Tere !


   Sel aastal ei olegi romaane lugenud.Nüüd suutsin ühe 400 leheküljelise romaani läbi lugeda.
  See oli Aira Kaalu (1911 - 1988)romaan "Teelahkmel " (1956 ).Romaani sündmustik kulgeb
  aastatel 1931  kuni  1934 nagu loeme autori järelsõnast.Eesti kirjarahva leksikonis (1995)
  kirjutatakse,et romaanis kujutatakse üliõpilasnoorsoo ja intelligentsi ideelisi otsinguid 1930.aastate
  algupoolel.Seda muidugi oma aja ideoloogiliste mustrite kohaselt.Kõigest ei saanud siis vabalt
  kirjutada .Aga ikkagi oli seda huvitav lugeda .Üks huvitavamaid nõukogude aja toodangust,
  mis käsitleb elu Eesti Vabariigis 1930.aastatel. Romaanist on katke ka veebiprojektis Tartu
  ilukirjanduses ,millist projekti veab Tartu Linnaraamatukogu,et aidata kaasa Tartu
  Tartu populariseerimisele.Tartu höng,kohvikud,aguliarhitektuur,hakid...
    Aira Kaal oli üks neist ,kes kirjutas alla 40 kirjale 1980.Kirjutanud 1939 veel ühe romaani
 "Mamma ja mina ".Järgnevalt üks huvitav katke romaanist  : " See ebamugav olukord muutus
  aga hirmutundeks kui peremees ,selle asemel,et külalistele oma sugulasi tutvustada lausus:
  "Me võime endi keskel täna tervitada soome fasistliku partei ohvitsere.Härrad lapualased
  instrueerivad teid selles,kuidas valitsust kukutada." pöördus Liht nüüd teiste poole."Ma palun
  kõiki asjalikult ,ilma ülearuste sõnadeta.! Soomlased hakkasid rääkima üsna soravas eesti keeles.
  Noor tenor ütles :" Mitme partei valitsus on väikese Eesti riigi viinud viletsasse olukorda.
  Sinimustvalge seda lehmakauplemist  Toompeal ei lõpeta.Tuleb luua fasistlik partei, kes võimu
  üle võtab." Ilma tseremoniaalsuseta väljendusid valitsuse ja sinimustvalge lipu arvel ka
  kõik kokkutulnud eestlased."Roheline lipp kollase ristikheina lehega " tehti ettepanek ."See on
  põllumeeste lipp ,kuid saagu ka meie lipuks !Selle lipu all ja  Laidoneri pildiga eesotsas
  marsime pealinna...Soomlane ,hääle järgi otsustades, teine vanem mees ,segas end vahele."Peame
 endile jätma ka taganemistee,.Ja sellepärast kaalume,kellele oma lootused rajada,kas Laidonerile
  või Pätsule."Kalduti Pätsu poole."Vapsid teatavasti mängisid mõni aeg Laidoneri kandidatuuriga ,et
saada ta ta oma sõiduvette.Laidoner aga hakkas Pätsuga kokku mängima ja koos viisid nad läbi ka
 1934.a.12 märtsi riigipöörde.Ajaloolased on kirjutanud,et 1934.a.12.märtsi riigipöördest polegi nagu
 õieti uusimaid uurimusi.500 vabadussõjalase ringis pandi pokri ,kuid vabastati enamikus natuke hiljem.Vapside presidendikandidaat A.Larkat ei arreteeritud.Vapside lipp oli piraatlikult mustvalge
üldse pole rõõmsaid toone,on märgitud ka romaanis.Nagu nende poliitikagi mustvalge...Jah ,mõned
detailid on romaanis huvitavad nagu näiteks see,et vapside toetajad ärimehed saadeti asumisele Kihnu
saarele,mis ka tegelikult aset leidis.Romaanis :"Teised ninamehed ,nende hulgas Kubjas noorem ja
Mikston olid välja saadetud Kihnu saarele.Seal veetsid nad mõnusasti aega ja tundsid end kangelastena."(lk.339).Veel mõned kirjeldused romaanist : "Oli august ,parim puhkusekuu..Ajalehtedes propageeriti matkamist saksa "wandervogelite " eeskujul.Mitu tuhat
niisugust hitlerjunget oli sel suvel juba skautidena Baltikumi tulnud.Golfipükstes,liblika-
püüdmise võrgud kaasas ja seljakotid seljas ,marssisid nad mööda maid ja metsi.Kaitseliit abistas
neid paremate laagrikohtade leidmisel ja varustuse hankimisel.See kõik näis loomuliku suvise
ajaviitena.Nõnda olid saksa "rändlinnud " alati rännanud.Nii soovitati ka eesti poistel ja tüdrukutel
vaba aega veeta." Jah käis küll hitlerjugend Eestis nagu võib lugeda eesti ajakirjanduse analüütilisest
bibliograafiast leitavatest artiklitest.Romaanis on isegi riigivanem Konstantin Päts tegelaskujuna
sisse võetud."Nüüd hakkas ka Päts naerma ja pühkis taskurätiga üle näo."Tean,tean" ütles ta .Aga  teil   seal  ülikoolis on võrukaelad koos...Viiruk oli Voronezis ,eks..."(lk.198).Härra Päts oli kaasa
kistud.See ületas tema ootused.Kui professor lõpetas tõusis poliitikamees krapsakalt püsti ja hüüdis:
"Valitsev. rass..tatarlased..uued väljavaated soomeugrilastele! Ja niisugused pärlid vedelevad meil
poris !Kõndinud käed seljal,paar korda üle toa ütles ta : "Te saate oma kateedri.Võib olla,et peate ootama aasta ehk isegi kaks ,kuid siis on ta teil käes !."(lk.200).Jutt on eugeenikast ,mida sõdadevahelisel perioodil Eestis harrastati..K.Päts suri 1956.aastal.Romaanis kirjutatakse,et vapside liikumist toetasid rahaliselt kõige suuremad kohalikud kapitalistid ja
kindlasti ka Hitleri agendid ..Selle varjamiseks tehti kõlavat saksavastast kampaaniat.Avaldati survet
saksapäraste perekonnanimede muutmiseks ja juuriti keelest välja germanisme.Ka religioon vöeti appi( lk.204.)
Üks ajalooline tegelane on veel romaanis sees poliitilise politsei komissar Tartus Ervin Viks,keda
on kujutatud hirmsa sadisti ja piinajana ülekuulatavate kallal.Üks huvitav lõik veel."Laarits ei vastanud.Ta rääkis iseendast."See on minu unistus."kordas ta."sellest hoolimata ,et mind võibolla
nõukogude võimu poolt otsekohe maha lastakse..Kuid isegi see ei muuda asja.Nõukogude Eesti
jääb ikkagi minu unistuseks.""Mul on süütegu... ütles ta.."Ma teenisin valge Eesti sõjaväes.Ma olin
seitsmeteistkümneaastase koolipoisina äge kommunismivastane.Nüüd olen valmis vastutama kõige eest.,mis tol korral tegin....lk.)330).Nii et romaan "Teelahkmel " pakkus omal ajal lugemiseks huvitavat lektüüri,trükitud 12000lises tiaazis,mis ei olnud oma aja kohta eriti suur.Vapsidest
tahaks veel edaspidigi kirjutada.


Seniks terviseid.!

Jüri