Tere !

Nüüd siis tunnen omal nahal,mida töötus tähendab ja tunne ,et sind tööle ei võetud.Väga
s....nagu ütles kunagi üks naabrimees .,kes oli kunagi kusagil  üleliidulises tehases töötanud ja eesti keelt oskas vähe.Muust rahvusest inimesele võib probleemiks olla töölesaamisel eesti keele oskus,
mõnele jälle see,et ta on liiga saamatu ja ühekülgne.Kui saadki tööle ,siis juhendada ei viitsita ,kuigi
mõnel ülemusel aega oleks.Tuleb meelde ,et mu kadunud vennal oli ühes Nõmme firmas sama asi.
Midagi arvutist näidata ei viitsitud ,pandi niiöelda kohe tegema.Ja siis vallandati kuu aja möödudes
katseaja ebarahuldavate tulemuste pärast.
  Kuido Merits on oma artiklis hästi kirjutanud - Õigus tööle ,kas igaühele või loevad siingi vaid
tutvused  /Õhtuleht ,4.mai 2013/ Eestis ollakse avaliku sektori vähendamise poolt ,see on igati
õige ja õilis . Poole  sõnagagi pole juttu sellest ,mis nende vabanenud riigisektori inimestega edaspidi peale hakata.Nad tahaks veel elada ,end rakendada ja ühiskonnale kasu tuua.Aga igaks uueks tööks
on vaja spetsiifilisi oskusi.Kust on kontoriinimesel sellist kogemust võtta ?.Eesti taasise
seisvumise järel ilmusid artiklid ,et kuidas uutes oludes tööle hakata .Kirjutati ,et üheks riskirühmaks
keda ähvardab kapitalismi tingimustes töötuksjäämine alatiseks ,on need inimesed ,kes on saanud
pikki aastaid palka ainult n.ö.töölkäimise eest.Neile tuleks määrata sotsiaalabi.Nad ei ole konkurentsivõimelised.
  Praegu poliitika nii huvitav ei ole ,kui paar aastat tagasi presidendivalimiste aegu.Kõik nagu
keskenduks erakondade võimumängudele erinevate liidrikandidaatidega.Hea on muidugi
kuulda,et hoolduskindlustusest on hakatud rääkima.Tasuta transport mõnedes maakondades tundub
imelik,kust see raha leitakse ? Seevastu paar aastat tagasi presidendivalimiste kampaania
oli põnev.Presidendikandidaat Mart Helme ütles ,et meil on küllaltki palju saamatuid inimesi,me aga nagu ei märka neid.Saatejuht M.Reikop küsis ühelt kandidaadilt ,et kas oli nõukogude ajas  ka midagi head.Juuakse palju ,mis on muide tösi .No mis seal head oli ,joodi otse tööajal ,mis praegu on võimatu,kostis vastuseks.Isiklikult arvan ,et see,et alkohol ei olnud nõukogude ajal nii kättesaadav
oli pigem pluss kui miinus.Seega nõukogude aja hea külg.On öeldud ,et vabakski saime tänu
Gorbatsovi karskuspoliitikale.Kui 1985 oleks alkohol olnud nii kättesaadav nii laias valikus kui
praegu ,siis oleks me tõenäoliselt oma võimalused maha maganud.Huvitavalt esines veel J.Tätte
,kes ütles et probleemiks on see,et inimesed vaatavad liiga palju televiisorit.Nii on meelde jäänud.
Alkoholipoliitikast rääkides on huvitav,et Läti keelab sügisest õllemüügi kaheliitristes plastpudelites.
Osalesin hiljuti ühes vestlusringis ,kus räägiti,et siin me istume ja räägime ,aga 1991 seal ida pool
suures enamuses ei usutud,et te riigina püsima jääte ja hakkama  saate.
 Kuna olen riiklikus keskarhiivis töötanud ja teinud arhivaari kutseeksami ,siis käisin huvi pärast
Rahandusministeeriumis asutuse arhiiviga tutvumas.Kuigi olen teinud arhivaari kutseksami,siis
ikkagi võib arhiivi korrastamine ilma juhendajata raskeks minna,kui praktiliselt pole seda tööd varem
teinud.Ühtki meesarhivaari ka nimekirjadest silma ei torka.Senine töö arhiivis meenutas pigem
kergemat sorti laotööd.Kadunud ema ikka armastas rääkida,et oleks teil arhiivis rohkem mehi.
Muidu puha naistevägi.Niipalju siis uudiseid selleks korraks.Varsti juba uued uudised ja muljed
meenutused.

Seniks head päeva !

Jüri