Viktor Veskimäe "Kolmas võimalus "
                         
                         Tere !   

                           Lugesin äsja huviga Viktor Veskimäe (1902-1967 )romaani
                        "Kolmas võimalus " (Göteborg 1951 )mis sai "Orto " romaanivõistlusel
                         Kanadas 1950 kolmanda auhinna.Mõneti leiab sarnasust
                         väliseesti kirjaniku Keete Ainveri (1902-1967 ) romaaniga
                         "Ainult üks aasta " (Toronto 1962 ),sest mõlemi romaani
                        tegevus toimub ka Tartus 1940-1941.
                          Viktor Veskimäe " Kolmas võimalus " on haaravalt ja nobeda sulega kirjutatud .
                       Peategelane Juhan Kuremaa on varakult vanemad kaotanud ja pidanud omal jõul
                       ennast üles töötama.Ta õpib Tartus filosoofiat ja saab tubli inimesena
                       teenistusesse jookide ärisse.Romaanis on armuintriig kujukalt kirjeldatud..
                       Ta püüab ilusat ja kütkestavat seltskonnadaami Liivit ,kel aga on kavalere
                       niigi palju.Kuremaa jälgib Liivit,et ega see .teda ei peta ja tuleb välja ,et petabki.
                       Suhted katkevad ,siis leiab ta tee vähem ilusa ,aga heasüdamlikuma Esteri juurde.kes
                       ongi talle see õige.Valusalt elab peategelane üle Esteri küüditamist ja  heidab
                       endale seda ette,et nad kokku ei jäänud.Sellisena on romaanil sarnasust Albert
                       Kivika romaani "Nimed marmortahvlil " II  (1948) ja Alesander  Antsoni romaani
                       " Kirg " (1937) süzeedega.Ka nendes raamatutes on veetlev seltskonnadaam
                       petlik ja põhjustab peategelases pettumuse.Teos peegeldab peategelase maailma
                      vaatelisi otsinguid.Selle näiteks on järgmine kirjeldus; "Arvatakse nagu polekski
                     olemas muud võimalust kui need kaks ; äärmuseni viidud kapitalivõimu
                     ärakasutamine üksikute poolt või siis jälle kommunism ,kus kellelgi ei tohi olla
                     mingit omandit ,kus kõige tublim ja töökam peab kõike jagama kõige suurema
                     loodriga.Venemaal pole see küll veel läbi viidud aga see oni ikkagi siht ,mida
                      taotellakse ja mis on suurele massile peibutuslinnuks.Aga miks jäetakse tähele
                     panemata kolmas võimalus ,mis peaks ju iga mõtlemisvõimelise inimese meelest
                     olema kõige õigem tee .Et inimesed vabast tahtest lepivad sellega,et mis vastab enam
                     vähem iga iga üksiku panusele ja saavutustele.Otsustav tähendus ja vastutus on
                    siin  muidugi neil,kelle käes on majanduselu juhtimine ,aga võibolla veel suurem
                   vastutus on on ka kõigil neil ,kes peavad end kultuurilise elu suunajaiks ja teenäitajaiks
                    Kui tahetakse,et kõigil jääks alles vabadus ja inimväärsed elutingimused ,siis peavad ka
                    kõik vabatahtlikult oma kalduvusi taltsutama.( lk.375 ).Tähelepanek 1940.aastast :
                    " Aga nüüd on uutel tõusikutel jälle pea ringi käimas kõigi nende läikivate ja karvaste
                   asjade vahtimisest ,milledest nad nii kaua pidid ilma olema." (lk.426 ).1940.aastal
                     sisse tulnud punavägede sõdurist ukrainlasest on seoses Soome sõjaga huvitav kirjeldus
                  ; "Ega mina soomlasi süüdistagi vastas leitnant .Soomlastel ei olnud ka kerge lahkuda
                  nii ilusast majast ja sellele miin alla panna...Ma saan sellest väga hästi aru.Aga ma küsin
                 ..ta vaatas korraks ringi ,ma küsin: milleks meil oli üldse vaja soomlastega sõdida ja neid
                   nende kodudest välja ajada.Ja milleks meil oli vaja siiagi tulla nüüd teie väiksele maale
                  teie rahulikku elu segama..Meile seletati enne tulekut ,et me läheme vabastama Eestimaad
                   kus rahvas elab näljas ja viletsuses kapitalistide ikke all.Aga nüüd ma näen ,et te elate
                 siin päris fantastilises luksuses .Ma käisin eile Petseris ja ei suutnud oma silmi uskuda
                  kui nägin kuidas käik kauplused old täis riidekraami .ülikondi saapaid ,paberosse
                 küpsiseid ,kompvekke ja shokolaadi ,rääkimata kõigist muist toiduaineist:Ütelge ons see
                alati teil nii olnud ja igal pool." Kui Te lähete mõnda suuremasse linna Tartusse või Tallinna ,                siis oleks teil veel rohkem imestada "vastas Kuremaa.(lk.359).Romaan lõpeb Kuremaa
                pääsemisega imekombel Tartu vanglast ,kus 1941.juulis oli punaste võimude poolt vange
                tapetud.


             Tervitades 
             Jüri




     


               .