Huvitavaid lugemisi.

                     Tere !

                     Tühi kukkur pole õnne eeldus,kirjutas härra riigiarhivaar kunagi intranetis.
                    Eriti ajakohane praegu.Eks elu eesmärk olegi oma unistuste.täitmine.Kes
                    tahab karjääri teha,kes kuidagi teistmoodi.Lõpeta pidev muretsemine ,nii
                    muretsedki oma tuleviku eest parimal viisil.Nii ütles vist Dale Carneggie.
                    Enamus eesti inimesi muretseb liiga palju,nii kirjutas minu mäletamist
                    mööda ka Karli Lambot kusagil Ärilehes. Paradoksaalsel kombel oli
                    vist ajaloolase kohti Eesti NSV s rohkem kui praegu.Nii väitis ka üks
                    juhtiv söjaajaloolane ,kui jutt arhiivis kuidagi selle peale läks.Mitmed
                    muuseumi filiaalid on nõukogude ajal asutatud nagu näiteks Adamson-
                    Ericu muuseum 1983.Rääkimata Ajaloo Instituudist,Partei Ajaloo
                    Instituudist jne.David Vseviov kirjeldas küll Eesti Päevalehes aega Ajaloo Instituudis
                    aja surnukslöömisena,on  meelde jäänud.Aga see selleks.
                     Tellisin raamatukogust välja Toivo Ronga"Pipeliine ".Toivo Ronk töötas
                   kunagi ORRKAS ja  Riigiarhiivis .Üks naljakas löik raamatust mida ei saa
                   kirjeldamata jätta.:"Teine seksuaalne kogemus oli mul aga siis,kui olin umbes
                   25 aastane.ühel ilusal päikesepaistelisel aprillilaupäeval ,kui kogu riik
                    röömsal meelel kommunistlikul laupäevakul osales,pidin mina riigi-
                   asutuse töötajana koos oma naiskolleegidega Kadrioru parki kasima ja
                   korrastama.Pärast tööd ahvatlesin ühe oma ilusa kaastöötajanna enda juurde
                   tulema.Istusime minu toas,jõime midagi ,kuulasime diskosoundi ja tantsisime.Ma
                   tahtsin naisterahvaga kangesti patusesse vahekorda astuda ,tema aga keeldus
                  kategooriliselt.Iga kord kui ma talle vähegi liginesin,törjus ta mind eemale
                  ja andis nähvaka vastu näppe.No kui ei saa,siis ei saa.Võib ju ka lihtsalt niisama istuda
                  juttu ajada ,mõtlesin.Ühel hetkel küsis ta :" Kuule kas sul pornokaid on? "Midagi .
                  ikka on.Kohe näitan.Ja nii ta läks.Saa siis veel neist naistest aru " (lk.129 )Üks
                  huvitav lõik raamatust veel : " Hiljem sai mu klassivennast üle linna tuntud
                  sopajoodik ,kes lonnit ,lõhnaõli ja galosat jõi ning asotsiaalset eluviisi harrastas.
                  Üks osav ,ettenägelik ja ahne suli pettis tema käest välja tema korteri ja mees jäi kuhugi
                  punkrielanikuks.Ühel sügishommikul leiti ta kusagilt kesklinna pargist paljajalu
                  surnuna.(lk.155)o.Mulle meeldis siiski enam see Usbekistanist koju tagasisaamise
                  kirjeldus.Kõrgemad  jõud olid otsustanud nähtavasti Toivot väärteo eest karistada
                  ja ta kaotas ära lennukipileti.Arhiivist tehti rahaülekanne Taskenti ja nii ta koju sai.
                  Igati arvestatav ajaviitelugemine.Raamatu esitlus oli 2017 a. juunis Kännu Kuke
                  raamatukogus.Seniks kõike head,varsti uued muljed.
               
                 Jüri