Fred Kraav "Risttules "

         

                              Tere  !

          Ostsin kunagi antikvariaadist kaheksa euroga huvitava raamatu - Fred Kraavi romaani
        "Risttules " autori pühendusega ja puha.Muuseas ,huvitav on,et autori pühendusest võib
        selgelt välja lugeda,et raamat on kuulunud kunagisele riigiarhiivlasele,kelle üheks
        lemmikväljendiks aegajalt olnud "lähme arhiivitolmu kõrist alla loputama ".
          Fred Kraav (1923-2010)on inglise keeles kirjutanud kaks romaani.Neist esimene
         "The Partisans " ( New York 1952 ) jäigi eestindamata.Teise -"No Other Choice "
        tõlkis ingliskeelsest käsikirjast  E.Järvel ja see ilmus 1958 pealkirja all " Risttules "
        Saatus oli teda kokku viinud ühe N.Liidust põgenenud vene ohvitseriga,kes oli kaks aastat
        Karula laantes metsavendadele jahti pidanud ,väliseesti lehtedest metsavendade kohta
        loetu ja algselt vene keeles ilmunud  H.Leberechti romaani "Valgus Koordis " läbi-
        lugemine ajendasid teda kirjutama romaani "Risttules ".Ka Petseris elanuna oli tal hea
        vene keele oskus.( Võrumaa juurtega merekaru Fred Kraav jagab oma elu Eesti ja
        Kanada vahel.Lõunaleht ,11.mai 2005.).Romaanis on värvikaid tüüpe (Kaukaasia
        eestlasest maakonna parteisekretär ,ideeline kommunist Mets  Võrust, miilitsaülem Kala
        parorg Maasik,sekretär ,Susi ,peategelane punaarmeest demobiliseerunud ja kodutallu
        tagasijõudnud Andres Pettai jt.),naljakaid dialooge ja detailegi on üsna palju.Metsavendadel
        oli kombeks pärast õnnestunud endavarustamise reide "tervituskirju" punastele võimumeestele
        saata.Ka hoiatust saadeti,et kui punavõimurid kohaliku elanikkonna suhtes oma käitumist ei
       paranda,õiendatakse arved.Metsavendade salga juhiks on kujutatud "Must Kapten ".Teos on
       põnev,märgib ka aastal 2000 ilmunud Eesti kirjanike leksikon.Pinge kasvab, raamatut ei pane
       enne käest,kui see on läbi loetud.Alatasa kakerdavatel miilitsameestel äpardub peaaegu kõik ,
       seevastu metsameestel õnnestub peaaegu kõik.Mõned huvitavad lõigud raamatust : "  Varsti
       teab terve vald,et Andres Pettai sümpatiseerib partisanidele ja miilitsaamet on vaid suitsukatteks"
       (lk.147 )."Partei on tüdinud teiesuguste saamatute joodikutega õiendamast.Mul ei ole
      midagi selle vastu,kui mees mõnikord paar napsi võtab,aga juua end päeva täis nagu siga
      seda ei või me kauem taluda.Nüüd saan ma aru,miks siin rajoonis pole midagi saavutatud ,
      kui te igal hommikul vajate sellist peaparandust nagu täna " (lk.220-221 )."MVD tuleb
      appi ainult siis ,kui teie inimesed enam omal jõul hakkama ei saa ,aga siin rajoonis on viimane
      moodus vististi anukeseks,et lõplikku edu saavutada " (lk.203).Peategelane Andres Pettai kogeb
     lõpuks ,et kohaliku nõukogude aktiiviga kaasa mängida rohkem ei saa ,kui tahad säilitada oma näo
      ja liitub metsavendade salgaga.,kus vend juba ees.Nii et raamat väärinuks mõnda esimest
      preemiat.Hea raamat,tekitab rohkem huvi antud teema vastu.

    Kõike head !

   Jüri

Vähetuntud kirjamees Johannes Lapp

 
                                      Tere !

Ostsin endale antikvariaadist Johannes Lapi romaani "Vabaduse eest " (1930).Tegemist on
ka otsapidi nö.Vabadussõja romaaniga  kõige tuntumate Albert Kivikase "Nimed marmortahvlil "
(1936 ) August Gailiti "Isade maa " (1935 ) ja Kalju Rahu (Ferdinand Kool ) "Isamaa eest "
(1935 ) kõrval.Romaan koosneb kolmest osast :"Kodu enne sõda ","Sõjaväljal ","Kodu pärast
sõda ".Neist parim on teine osa,mis sisaldab värvikaid lahingupilte ,olustikukirjeldusi
sõjamöllus ja looduspiltegi.Romaan sai "Looduse "1930.a. romaanivõistlusel teise auhinna.
Rudolf Põldmäe kirjutab raamatus "Kirjamehi mitmes mõõdus .Uurimusi eesti kirjanduse
ja kultuuriloo alalt "(Tallinn,1973 ) J.Lapi romaani kohta järgmist :"Veel vähem vastas
auhinnale J.Lapi "Vabaduse eest ":See tahtis "Tõe ja õiguse " eeskujul olla positiivne
olustikuromaan, ühe suurtalu ajalugu ja omajagu läbilõige "vabadussõjast " ,kuid langes
viimase käsitlemisel räuskavasse heroiseerimisse ja muudes osades kuhjas distsiplineerimatult
elust kopeeritud toormaterjali."Richard Janno kirjutas arvustuses aga järgmist :"Peab siiski möönma
et vabadussõja üldilmestus on veelgi laiajoonelisem ja kujukam ,olgugi,et siingi ei ole antud.
terviklikku pilti ,ei psühholoogiliselt ega välisraamilt ".Siis- paljusidki puudusi kandev raamat.Kuid
värskust on,leidlikkust ning uudset käsitluslaadi,see kõik annab tunnistuse,et auhind siiski märki on läinud.(Postimees,1.11.1930).Üldiselt positiivselt märkisid romaani ära teisedki arvustused,pidades
just teist osa kõige värvikamaks ja õnnestunumaks moodustades justkui iseseisva teose "(P.Hamburg
Eesti Kirjandus 1931 ).Romaanis on ka hilisemates Vabadussõja romaanidest tuttav kahe vastaspoolel
sõdiva venna motiiv,J.Lapi romaanis poob aga käremeelne leitnant Endel Liigus oma punaväes teeniva venna eksikombel üles ja hiljem läheb hulluks ja poob iseendagi.Kuigi rooduülem oli käskinud haavatu Valka haigemajja saata.Ja talle öeldi :"Just nii ,teie ausus ,aga leitnant Liigusel
peaks ka teada olema,et tal keelatud on üht kaitsetut vangi ilma kohtuta ära tappa. "(lk.269)Haavatu
taskust leiti ka kiri :"Sinu armas poeg Mihkel ! ..Ai sa kurat " Mis vend Endel ka teeb ? Palju tervisi ka temale! Ai sa tuline kurat! Ai ai ai ,Endel,mis oled sa teinud -sa poosid praegu oma venna üles !..
Ja ei osanud ta oma suud lahti teha ,kes ta on ? Ja pidi see habe kurat tal ka nii suureks kasvama?
Kahju oli tal viis marka ära anda ja habe lasta ära ajada ja said sa nüüd enesele viie marga eest
köit ! ..Aga sina ministrihärra ,ätle kust said sa need kirjad `? Sa valetad ,et tema käest ,kes siin
praegu ripub ".(lk.273).Mõned read romaanist veel : Mis te siis muga tahate teha? küsib ülekuulatud vang :Meie ei tee sulle midagi ,aga ära sa seda teistele hinga ,et vabatahtlikult punaväkke läksid
!õpetab sõdur .Meie soomusrongil on niisugused kuradi vänged poisid ,need riputavad sind siis kohe oksa. !Hobune on ees ,võite vangi ära saata ! tuleb sõdur väljast .Aga kas ei saa Valka niiviisi,et soomusrongi juurde ei lähegi " küsib vang (lk.264 ).Värvikas olustiku ja looduspilt romaanist :
" Pika külma talve järel on täna esimene ilus varakevadine päev.Päike paistab meelitavalt
ja soojalt :Raudteeliinil on lumi sulanud.Kraavides ,kahel pool raudteed ,jookseb vesi metsa all sulavast lumest.Metsavahimajakese juures ,millest sõdurid mööda lähevad,laulavad esimesed
kuldnokad.Nähakse täna ka esimesi lõokesi.Ent nagu kontrastiks sellele kevadisele looduseilule
aevastab soomusrongilt "Onu Tomm " tuld ja sutisu sülitades ,õhku värisema pannes ja heledalt
vinguvaid kuule vaenlase poole saates." (lk.244 ).Romaanis on kirjeldatud ka sõdurite kaardimänge
ja Valga lõbukohtades möllamist.Täis pilt.
  Imelikul kombel ei leia Johannes (ka Johan )Lapi nime Eesti kirjanike leksikonist (Tallinn 2000 )
ega"Eesti kirjanduse ajaloost IV " (Tallinn 1981-1984 )Väljaandest Nool 1931.aastast lugesin,et
kirjanik Johannes Lapp oli sündinud 1889.aastal ja teeninud Vabadussõja ajal 3.Jalaväepolgus.
Johannes Lapi teenistuslehel oli märgitud,et et ta oli sündinud Viljandimaal Puiatu vallas 25.
novembril 1889.aastal ja vastuvõetud 17.detsembril 1918 3.Eesti Jalaväepolku /ERA.F.680.3.598 )
Genist leidsin,et eJohannes Lapi(1889-1965 Iru )sünniajaks on märgitud 7.detsember 1889 ja
kuna vana ja uue kalendri ajavahe oli 12 päeva ,siis võib väita,et tegu oli ühe ja sama isikuga ja
kirjanikuga.Pärast romaani "Vabaduse eest " ilmumist kadus J.Lapp kirjandusareenilt ja oli pidanud
1920.aastatel Viljandis mitmesuguseid kontoriameteid.Aga jah,varasema ja hilisema elukäigu
kohta ei ole leidnud rohkem dokumentaalseid kinnitusi ja teavet.

Head päeva !

Jüri







 

1944 ehk viimane katse ja muud romaanid.

                     

                                                         Tere !

 Lugesin Vaino Kallase romaani" 1944 ehk viimane katse " () 2016 ).V.Kallas on kirjutanud veel

romaanid "Valega tõe jälil "  (2014 ) ja  "Nad läksid kodumaa kutsel " ( 2018 ).V.Kallas on

sama hea kirjanik nagu Erik Tohvri,kes on kirjutanud head romaanid " Mere taga "(2012) "Ühe katuse all "(2014),"Irdabielu "(2016) ja "Äri ja armastus " (2016 ).Lõpevad enamasti

hea puändiga.

   V.Kallas romaanis "Valega tõe jälil  " puudutab ka Artur Sirgu surma teemat.A.Sirgu

raskelt vigastada saamise hetkel olnud Luksemburgis muide ka Eesti diplomaat Georg Meri

Lisaks kahtlustati Sirku V.Kallase sõnade kohaselt ,et Sirgul oli seoseid  Saksa salapolitseiga

,sest just Saksamaale püüdis Sirk väidetavalt iga hinna eest pääseda ,lootuses leida sealt varjupaika.

Kuid Saksamaa ei tahtnud rikkuda suhteid Eestiga ega lubanud Sirku oma pinnale.Rahapuudust

tal olla ei võinud,sest Sirgu taskutest leiti 2000 Luksembu)rgi franki.

  V.Kallase romaan "1944 ehk viimane katse on südamlik ja läheb hinge.Peategelane Andres

Saar tuleb raskustest eluga välja ja saab oma armastatu Sirjega uuesti kokku.Ühes vastutulelikus

läti peres vahetatakse vormiriided tsiviilriiete vastu,söödetakse kõhud täis ja koju jalgalaskmine võib alata. Romaanis esinevad Harald Nugiseks ,Pitka, Mart Kaerma ,Alfons Rebane ja Harald Riipalu .Toon ära mõned katkendid romaanist : "Siis astus meeste juurde Harald Riipalu.Alati heatujuline pataljoniülem

lausus naerdes: "Peate suitsutundi.Vanka on andnud teile puhkuse.Ta koondab vist jõude uueks 

rünnakuks." Võtnud siis meeste juures istet ,ütles Riipalu tõsinedes : "Nüüd on asi nii poisid.

Sakslased nõuavad,et   kõigi eesti väeosade sõdurid peavad andma vandetõotuse  ja seda

Relva SS tekstiga saksa keeles "." Käigu põrgu kuradi kämpud.See veel puudub.et annaksime

vande põlvili Hitleri pildi ees "ägestus reamees Jüri Rand.Romaanis kirjeldatakse ka,et Vene

külasid põletanud venelased ise.Romaanis leiab 45 rügemendi 3.pataljoni ülem Peeter Maitla

huvitava dokumendi ühe lahingus surmasaanud Punaarmee polkovniku rinnataskust:" Hävitus

grupid peavad purustusaktsioone teostades olema ülekaalukalt riietatud sõjasaagiks saadud Saksa

Wehrmachti ja Waffen SS mundritesse :See õhutab vihkamist fasistlike okupantide vastu ja

kergendab partisanide värbamist fasistide tagalas.Tuleb hoolitseda,et aktsioonides oleks ellujääjaid

kes saaksid sakslaste hirmutegudest tunnistusi anda."" Väga huvitav dokument lausus koloneleitnant.

"Mulle oli siiani arusaamatu miks sakslased Vene külasid ja asulaid põletavad.Seda tegid siis 

venelased ise." (lk.36 ).Kirjutatakse ka vennatapu tragöödiast Avinurme kiriku juures."Viimane eesti vastupanulahing toimus Avinurme kiriku juures ja kestis alla tunni. Selles lahingus õnnestus ülekaaluka vastase rünnak tagasi lüüa.Keskpäeval lahkusid viimaste  eesti üksuste võitlejad Avinurmest ja võtsid kaasa niipalju haavatuid kui võimalik .Varsti pärast voori lahkumist toimus vastase kontsentreeritud rünnak eesti üksuste mahajäetud positsioonidele ja kirikule.Kui Eesti Laskurkorpuse võitlejad jõudsid kirikuni.polnud seal mitte ühtegi vastupanu osutavat eesti väeosade 

võitlejat.Pühakojas olid vaid üliraskelt haavatud ,kellest enamik polnud teadvusel.Jõudnud kiriku 

juurde ,ütles üks korpuse meestest teisele : "Kirikus võivad olla mõned fritsud.Põrutame neile 

kuraditele granaatidega.""Aga seal võivad olla ka mõned eesti poisid." arvas üks korpusemees.

"Mis kuradi eesti poisid.Ühesugused hitlerlased kõik" lausus kolmas korpuse mees.(lk.150)Ainult oma jõududega  ei suuda me venelaste sissetungi peatada." lausus Tõnise rühmakaaslane

Johannes Mühlberg.Mitte ainult venelaste sissetungi vaid ka Eesti Laskurkorpuse tulekut ,kus on

palju kommunistliku kooli läbi teinud mehi,kes hakkavad siin nõukogude Eestit rajama."(lk.144)

Nii mõrvati polkovniku pagunitega timuka  Trankmanni käsul ,kes oli Eesti ajal venelastele 

müünud Narva kindlustuste plaanid Porkuni kirikus eesti sõdurid ja lõmastati tankiroomikutega 

Tudulinna maanteel üle kilomeetrine voor haavatute ja hobustega.Samuti hukati kõik vangi

langenud eesti sõdurid.(lk.152 )Romaanis satuvad ühed tegelased Tõnis ja Jaagup kõlas moonaotsinguil punaväelaste kätte.Pääsevad tinasaamisest sest eestimeelsem teine korpusemees astub vahele."Ah kurat teab keda uskuda või mitte .Meid korpusemehi 

ärgitatakse ,et lähete Eestisse seal saab olema hea ja õnnelik elu.Ja nüüd on lugu nii,et mida

lähemale Eestile jõudsime seda rohkem mehi astus parteisse.Loodetakse muidugi soojadele kohtadele" rääkis esimene korpusemees.Nii et head teed teile .Ja jõudke õnnelikult koju.Ja teadke ,et mitte kõik sundkorras teenivad eestlased pole NKVD tööriistad" soovis teine korpusemees (lk 154)Kokkuvõttes võib öelda ,et romaan annab käsiteldavast ajajärgust hea pildi

Tervisi !

Jüri

Nad läksid kodumaa kutsel

Tere ! Lugesin äsja huviga Vaino Kallase ajalooromaani "Nad läksid kodumaa kutsel "(2018 )mille on välja andnud kirjastus Grenader. Romaanile on kõik heale ajalooromaanile iseloomulikud tunnused.Raamatust saab kätte detailirikkad teadmised Vabadussõja kohta on nagu ajalooõpik kohe.Koolides võiks lausa kasutada kohe.Lisaks paeluvad perekondlikud ja armastusliinid.Süzeeks Pärnu õppursõdurite Aarne Kallaste ,Oliver Rand,Lembit Tanevi tegevus. Ei puudu ka punane koolipoiss Elmar Mets ,kes aga hiljem saab oma veast aru ja tuleb eesti punasest kütipolgust üle Eesti Rahvaväkke.Asjatundlikult on romaanis kirjeldatud eesti kommunistlikke kütipolke.Näiteks Viljandi 2.kommunistlik kütipolk.Olid ju Vabadusssõjas kohati eestlased eestlaste vastu.Punasel ajal nimetati sõda kodusõjaks ,aga unustati ära kelle vahel rahu sõlmiti.Värvikad detailid näiteks see,et kontrrevolutsiooniga võitlemise komisjoni esimeest Aleksander Kulli püütud ajalehe Edasi väitel mürgitatud kohviga tappa. Hukkamised Tartus ja mujal olevat ajendatud sellest.Või veel üks värvikas detail ."Kas teate millise sigadusega meie polgu 10 roodu mehed on hakkama saanud.Nad vangistasid oma ohvitserid ja jooksid punaste poole.Rindesse tekkis suur auk,milleu olemasolust polgu staabis ei teatud."Olukord sellel Ruhja rindelõigul oli äärmiselt kriiitiline,kohale sõitis ülemjuhataja kindral Laidoner isiklikult.Alustati rünnakut ,kuid paar roodu keeldusid lahingusse minemast.Juttu on tehtud ka Vabadussõjas eestlaste poolel võidelnud Katsanovi pataljonist,mille ülem oli kapten Artur Saueselg.Perekondlikud liinid on väga südamlikud. Kokkuvõtteks võib öelda,et see on üks parimaid viimasel ajal ilmunud Vabadussõja romaane Veli Kudrese "Luurel ja kaevikus "(2007) kõrval.

Märkmeid tööelust

Tere ! Möödunud aastal töötasin Promo Cash Carrys ,kus muide liikus pidevalt ringi Vladas Razilavicius ,Leedu päritolu näitleja,kes kehastas Indrekut seriaalis "Pilvede all" Selle aasta alguses sain tööpakkumise Nauticalt ,kuid see oli ainult 3 päeva nädalas ja seepärast ei võtnud seda kohe vastu .Hiljem tahtsin minna aga siis tuli vastus et te ei ole hetkel sobiv kandidaat.Olin töötanud ka kaks nädalat Sikupilli Prismas, kus muide tuli riiulite vahel vastu üks inimene,kes ütles ,et kuidagi harjumatu Teid siin näha,Te olete kogu aeg arhiivis olnud et mis Teil arhiivis juhtus.Võibolla tähendab hetkel ,et inimese eluviisid pole kõige korralikumad ja see paistab välja.Töövõime ei ole mul vähenenud nagu arstid arvasid aga mind ikka kuskile tööle ei vöeta või siis lastakse lahti mittehakkamasaamise tõttu . Kuidagi imelik.Tömbun mõneks ajaks eemale,sest olen endale küllalt kurja teinud.Mul on korteris praegu pinda niipalju,et võtaks kaasüürilise. Tervisi Jüri

Uue aasta mõtteid

Tere ! Sel aastal veel ei olegi kirjutanud.Sain juba kolmandat korda n.ö jala ukse vahele ja lähen tööle.Koht ei ole küll täisajaga ,kuid ma olen vähemalt proovinud. Positiivne mõtlemine tekib tegudest ,niisama vedelemine seda ei tekita .Negatiivne mõtlemine ongi selline mõtlemine ,kus sa sisendad endale,et ma ei saa.Enesesüüdistamine on ka negatiivne mõtlemine ,mõelda tuleks ,võibolla oli see antud olukorras parim valik , mida tegin.Sain endale Teaduste Akadeemia Raamatukogust osta ajakirja. " Välis Eesti " 1930.aastatest kõigest 50 sendi eest,kuna neil oli neid neljas eksemplarsuses põhifondis ja rohkem polnud neil vaja säilitada. Jõulude eel inimeste rõõmustamiseks nagu nad ütlesid ,tore asi.Käisin vana aasta lõpus üle hulga aja kinos Leedu filmi "Tuhk lumel " vaatamas .1941.aasta küüditamisest ja elust Siberis.Värvikad kaadrid ,nagu näiteks kuidas küüditajad Kaunase kodust pere ära viisid või kuidas ühele vananaisele kuul pähe lasti selle eest ,et ta oli kartuleid varastanud.Parim osatäitja ka Peter Franzen ukrainlase NKVD -lase rollis ,väga meeldejääv roll.Nüüd on ka leedulased ühe hea filmiga hakkama saanud. Lugesin Tööturutoetuste ja teenuste seadust,seal oli kirjas ,et üle 55aastased kuuluvad tööturul riskirühma.Ja kui isik keeldub kolmandat korda pakutud sobivat tööd vastu võtma võidakse ta töötutoetusest ilma jätta.Harva kui pakutakse,ise pead otsima.Alates 21.nädalasest töötusest loetakse sobivaks tööks seda ,mida isik ise endale sobivaks peab.Aga isik ise võib siin eksida ,see mis ta arvab endale sobivat ,tegelikult ei sobi.Proovimise teel saab selgeks ,mis sulle n.ö."istub". Arhiivis käies tegin väljakirjutusi Richard Rohu vanglatoimikust.Väga huvitav toimik.Toon olulisema siinkohal ära."Palun mind mitte mujale viia kui 32.kambri,sest ainus koht kus mul lootust oleks töövõimalusteks,on 32.kamber ,kus minu teada suurem osa vange päeva ajal kambrist väljas tööl on ja seal selle tõttu natuke rahuliku on ,kui teistes kambrites , kus palju inimesi on sees,oleks vähegi nimetamisväärne töö võimatu.Eriti paluks mind mitte ka ajutisekski 7sse kambrisse tagasi paigutada ,kuna minu isiklik vahekord seal mõne teise vangiga mitte minu süül -on väga halb ja näiline töölt lahkumja seda ei saa muuta Neile vangidele põhjust annaks minu tagakiusamiseks.Et mind "uhkeks" peetakse tuleb sellest ,et üksindust ja vaikust armastan,see ei tähenda aga uhkust ,see on jumalast antud iseloom ja seda ei saa muuta.Raamatukogust lahkuma sunnitud,ei palu ma Teilt,midagi rohkem kui ainult nurgakest ,kus ma saaksin oma tööd teha.Kõik mu "komfort " mida taga ajavad mõnedki teised vangid pole mulle tähtis.Olen palju reisinud ja mõnda näinud .ning et ma nüüd pean töötama noormehe all,kes minuga halvemini ringi käib ,kui vene kapral sõduriga ,sellega ei saa mina kuidagi leppida.Pean vajalikuks raamatukogust lahkuda , et vähem pahandust oleks .Igatahes ei saa ma seda kuidas praegu raamatukogus elatakse ja töötatakse kuidagi kaasa tunda."Niipalju siis selleks korraks. Tervisi ! Jüri

1939

1939 Tere ! Leidsin arhiiviportaali kaudu toimikust (ERA.5009.1.25)huvitava viite artiklile ajalehes "Teataja " 8.detsembrist 1979- Leonhard Vahter "Kas Eesti valitsus toimis õigesti ? "Leonhard Vahter(1896-1983 New York)oli jurist ,kes osales 26.septembril 1939 Riigivolikogu välis ja riigikaitsekomisjoni koosolekul ,kus otsustati NSV Liidu pakutud baasideleping vastu võtta.Mõned väljavõtted artiklist : "Võib ütelda,et baasideleping päästis suure osa meie rahvast vähemalt kolmest esimesest küüditamisest. .Kuipalju eestlasi asunuks Eestis,kui N.Vene okupeerinuks maa söjaga 1939.Arvud Ida Poolast lasevad arvata halvimat. .Võib ütelda,et siis ei nimetaks praegu enam keegi sellist vastupanu hulljulgeks,vaid hullumeelseks või n.õ.rahva endamõrvaks.Ja kui siis mõni eestlane oleks üldse pagulusse pääsenud ,arvaks see tõenäolikult,et miks ei katsetatud "ara alistumisega ".Riigi valitsus ei saa mängida hasartmängu mingi "au " päästmiseks ,vaid peab eelkõige katsuma rahva elusana raskeist olukordadest välja viia." Komisjoni koosolekul ütles ka Jüri Uluots :"Kui hakkame vastu ,siis tagajärg on see,et meid viiakse omalt maalt ära-seda süsteemi tarvitab Nõukogude Vene ".Johan Laidoner : "Peale kõige muu on raske alustada sõda,kui sulle pakutakse lepingut.See oleks ju sarnane propagand-a suutäis Venemaale ,mille mõju ei ole raske ette näha.Raadios räägitaks selges eesti keeles ,et rahvas on sõtta tõugatud ,ehkki meie tahtsime pakkuda oma abi .Need komisjoni liikmed mõned arvamused on ka Wikipeedias( algallikas ERA.84.1.1046 )H.Arumäe on kirjutanud: "On loogiline väide,et pärast söjategevust Punaarmee vastu olnuks julgeolekuorganite terror Eesti poliitilise,majandusliku ja intellektuaalse eliidi vastu veelgi intensiivsem. Sõda nõudnuks nagunii ohvreid ning ka uut terrorilainet pärast Eesti taasokupeerimist poleks keegi suutnud ära hoida.( H.Arumäe Üks vägagi piinlik lugu Kultuur ja Elu nr.2 2009 ).Ants Piip kirjutas 27.septembri 1939 oma märkmikus :"Mis teha ,vabatahtlikult nõustuda söjalise okupatsiooniga ...jõuga vastupanek on kergemeelsus.Kes teab ,kas ajaloo ees Hacha ei osutu õigeksmõistetuks?Nii baasid kui ka suur garnison tähendab alistada oma reaalne saatus teisele.Aga mis on alternatiiv ?Mõttetu verevalamine ja häving .Võibolla vastasel korral jääb rahvas elama ja aeg annab arutust.(Söja ja rahu vahel ,Tallinn 2004,lk.370 ,M.Ilmjärve kirjutatud ptk.)Arvan,et 1939 aasta septembris tolleaegsetes oludes võeti vastu õige otsus rahvast säästa.Muide sama arvati ka lavastusega K.Aaslav-T.Tepandi "President 1939 ),mida me 2008. veebruaris "Estonias " vaatamas käisime.Head päeva ! Jüri