Juhani Salokanneli romaani "Päästja " ainetel.

                Tere !

                  Lugesin estofiili Juhani Salokanneli romaani Eesti Vabadussõja ainetel "Päästja ",
                mis ilmus eesti keeles 1994 Loomingu Raamatukogus.Soome keeles oli see ilmunud 1990
                "Pelastaja ".Teine suur Eesti söber oli Vilho Helanen,kelle Eesti Vabadussöja aineline
                 romaan "Karmid tähed "ilmus  eesti keeles 1927."Päästja " on hea lisandusA.Kivika "
                "Nimed marmortahvlil " ( 1936 ) ,A.Gailiti  Isade maa  ", ( 1935 ) Kalju Rahu (Ferdinand
                Kool ) "Isamaa eest "  ja Johannes Lapi "Vabaduse eest "(1930 ) romaanide varasalvele
                2007 avaldati veel Veli Kudrese romaan Eesti
                Vabadussõjast "Luurel ja kaevikus ",mis on ka väga hea.Peale selle on olemas veel
                vabadussõjaainelisi näidendeid Evald Voitki "Valga langes "( 1936 )  ja ka Karl Laaguse
                "Leitnant Vasmer" " (1929 ).Kindlasti on mõni veel.
                   Juhani Salokanneli romaan on kirjutatud asjatundlikult,ajaloolisi detaile arvestades.
                 Kompositsioon ,arendus ja kõik on paigas.Järgnevalt mõned lõigud romaanist :
                "Kas siin soomlaste hulgas pole mitte see kuulus södur,hakkas Betty rääkima..-See
                kes polegi mees ,vaid naine.Plika ! Tulnud võltsitud paberitega ,juuksed lühikeseks pügatud
                meeste püksid jalas.Mis ta nimi oligi?.Soome nimi.Öeldi,et ainult üks täht oli vahet.
                Selle ühe tähe ta völtsiski! "( lk.33 )Tegemist on tõesti ajaloolise kujuga Aino Mälkoneniga
                ( 1900-1920 ),kes riietus meheks ,et Eesti Vabadussötta pääseda ja muutus Ainost Aimoks.
               Osales Narva vabastamisel 1919.jaanuaris ja kandis uhkusega Narva lahingu mälestus-
               medalit.Sain temast teada nüüd Eesti Raadio kultuurisaatest "Vasar " ja sellest ,et soomlased
               on teinud vahva veebigalerii  "estofiilia 100 " 100 lugu soomlastest Eesti sillal.
               Tutvustatakse sadat erinevat soomlast ja nende jälge Eesti ajaloos ja tänapäevas.Selle
                esitlus oli maikuus EÜS Soome toas Tartus/ Tartu Ekspress ,3.mai 2018.
                  Näiteks on seal veel kirjutatud Juhani Salokannelist,kes oli eesti raamatute keskel üles
                kasvanud estofiil ja eesti raamatute soome keelde tõlkija ,sealhulgas A.H.Tammsaare
               "Töde ja Õigus " V osa.J.Salokannel näiteks korraldanud asja nii,et kuulus Neljakümne Kiri
               jõudis Soome Ritva Haavikko rinnahoidjas .Tekst avaldati ajakirjas Näkopiiri.
                  Salokanneli romaanis on juttu veel soome ooperilauljast Väino Solast,kelle kohta   
                kirjutatakse eespoolnimetatud estofiilias.,et juhtus selline kentsakas lugu ,et ta rööviti
               Tallinnas Eesti abistamiskomitee kontserdil Hans Kalmu nõudmisel,et ta esineks ka Valgas
                "Säde" saalis ja vaigistaks vabadussõdalaste kultuurinälga."Puhusin klaasile peale,
              jõin ,tee oli jõudnud jahtuda ilma minu jahutamisetagi, me meenutasime Väino Sola
              kontserti.Hennu arvates oli see parim,mida sõjakuude jooksul siin oli kuuldud või nähtud
              kohe kargas Henn uuesti püsti ja ümises .tra -ra-ram,laulis salmi ,istus tagasi voodiservale.
              Et soome kunstnik oli nõustunud tegema ni pika reisi siia Valka oma Tallinnas oleku ajast
              et ta oli jätnud nii tagasihoidliku ja mehise mulje..kas johtus see mundrist ,mille ta oli
              meie rügemendi auks selga pannudvõi oli ta samasugune ka peoülikonnas,oma lava
              kostüümide säras...Kas inimene saab olla ühekorraga kunstnik ja sõdur ?." ( lk.93 ).
              Romaani tegelased teenivad "Põhja Poegade rügemendis " ,kes vallutas Valga ja tungis veel
              Marienburgi peale.
              "Juutide kohta küsis Henn  veel,kas neid on Soomes palju ja imestas siis ,kui ma
             arvasin ,et ei ole: kuidas olid siis soome sõdurid siin Valgas osanud neid niimoodi kohe
             ahistama hakata." (lk.58.)"Ainult et need eestlased olid täiesti ilma kogemusteaja missugust
             varustust pildusid nad üksteisele loomavaguni ustest.: skautide telgivaiasid ja kohvreid ja
             koolikotte." ( lk.24) .Veel üks huvitav ajalooline detail: Pagan võtaks ,juba räägitakse vene
             keelt ,kui rong pole veel lahkunudki.!Olin ju minagi käinud tänavasilte ja poesilte maha
             rebimas,see oli olnud talvel,lund oli varisenud näole ,sest meil tuli ülespidi vahtida.Me
            olime Kartioga patrullis käinud  ja viinud kinnipeetuid peavahti,keda oli üles võetud
             võetud vene keele rääkimise pärast olime kogu kambaga tublisti katsunud seda tibla
              keelt siit Valga linnast välja kitkuda." (lk.121 ).Vastab tõsioludele.
              1919 a. aprillis saadeti "Põhja Poegade "rügement tagasi kodumaale.Arutleti,et kuhu
            Helsingisse saabudes kõigepealt minnakse."Aga Helsingis teeme alles tõelise peo!
            katkestas Kartio.Mõlemad hakkasid rääkima Helsingisse saabumisest ,ja nad olid
            ühel meelel selles ,et Kappeli oleks esimene koht ,rannast pole sinna rohkem kui möni
            samm,siis võiks minna Kämpisse ,siis "Künigisse " või äkki peaks suunduma Brondini
            juurde või kuidas oleks "Kaisaniemi" või "Suusis " .(lk.111)
              Lõpuks huvitav arutlused romaani lõpust."Ma ütlen lausa otse välja ,et õige ropu
           koristamise jätsid need soome ohvitserid sinna maha .Hotellis olid uksed maha lõhutud
           lagi puruks lastud,peeglid ,küll see oli... Ja kasiino ..Klaver oli kirvega pekstud,mis ma räägin
            maatasa ! Sodiks lastud ! Need teie ohvitserid olid purjus peaga toonud kuulipilduja
            meie hotelli sisse ja tulistanud sellega meie hotellis.!Sihukesed olid need meie ohvitserid "!
            Ma ei räägi nüüd sellest ,mida muud nad kõike tegid ,et seda viina sai ostetud ,ja äritsemisest
            ma ei räägigi ,see oli meie riigi varandus ,nõndamoodi ,aga et et nagu sead ,no lausa sead!
            Selle koristamine ..Muidu head sõbrad ,seda ma tahan küll öelda,et enamasti täitsa korralikud
           mehed ,aga kohe kui viina said  siis...See oli meile alles üllatus ..! (lk.146 ).See toimunud
           Valgas  "Peterburi " hotellis.Tuli tõepoolest soomlastegi puhul ,kellele me oleme suure tänu
           võlgu oma riigi sünni eest, pahelisi ilminguidki nagu purjujoomisi lahingute vaheaegadel
           märatsemisi, väärtasjade "soomuse tegemistki "Sa oled nüüd lihtsalt viisakas! ütles Henn
           selle peale.Ise oled hea näide selle kohta ,kuidas tuleb käituda Jäme,harimatu ,kes teab ,mis
          tsaariarmee starinka hakkab siin haavama sinu ülemuste au ,aga sina hoiad ennast vaos !
          kohta ,kuidas tuleb käituda.Jäme ,harimatu ,kes teab mis tsaariarmee starinka hakkab siin
          Soomlased on kultuurne rahvas.!Teie olete ka väära ikke all kannatanud,aga te olete jõudnud,
          meist kiiremini luua oma riigiaparaadi ja juurutanud tsivilisatsiooni !See paistab kohe välja ,
           see peabki igas käitumise varjundis ,igas liigutuses kohe välja paistma.! (lk.147 ).Peterburi
           ründamise plaanist ei tulnud midagi välja.Kokkuvõtteks on Juhani Salokanneli romaan tubli
           täiendus nn. vabadussõja romaanide varasalve.


          Seniks tervisi !


         Jüri
   
       
       
         .
     
   
       
     
       


       

       
       

         



           
           
  




    "