Kahe põnevusromaani sugemetega romaani ainetel .

          Tere !

         Lugesin aasta tagasi kirjanik Aino Thoeni (1913-2010 Kanada ) romaani "Igaviku veskid "
         (Lund 1952 ) ,kus ajajärgule iseloomulikud detailid põimuvad seiklusromaani elementidega.
         Käsitletakse saksa aega 1943-1944.Aino Thoen oli Uno Andrussoni,(1916-2003 ) kes
         kirjutas mälestused "Poliitilises politseis ja rahvuslikus vastupanuliikumises ( Tallinn 2006)
         õde.U.Andrusson ise, töötades Eesti Julgeolekupolitseis sai oma hoiatustega nii mõnegi
         rahvuslase sissekukkumisest päästa.Viimatinimetatud mälestusteraamat on paras põnevik,
         käsitledes Soome põgenemisi saksa ajal,põgenike Soome ülevedaja Johannes Nikkari ,kes oli
         sisse kukkunud ,vabaks päästmist vanglast Saksa SD-st pihta pandud blankettide abil,millel
         oli kõik peaaegu ehtsalt järele tehtud,ainult Nikkari toimiku number oli vale.Ja muidugi
         kirjutatakse eesti rahvuslaste arreteerimisest 20.aprillil 1944,salapärasest nõukogudeaegsest
         "verisest prokurörist " Rabissonist ,kes olnud hiljem Eesti Julgeolekupolitsei teenistuses jm.
         Samadel teemadel kirjutab ka Aino Thoen ,läbiva joonena nõukogude represiivorganeis
         töötanud salapärane prokurör Rabisson.Selles isikus võib ära tunda Eesti Julgeolekupolitsei
          B IV osakonna ( poliitilised süüteod ) juhatajat  1943-1944 Ervin Richard Adoph Viksi
         (1897-1983 Austraalia ) .1943 a. oli Eesti Julgeolekupolitseisse tulnud Herne tänavalt kaebus
         ,et  Teie majas Kaarli puiesteel töötab "verine prokurör " Rabisson.Alustati uurimist ,mis aga
         sumbus,sest E.Viks tegi sakslastele nüüd head tööd.Romaanis on Viksi kujutatud Elmar
         Raudvee nime all,kes laseb kõrvaldada ,hukata igaühe,,kes jõuab tema saladuse jälile.Või
         siis on jõudmas.Selle laseb ta igaks juhuks Julgeolekupolitseist rindele saata.Huvitav on,et
         Ervin Viks on esinenud  varasemates dokumentides ka Ervin Robinsoni nime all ,kui ta
         Kaitsepolitsei Võru ja Narva jaoskonnas töötas.(ERA.927.1.673).Väljavõte dokumendist:
        "Ühtlasi teatan,et Robinsoni nimeline isik on nüüdne Viks,sest Petseri olude tõttu oli nimede
         muudatus ".1940.a. juulini töötas Ervin Viks Kuressaare Poliitilise Politsei juhatajana.Päris
         represserimata ta nõukogude punasel aastal ei jäänud,sest  1.veebruaril 1941 on ta võetud
         vahi alla nagu selgub Balti Sõjaväeringkonna Söjaväe Prokuratuuri toimikust ( R-2276.1
         876 ).Nimekuju toimiku kaanel Ervin (Robinson) Viks .Kuidas ta NKVD-st vabaks sai,ei tea.
         Võibolla hakkas NKVD agendiks või siis selleks sõjaväeprokurör Rabissoniks.Mingi põhjus
         pidi olema.Rabisson või Robinson-palju vahet ei ole.Inimsusevastaste kuritegudes süüdistatud
        Vassili Riis väitis 1996.aastal ajalehe "Eesti Aeg "lisas,et Ervin Viks pakkus ennast tööle
        Saaremaa NKVD-sse ,ent nad ei võtnud teda vastu.Vassili Riis töötas 1940-1941 Saaremaa
        NKVD juhtiva jõuna.Pedro Krusteni romaanis "Ihaldatud silmapilk " (1950) on fookuses
        saksa ajal Soome põgenejad ja neid sissekukkujaid selle eest töö-ja kasvatuslaagrisse saatnud
        Eesti Julgeolekupolitsei osakonna ülema Roost-Rosse tagaajamine.Romaani peategelane
        Kalju Raik saabki selle meheSaksamaal põgenikelaagris kätte,kes elab sakslastelt äravõetud
        majas.Ja võtab rinnust kinni.Peategelane oli Soome põgenemisega sisse kukkunud ja nüüd ootas
        teda laagrisse saatmine."Olge inimene ja laske mind vabaks .See oleneb kõik teist.Ma ei ole ju
        midagi teinud.(lk.47)"Mere taha põgenemine on vastik haigus.Roogin selle armutult rahvus-
        kehast välja.(lk.50)Roost-Rosse  ei lase kiiruga majadest väljaaetud sakslasel võtta mahajäänud
        veinigi:"Ma kaitsesin seadust ! "Mis sest seadusest. Inimest peaks kaitsema " vastab ta naine
       Juulia(lk.208).Roost-Rosse kujus võib ära tunda Eesti Julgeolekupolitsei juhatajat Edmund
        Freibach Vabaoja ,kes tegeles illegaalsel teel Soome põgenejate ,NSV Liidust tulnud lange-
        varjurite ja ka eesti rahvuslaste jälitamisega 1943.aastast.Neid saatsid Viks ja Vabaoja Stuthofi
       koonduslaagrisse.Veel üks huvitav seik ."Mõte,et ta ei lähe kodumaale tagasi ka siis ,kui see on
       vaba ,ei olnud talle vööras.Ta kartis ,et seal võidakse ta üle kohut mõista ." (lk.213).
       Kui Eesti oleks iseseisvuse 1944 taastanud ,oleks võidud E.Viks ja E.Vabaoja Eesti kohtu alla
       anda kui juriidika vähegi lubanuks.Norras karistatud kaasajooksikuid koduperenaisi
       selle eest veel 1970.aastatel ,olen kusagilt lugenud.
   
         Soome põgenejate kohta on Eesti Julgeolekupolitsei dokumentides küllaga märkmeid.
       Süüdistatud Soome põgenemise kavatsuses,Soome põgenike abistamises,Soome põgenemisele
       kaasaaitamises,Soome põgeneda tahtmises.(R-64.48,R-64.1.211,R-64.1.173.)Näiteks 2.aprillil
      1944 jäid põgenemise katsel vahele Sõnajalad (R-64.1.173 ).U.Andrussoni raamatu järgi oli
      1943a.. lõpuks Soome põgenenud 3600 inimest ,nende baasil oli kavas luua uue sõjaväe tuumik,
      mis ka teostati.Ei ole leidnud kahjuks andmeid kui palju Soome ebaõnnestunult põgenejaid
      1943-1944 vangis istus.Dokumentidest selgub,et korraks on vahialuste kategoorias olnud ka
      kirjanik Albert Kivikas süüdistatuna Soome põgenejate aitamises.Vabastatud 15.septembril 1943
      (R-64.1.211.73).Saksa ajal "Eesti Sõna " toimetajana töötanud Albert Kivikas okupatsiooni-
      võimudele üldiselt ei meeldinud.Pandi pahaks,et ta võttis "Eesti Sõna " toimetusesse tööle
       1941.aastal eksekuteeritud Arved Härmaste naise Leili Härmaste(1912-1983 ) ja oli teinud
      kunagi kaastööd ajakirjale "Murrang " koos Semperi,Kärneri ja Varesega.Nuhiti ,kes olid kunagi
     saksavaenulikult kirjutanud(R-64.1.200,R-2276.1.7330).Saksa natsimeelsed olid need Viks ja
     Vabaoja.Viimane oli tegelikult vist pooleestlane ,poolsakslane (ERR.Maailmapilt.Enn Sarv.)
      ja Geni andmed.Vabaojal oli tütar Gertrud ,kes oli ka natuke aega Julgeolekupolitseis töötanud
     ja suri 2015.aastal Austraalias.Edmund Vabaoja surmaaega ja kohta pole Genis märgitud.
      Albert Kivikas astunud välja ühes teiste kirjanikega ka arreteeritud kirjaniku Johannes Ruveni
      kaitseks,et viimase surmaotsus ära muudetaks.Kivikas helistanud toonasele Eesti Julgeoleku-
     politsei ülemale Ain Ervin Merele ,kes olevat vastanud: "Mis sa ilmaaegu kaitsed seda
     kommunistist kaabakat,tule parem õhtul malet mängima.Aga sellega ,kuidas ta nüüd oligi,
     Ruveniga ,tegime talle lõpu."(A.Saar.Mõrvarid maskita.Tallinn 1961,lk.63).A.Kivikas pidi
     lahkuma "Eesti Sõna " toimetusest .Tema nimi ei figureeri "Eesti Sõna " tagaküljel alates
     11.detsembrist 1943.Kasutades ära ,et 1944 aprillis oli ilmumas soome keeles tema "Nimed
     marmortahvlil " sõitis ta legaalsel teel Helsingisse ja tagasi ei tulnudki.Tuttav raamatukaupluse
    direktor muretses talle seal korteri.(Oskar Kruus.Nimed marmortahvlil II .Tallinn 2000.Oskar
    Kruusi järelsõna.).Hoopis paremas hinnas oli Julgeolekupolitsei võimude silmis kirjanik
    Karl August Hindrey ."On tuntud Tartus põlise elanikuna ja saksa orientatsiooni pooldajana.
    Hindrey on õppinud Saksammal maalikunsti ja valdab väga hästi saksa keelt.Üldtuntud on asjaolu
    kui Hindrey mõnel koosviibimisel tujju satub,siis ei tunnista ta ühtegi teist keelt peale saksa
   keele ."( R-64.1.200 )Niipalju siis saksaaegsetest seikadest ,,mida olen lugenud.


   Seniks tervisi !

   Jüri