2019 )Siis kuulsin juttu,et see maja olnud saksa ajal Omakaitse kasutuses.Ka see tõele vastab,pole kontrollinud.Käisin ka Rakvere  arhiivis.Vaatasin ka seal

Kadrina Täitevkomitee fondist 598 majaraamatut.Kadrinas Rakvere tee 12-8 elas sugulane Heino Kalda

(1934-1997 ) vanaema tädipoja poeg.Majaraamatu järgi elas üksi 1985 aastal töötas Kadrina EPT-s

tõstukijuhina ,kuigi oli kõrgema haridusega.Riigiarhiivis vaatasin naismaadleja Liini Toherti toimikut.

Sündinud oli ta 16.aprillil 1884.Pärit  Nõo vallast .Liikus koos vanematega Riiga ,seal asutati 

sajandivahetusel  eesti jõunaistest koguni naismaadlejate trupp,kes esinesid loendamatutes kohtades isegi Jaapanis ,Jaapani keisri ees.Pärast Teist Maailmasõda oli Arhiivide Valitsuses valvuriks

(alates 1957,1964 liideti see koht Ametkonnavälise Valveteenistuse alla (Eesti naismaadlejaid ja tõstjaid/

Väliseestlase Kalender 1968, ERA.F.R-2338,2k.343.)Fotises on Liini Toherti foto.

Käisin kinos .Meeldejääv film oli "Huvivöönd." Film räägib riivamisi Auschwitzi hävituslaagrist,sest

tohutuid õudusi ei näidata ,mida võime vaid aimata.Kui taamal metsa veerel tossutab rong või tohutuid

jalatsite kuhilaid näidatakse.Seeeest näidatakse laagriülema Rudolf Hössi idüllilist perekonnaelu.

sealsamas ,teisel pool müüri.Rudolfil on palju tööd õhkab naine .Lõpuks olevat  Rudolf Höss naisele siiski rääkinud,mis seal täpsemalt toimub.Ise nad inimeste hävitamist gaasikambrites ja lõpuks

krematooriumites õuduseks ei pidanud.Ju siis nii peab  olema võisid nad arvata."Ma puistan su tuha "teeb Hössi naine filmis teenijale  küünilist nalja ."Allakäik " saksa film oli ka huvitav film ,mis palju tähelepanu äratas.Mustamäel Kaja Kultuurikeskuses käisin Kellerteatris

Agatha Christie "Hiirelõksu " vaatamas :Pilet oli kallis 49 eurot,lavakujundus kehv .Lavastus ise oli efektne.Meelde jäi major Metcalfi roll Andrus Eelmäe esituses."Mina olen politseinik ,major Metcalf

nõustus oma nime laenama ". Huvitavad olid ka Kaisa Selde preili Casewelli rollid  ja Rauno Kaubiaineni inspektor Trotteri rollid.Vähe mängitakse ,vaataks veel nagu näiteks Draamateatri

etendust "Tunnike rahu " vaatasin isegi kolm korda.Raamatutest olen lugenud sel aastal vaid ühe

kriminulli Rauno Võsaste "Topeltmõrv Paunveres ",ladus ,kergelt loetav.Näiteks Bernard J.Farmeri 

"Raamatumüüja surma " (2023 )andis alles läbi pureda .

Jüri

Genealoogia: Troonberkid

  Tere !

Leidsin natuke uut teavet Troonberkide kohta.Isa oli mul  ka Troonberk.Arvi Troonberk (Tammoja )(1936-

1983 ).1939 eestistus Tammojaks.Vanaisa Edgar Troonberk (1903-1971 ) ,tema isa oli Jaan Troonberk (1860 -1920 ) ,naine Leena Troonberk(Allert ) (1876-1964 ) Jaanil oli vend Johannes Troonberk (1864-1913 ),tal oli kolm tütart :Helmi Troonberk

(Viinamägi )(1901-1978 ),elas 1928 Tallinnas Nõmmel Metsa tn.3-2,Erna Troonberk (1897.1979 )elas

Tallinnas Tina 20.Välja tuli see elukoht  Tallinna 1978.a. telefoniraamatust.,Mary -Johanna Troonberk(Patrik ) (1907-1995 USA Hartford )Maetud on Helmi Viinamägi Tallinnas Siselinna kalmistul.Erna Troonberk Tallinnas Pärnamäe kalmistule ,hauaplatsi asukoht teadmata..Ei ole märke,et vanaisa Edgar Troonberk oma Tallinnas

elavate onutütardega läbi käinud oleks.Või ma ei mäleta .Olen kuulnud nooruses juttu,et Tina tänaval elas 

keegi nn.kassimutt.Võibolla see oligi see sugulane.Küsisin kord isa käest kas meil ka  USA .s sugulasi elab."Jah elab.USA-s Harfordi linnas."Nii et mingid andmed pidid isal ja vanaisal olema  Edgar Troonberkil oli

õde Dagmar Troonberk (Eevald ) (1909.1939 ),vennad Aleksander Troonberk  (1914-1920 ) ja Eduard

Troonberk (1906.1954 ? ).Vanaema Amanda Helene Troonberk (Tammoja ,Baumann )(1897-1977 )Edgari naine ,käis oma sugulastega Nõmmkülas veel 1973 aastal  ja hiljemgi läbi.Mu ema Ellen Tammoja (1935-2017 )koostatud genealoogia raamatus perekondlikuks tarbeks "Sugupõlvede silmad saatmas mu taldade teed " Johannes Troonberkist ja tema tütardest juttu ei ole.

Jüri

Ilmar Vananurm "Petserimaa taevahelgid " ,Tõnis Braks "Kotkamäe kangelased "

 Tere !

Ilmar Vananurme "Petserimaa taevahelgid " (2022 ) on korralik Vabadussõja romaan,ent mitte kõige

kergemini loetav.Ei mäletagi millal eelmine Vabadussõja romaan või jutustus ilmus. Vist oli see Veli Kudres "Luurel ja kaevikus " ja Elmar Õuna "Soomusrongil " (1936) kordustrükk 2008.Romaanis "

Petserimaa taevahelgid "on ajaloolisi kujusid nagu Anton Õunapuu ,eesti skautluse rajaja ja võimlemisõpetaja ,spordiselts Kalev   asutajaliige ,seltsi abil asus Helsingisse õppima ja käis läbi

Helsingis Võimlemise Instituudi.Kalevlaste Maleva kuulipildujate roodu pealik.Langes Vabadussõjas 2.aprillil 1919 Petserimaal.Maetud Vändras ,kus ka

sündis.Veel on romaanis juttu soomusrongist "Uku  " "1919 a. suvi mingit rahu ja lootust Petserimaale  veel ei toonud .Käisid lahingud Irboska pärast ,rindejoon liikus edasi ja tagasi Ostrovi all ,kus langes kolm soomusrong "Uku " võitlejat :kapral Jaan Tellisaar  ning vabatahtlikud reamehed Vassili Leemet ja Sander Ambus.(lk.100 ).Ei puudu ka väikesed etteheited : "Nõrgalt kutsuti üles oma riigi kaitsele ilmselt mitte ainult petserimaalasi,vaid kõiki eestlasi .Võimalik,et see oli eestlaste rahvusliku iseloomu,endassesulgumise märk." (lk 98 )."Õnneks ei näinud noored võitlejad läbi tulevikupoliitikute

sõnamurdmisi,reetmisi ning ahneid eneseupitusi.Kui nad seda kõike ette näinud,siis vaevalt küll

oleks tormatud lahingusse ennastunustavalt, sinisilmselt ja lootusrikkalt." (lk.93 ).On ilmekaid kirjeldusi : "Petserimaa eesti ja vene külad  asetsesid üksteise suhtes nagu saehambad : üks eesti küla 

Irboska külje all ida suunas ,samas vene küla Petseri lähedal lõunakaares .Vahepääl samuti eesti ja vene külad küllalt segamini .Eestlaste naabriteks olid venelased ja ning venelaste üleaedseteks eestlased.Ning mitte kunagi aastasadade jooksul ei pandud naaberkülale tuld otsa .Sest Petserimaa oli põline ning kaunis kodumaa nii eestlastele kui venelastele."(lk.119 ).Mul on ka Vabadussõja aineline näidend 

Tõnis Braksi " Kotkamäe kangelased." (1935 ).Näidatakse ,et  vahel käis rindejoon läbi talu perede,sulane

Robi on punaste pooldaja.Jaan, Kotkamäe peremees :"Kuidas ,siis nüüd rindel õieti on ? Kas pole siis enam mingit lootust ? " Kusti,õppursõdur  : "Miks ei ole ?.Inglise laevastik on Tallinna lahes .Soome abiväed tulid juba pealinna.Kalevi pataljon asus täna õhtul teele liinile .Ma ütlesin juba : "Nüüd alles hakkame sõdima meie ! "Robi : "Kas neid soomlasi on siis palju ?" Kusti : "Nagu vihma .Ja kõik kodusõjas karastatud mehed .Meie soomusrong on võitlemisvalmis.Ja kalevlased.Kõik sportlased.Tõstjad ,maadlejad ja odaviskajad  "Kui need mehed hakkavad lööma ,siis vaenlane ,värisegu. ! " (lk.14).

Jüri

Punamonumentidest ,hauatähistest ja Valgevenest

 Tere !

Jälle natuke ajalooteemasid,mida olen leidnud.Sattus kätte nõukogudeaegne koduloobrosüür

A.Vallner "Valga-Valka " (Tallinn,1973 ),millistes kindlasti kirjutati rajatud nõukogude monumentidest 

ja metsatukkades mõrvatud fasistliku terrori ohvritest.Fasismiohvrite mälestusmärk Priimetsas kohta kirjutatakse ; "1964.a. avati sellel kohal kaunis mälestusmärk ,mille üheks komponendiks on Anton

Starkopfi loodud "Leinav naine " Mälestusmärgil olev kiri teatab 29000 inimese hukkumisest.Endine 

laagri arst Djakov arvab,et siin on isegi ümmarguselt 40000 inimese ühishaud.1964.a. maeti siia ümber ka

Valga vanglast välja viidud ja metsatukkades mõrvatud 61 nõukogude inimese põrm " (lk.47 )Ülejäänud 

olid külma,nälja ja haiguste kätte surnud .Nõukogude söjavangid .Nõukogude sõjavangide kalmistu 

Priimetsal (internetist )Tõenäoliselt jääb hukkunute arv 5000-15000 vahele arvu 29000 tuleks pidada liialduseks.Sattusin seejärel internetis teisaldatud punamonumentide andmebaasi peale,mis on huvitav ja

informatiivne,mis on olnud.Viljandis on olnud Järveotsa obelisk 16 000 fasismiohvrile ,mis lammutati.

Huntaugu mälestuskivi 11 000 fasismi ohvrile.Nii suured arvud,mis ei lähe kokku Erakorralise Komisjoni

arvudega 1945.,mille järgi hukkus Viljandimaal 15 000 ,Valgamaal 15 000.Jaak Pihlaku jutu järgi  uuris KGB 1964.aastal Saksa Liitvabariigi tellimusel  asja .Saadi hukkunud sõjavangide arvuks 10000 ,saksa ajal hukatuid olnud 1944.a. andmeil 400-500.(Järveotsa obeliski tipus kõrgub viisnurk .Sakala 12.mai 2001, Jan Randar Raidma .Järveotsa obeliski ootab ees lammutamine  ,Sakala 27 .august 2022 ).Vapramäe juures 16.jaanuaril

1919 hukkunud hiinlaste mälestusmärk,kes hukkusid kokkupõrkes soomusrong nr.1.dessandiga.Lahingus  langenud hiinlased teenisid Punaarmee 150 miinipurustusdivisjonis,kokku oli neid kolm roodu.Maetute täpset arvu  ei ole teada,nimeliselt on teada ainult üks langenu-Han Go Tsao.

Nõo vallas Vissi külas ühishauale püstati mälestuskivi 1960.aastal eesti,vene ja hiinakeelse tekstiga.

Andmebaasis on märge ,et tegemist on neutraalse hauatähisega,teisalt leiab internetist märke,et on hävitatud

2023.Anija vallas Vetla külas on põllukivi tekstiga "Siin on maetud 2.Viljandi Kommunistliku Kütipolgu võitlejad,kes langesid nõukogude võimu eest. "See peaks alles olema.Ei ole märget,et kuulub eemaldamisele.Ahja mõisa pargis Ahja alevikus  on monument "Põlvitav mees " autoriks Kalju Reitel.

Omab kõrget kunstiväärtust .Osade monumentide juures on märge,et väljendab üldist leina ja puudub ideoloogiline sõnum.Alles on seegi.

Pikasillas Tõrva vallas on punamonument,mida on soovitaud säilitada näidiseksemplarina.Eemaldatud on vist Misso alevikus 5  Võru Kommunistliku Kütipolgu mälestusmärk.Eemaldatud on samuti hävituspataljonlaste ja metsavendade käe läbi hukatute mälestusmärgid.Kehra monumendi puhul selgus,et sinna alla on maetud hoopis punarmee võitlejate asemel saksa okupatsiooni ajal hukatud näiteks Viktor Piirsoo (hukatud 4.09.1941.)On ka üks 1941.a hukatu mälestuskivi -Harald Vanatoa.

Lemmatsi tankitõrjekraavis hukatu 165 inimese,mis omal ajal 1944 Tartus Raadile ümber maeti, uus mälestuskivi kirjaga "Lemmatsi tankitõrjekraavis hukatud  "olevat nüüd Tallinnas Rahumäe

kalmistul..(Jalutuskäik ajas -Tartu koonduslaager ja Lemmatsi mälestusmärk -31.oktoober 2022 ) .)Uudset informatsiooni pakub Arnold Undi töö "Raadi memoriaali kujunemise ülevaade 

aastast 2010 "Sirp ,6.05.2022.

     25.märtsil 1918 kuulutas  Valgevene Rahvavabariik ennast iseseisvaks .16.12 1918 taandus

Valgevene Rahvavabariigi Raada Minkist.Valgevene Raada valmistus peale

rahvussümboolika kasutusele võtmise.ka ladina tähestikule üleminekuks.(Harri Tiido :Valgevene vaikitud ajalugu.7.septembr 2023 )1514 peetud Orsa lahing on rahvuslikult meelestatud valgevenelaste

jaoks sümboolse tähendusega.Moskoviitide pealetung valgevenelaste aladele pandi seisma.Tollase

poolakas Radziwilli ratsaväe pnavalged triibud panid aluse valgevene rahvuslipule,mille võttis 

kasutusele Valgevene lipu autor Klawdziy Duzh Dushevski (1891-1959):maetud Kaunases.Vaatasin huvi pärast ,milliseid Raada fonde on Valgevene Rahvusarhiivis.Valgevene Rahvavabariigi Rahva-

sekretariaat,Rahvaministrite Raada 21.02.1918-11.10.1918,11.10.1918-15.10.1925.Fond 325,231 

säilikut.Saksaaegne  Keskraada 1943-1944 ,fond 381,46 säilikut.Okupatsioonivõimu Valgevene

Kindralkomissariaadi  1.09.1941 -3.07.1944 fond 370,3241 säilikut.Valgevene Raada Prahas ,fond 571,6

säilikut  06.11.1923-1941,saksaaegne Valgevene Noorsooliidu fond 385 114 säilikut (meil analoogne Eesti Noored Peastaap  R-209 ,49 säilikut.Eesti Noorte Harju Malev R-208 16 säilikut )Saksa ajal ilmunud

Valgevenes ladina tähestikus ajalehti. 

Jüri

Toomas Leito "Tagasivaated "

  Tere !

Toomas Leito (1946-2020 ) ausad ja ladusad mälestused "Tagasivaated " (2020)äratavad huvi.Raamat maksis ainult 3.80.Toomas Leito oli eesti filoloog ,lõpetas 1969,kuid tööle läks "Inturisti "mis paiknes  tollal hotellis "Tallinn  ".Ülikooli ajal käis Rahvusvaheliste Suhete Ringis.Soome keele oskajaid vajati.Giidid pidid vähemalt korra nädalas läbi astuma

hotell "Tallinn "salaruumist ,kus istus üks erruläinud julgeolekutöötaja.Igal giidil oli oma kaust,kuhu pidi

kirja panema,kas oled midagi kahtlast märganud.Ka Leitot kahtlustati seotuses julgeolekuga.Osaliselt

"Inturist " julgeoleku pesapaik oli,kuid julgeolekuga tegid koostööd üksikud.Toomas Leitot üritati ka

värvata julgeoleku kaastööliseks hotellis Palace ",kus neil olid oma "salatoad."nagu Leito kirjutab.Sõjaväeteenistuses  Ida Saksamaal..Sõjaväes astus parteisse.Kui veel kuuekümnendatel suhtuti

Ida Saksamaal võitjatesse austusega-

kui Nõukogude ohvitser kinosaali astus,tõusis saal püsti,siis seitsekümnendatel oli kohalike suhtumine selgelt vaenulikuks muutunud .Kui Vene soomuk järsakust alla sõitiis  siis sakslased plaksutasid.Hiljem käis ka NLKP delegatsiooni koosseisus Ida Saksamaal ideoloogilise võitluse kogemusi vahetamas võitlusest Läänega.Seal olid põhiliselt parteitöötajad Moskvast.Hämmastas saksa kommunistide ideeline 

pühendumus .Pärast  sõjaväge Leito enam Inturisti tagasi ei läinud  ,vaid läks Välisturismi Valitsusesse,mis paiknes hubases villas Roosikrantsi tänaval,hiljem sai sellest Tallinna linnavalitsuse residents.Ülemuste asetäitjad saadeti julgeolekukomiteest.Tänu Välisturismi Valitsusele sai ta Soome ehitajatest vabaks jäänud korteri. Leito raputab endale mitu korda tuhka pähe oma minevikust rääkides.Kuna riigitöö eriti ei paelunud ,hakkas tegema haltuurat ,kirjutama artikleid ajakirjale Küsimused ja Vastused ja koostama

Välispanoraami (1973-,1976 )enamasti tõlgetel põhinevat välispoliitilist aastaraamatut.Välispanoraami idee autor oli Raivo Rammus,selle väljaande kujunduse disainis Peeter Kass.Välispanoraami tõlkijate hulgas oli ka Tunne Kelam.Küsimused ja Vastused olid

Eesti Kommunisti lisaväljaanne,sellel oli eraldi üksus kuid peatoimetaja oli ühine- Harald Haug.Ühe artikli puhul ajakirjas Küsimused ja Vastused tekkis skandaal ,kuna mainiti Lev Trotskit,mida loeti

ideoloogiliseks apsakaks.Skandaali puhusid suureks partei ajaloo instituudi padukommunistid.Eesti

Kommunisti peatoimetaja Harald Haug lasti lahti ja saadeti ETAt juhtima.Tema asemele sai Kalev Tammistu.Küsimused ja Vastused lahutati Eesti Kommunistist ,mille peatoimetajaks sai Vambola

Lillemäe.Leito sõnul olnud Vaino Väljas üpris karm mees ,tema liberaalsetest vaadetest tollal (1970 ndatel ) rääkida ei saanud.Hiljem ,16,novembril 1988 sai hakkama tõelise vägiteoga,saavutas suveräänsusdeklaratsiooni

vastuvõtmise ,bluffides et kõik on Moskvaga kooskõlastatud. Käe suveräänsusnsusdeklatsiooni toetuseks tõstsid 

KK teine sekretär Georgi Aljosin,KGB üks juhte Venjamin Porõvkin  ja Toomas Leito.Kõhklused olid

haihtunud.Rahva Hääles oli Toomas Leito lühikest aega 1979 Kõrgema Parteikooli või Ühiskonnateaduste Akadeemia lõpetamise järel Kõrgema parteikooli lõpetamine rääkis selget keelt.Isa sõimanud ta läbi,et selliseks paduparteilaseks oled  hakanud.Toomas Leito ei jäänud võlgu,öeldes ,et kus sa ise olid,kui 1939 -1940 otsustati  Eesti saatus."Sinusugused olid kõik põõsas ja urus ,kõrvad lontis".1980 kutsuti  Leito Valgesse Majja ajakirjandussektorit juhtima.Kutsujaks EKP KK propagandaosakonnau juhataja.Ülo Nõmm.1983.aastal kutsus Karl Vaino 

Leito enda juurde, tööle tuleb minna Mskvasse NLKP Keskkomiteesse. ,kuhu jäi 1985.aastani.,siis oli tagasi Valges Majas.Varsti puhkes uus skandaal .Ajakirjas "Keel ja Kirjandus " mille peatoimetaja oli Aksel Tamm oli ilmunud kirjutis Lasnamäest ja venestamisest .Rein Ristlaan käskis Tamme kohe enda juurde kutsuda ja kord majja lüüa või muidu..Leito ,parajasti suitsetades (tollal oli kabinettides suitsetamine tavaline )kutsuski Aksel Tamme enda juurde ja käratas talle,"et ega sa siia suitsu pole tegema tulnud "kui viimane ka sigaretti palus ja et sa tõmbad kõigile jama kaela.Tagantjärele pidas seda üheks oma piinlikumaks vahejuhtumiks.. Üks leht lõigati ajakirjast välja asendati uuega.1987.a.veebruarist oli jälle Rahva Hääle peatoimetaja seitse aastat.Pidi alguses pidama Rahva Hääle kollektiivile lühikese etteaste vene keeles,millele lisanud paar eestikeelset lauset.Nii andnud ta oma panuse "venestamispoliitkasse"nagu ta humoorikalt kirjeldab..Teine piinlik moment olnud tal ,  kui ta kutsuti Vaino juurde  ja nõuti et ta kirjutaks oma nime alla Rahva Hääles 25.augustil 1987 ilmunud artiklile  "Kes tellib muusika " muidu tulevat peatoimetaja kohaga hüvasti jättaTegelikuks autoriks keegi KGB palgal olnud ajakirjanikest.Leito kirjutab ,et oli kõhe

tunne küll kui mitmed tuttavad ja sugulased talle kui tagurlasele selja pöörasid .Õemees Tunne Kelam ei võtnud terekätt vastu.Kirjutab Karl Vainost,et eesti rahvas ei võtnud teda kunagi omaks.Eesti 

keelt rääkis päris soravalt kuid tugeva aktsendiga.Leito mäletab vaid paari eestikeelset esinemist.Vahendab Tõnu Laagi mälestuskildu,et kord kui Tartus noortega jälle jamad olid ,kutsuti ta Vaino juurde vaibale.Vaino olla kuulnud et sinimustvalge tahetakse jälle ametlikuks muuta ainult et ta

 eitea kuhu panna sinimustvalgel lipul viisnurk..Laak jäänud keeletuks ega osanud midagi vastata.Olen ise kuulnud "Mnemoturniirist "et sellist kombinatsiooni esines.1946 maailma progresiivse noorsoo

konverentsil Londonis olnud Eesti NSV delegatsioonil selline lipp.Vaino mahavõtmise vajaduses ja Väljase Eestisse toomise vajalikkuses suutnud julgeolekujuhti Kortelainenit veenda mälestuste järgi Enn Arno Sillari. Aprillis  1988 kätles Toomas Leito Ronald Reaganiga. USA -s  oli vastuvõtjaks Ameerika Ühendriikide Informatsiooniagentuur (USIA )Leito vastuvõtmisest tekkis väike poliitiline 

skandaal kuna ta oli ENSV Ülemnõukogu saadik ,mis andis ametliku  riigitegelase staatuse. aga ka okupeeritud Eesti ametlik esindaja.

 Delegatsiooni,mida juhtis APN peadirektor Valentin Falin  ,oli 17 liikmeline .Pöhiliselt olid partetöötajad Mosvast.Pöhiliselt andis pressikonverentsil vastuseid delegatsiooni  juht

.Pressikonverentsile oli .pääsenud ka Mari.Ann Rikken ütles et,olukord Eestis on väga halb,demokraatia on maha surutud,dissidente pannaks vangi ,kultuuri kägistatakse.Falin ütles et sellele vastab LeitoEestist.Leito ütles ,et jah meil on probleeme kuid me 

lahendame need.Kirjutatakse ka et IME- Ettepanek :kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele ilmus Edasis ,mitte Rahva Hääles.Rahva Hääle asetoimetaja Hans Mõtus olevat keeldunud avaldamast ReinRistlaan EKP  ideoloogiasekretär lasknud Paul Keresele monumendi panna. Rein Ristlaan polnud astunud komsomoli,,vähe sellest ,ta agiteeris ka teisi mitte astuma .Oli TPI haridusega, tööstusjuhi karjääri lõpetas Männiku ehitusmaterjalide tehase direktorina.1980 tehti temast ideoloogiasekretär,kelle kureerida oli kogu vabariigi kultuurielu.Juttu on ka eripoodidest.Kõge parema varustusega pood oli Keila Joal parteituusade residentsi juures ,kus oli saada tsehhi õlut ja muud head paremat. Toompeal oli kaks poodi üks toidukaupade,teine  tööstuskaupade oma.Rahva suus ringelnud jutt,et Valges Majas oli enneolematu valikuga pood ,olevat jama.Võib olla 1970.aastatel oli ,kuid Leito polevat seda näinud.Küll oli Valges majas 2 sööklat : suur ja väike.Suures saalis kinnitasid keha tavatöötajad ja seal käisid ka kultuuritegelased nagu Paul Kuusberg jt.Leito käinud ka eerinud ka teisi mitte astuma.Teaduste Akadeemia erifondis raamatuid lugemas.Kokkuvõttes on Toomas Leito

mälestused huvitavalt kirjapandud mälestused nõukogude aja kohta.

Head päeva !

Jüri

Aasta 2024

                         Tere !

Head uut aastat ! Loodame,et see aasta tuleb sama edukas kui eelmine.Töökohas maksti isegi jõulu-

preemiat 193 eurot,sugulane sai Raamatutrükikojas 130 eurot preemiat.Raamatutrükikojas  oli kollektiivpuhkus 22.detsembrist 3.jaanuarini.Hea asi.Alampalk tõuseb sel aastal

820 euroni.Naljakas mõelda ,et arhiivis ei saanud ma praegust alampalkagi.Tegelikult pole mul arhiivile 

ette heita vähimatki.Hea,et sain arhiivis olla 29 aastat ,lisaks on mul ametnikupension.Natuke kahju muidugi et must väljapaistvat ajaloolast ja propagandisti ei saanud.Ilmselt võimed ei kanna,mis teha.Oleksin pidanud enda kallal võibolla  rohkem töötama.Kaupluses

suvel üle kahe nädala puhkust ei anta.Lisaks ei taheta hästi anda 1 nädalast puhkust juunis jaanipäeva

paiku .Hea on see,et nädala keskel on vabu päevi  ka suvel.Pensionid tõusevad samuti 11 protsenti...Eestil on väike võlakoormus ,Eesti võib veel 10 aastat

laenata igal aastal miljardi,siis tuleb piir ette ,peab võlausaldate survel ikkagi miljardi kärpima.Praegu oleks see katastroof.Järgmisel aastal tuleb automaks ja tulumaksu tõus mis toovad riigieelarvesse raha,siis võib vähem laenata.Tulumaksu tuleb tõsta rohkemgi ,rikastes riikides on veelgi kõrgem tulumaks.Kõik laenavad ,kaasa arvatud Belgia ,kelle võlg on 105 % SKP-st.Hea eeskuju küll !

Kuidas Ukrainal läheb ,on raske prognoosida.Iga võitlus ei pruugi olla meie võitlus.Arvatavasti Lääne abi kahaneb.Ungari juba blokeeris 

50 miljardi suuruse abi andmise Ukrainale.Tegelikult on see paras üllatus ,et Ukraina Euroopa 

Liidu läbirääkimistele kutsutakse.Ukraina rahvaarv 40 miljonit ,neist 10 miljonit venelast.,palju on

venestunud ukrainlasi.Keskmine elatustase oli veel madalam kui Venemaal.Kuidagi hilinenud söjakus(Lääne abiga ),nad oleksid võinud näiteks juba 1975.aastal midagi teha nagu 9 miljonilised ungarlased 1956.aastal.Sõda on kestnud juba kauem kui petluuralaste vastupanu 1919.Helsinki grupp neil oli ,nii et dissidente neil oli,kuid mitte väga palju.Bandera demonstratsioonid jätavad küllaltki sõjaka

mulje.30.juunil 1941 kuulutati Lvivis Ukraina isesesvaks ja moodustati valitsus eesotsas Jaroslav

 Stetskoga (1912-1986 )see valitsus sai tegutseda  ainult 11 päeva siis saatsid sakslased valitsuse liikmed Sachsenhauseni koonduslaagrisse.Ukrainlased ei kaotaks meie vaatevinklist reziimimuutusest eriti midagi nagu Venemaa nõuab,nagunii  see reziim   neil enne 2014 oli.Bandera tänav Kiievis

(aastast 2019 !)muudetaks võibolla jälle Moskva tänavaks, idapoolsed nagunii venestunud oblastid võiks ära anda.Võib olla Euroopa Liitu enam ei saaks..Meie vaatevinklist ,mis sel Janukovitsi reziimil nii väga viga oli.Riigieelarve omastamine väljaarvatud.V.Janukovits pooldas Euroopa Liitu astumist ,oli vastu liitumisele NATO ga.Ukraina eesti juurtega peaminister käis meil külas Eestis 2010. Viimane aeg see hullus Ukrainas ära lõpetada.Inimelud hukkuvad ,väga palju on raskelt vigastatuid.Ja rahalist  ja sõjalist abi Euroopast tugevasti piirata.,väljaarvatud humanitaarabi..Palju me neist välisprobleemidest ikka teame kasvõi näiteks sedagi et Horvaatia on 1.juulist 2013 Euroopa Liidu liige ja alates 1.jaanuarist 2023 euroala liige.Huvitav oli Rein Langi reedene intervjuu  Vikerraadios vana aasta lõpus (võimalik järelkuulata ) .

Olen suur muusikafänn.Täna jälle sain kolm plaati The Korgis "Sticky George"(1981 ),ClaudjaBarry

" I wonna be loved you " (1978 )Huey Lewis and The News " Hard at play " (1991 )Mõne plaadi saab juba  4-5 euroga.

Head päeva !

Jüri