Eesti elektrifitseerimine

 

         Tere ! 

Selgub,et Konstantin Päts rääkis  juba 1936.aastal,et talud on vaja elektifitseerida.Toon ära väljavõtte

"Uus Eesti " artiklist 1936.aastast :"Eesti elektrifitseerimine ": "Väljasõidul Ellamaa turbatööstusesse

tähendas riigivanem K.Päts oma könes ,et käsile võetakse Eesti elektrifitseerimine.Sellisest suurest 

elektrifitseerimise tarvidusest Eestis on juba varemalt korduvalt räägitud,kuid teostamiseni pole 

senini jõutud.Kui praegune valitsus võtab küsimuse täies ulatuses käsile,siis tähendab see täiesti

määratu suurt reformi Eesti sisemise elu korraldamise seisukohalt.Elekter tõstaks meie rahva 

majanduslikku aktiivsust ,kuid ühtlasi ka kultuurilist taset ,sest tänapäeva tsivilsatsiooni areng

on suurel määral seotud elektri levimisega.Elekter muudaks kõigepealt meie maaelu 

kultuursemaks.Tänapäeval on pimedail sügis- ja talveõhtuil eesti külade pilt küllalt igav ja kurb.Üle 

põldude ja niitude paistavad ainult üksikud väikesed tulesilmad ,mis näitavad talude olemasolu.Ei

kusagil seda röömsat valguse sära,mis linnades pimestab vaatajat.Ei ole siis imegi ,kui noorte

inimeste meeled ihkavad linna poole ,välja maaelu piiridest.Kuid see on hädaohtlik eesti rahvale ".

Näiteks Ellamaa kolhoosi "Võidulipp " liikmete majapidamised elektrifitseeriti alles 1950.aastatel.

Mis aastal täpselt .vajab veel uurimist.Üks sugulane täpselt enam ei mäletanud ,kuigi niisugused

asjad peaksid kindlalt mällu sööbima.

Jüri

Ukraina küsimus

 Tere !

Ukrainas toimuv teeb murelikuks.Kummaline sõda .Euroopa peab selle vennatapusõja

Ukraina poole pealt paljuski kinni maksma.Ja ega hiljem ka vist midagi  suurt parem pole kui suur Ukraina muuutunud Euroopa Liidus on,taastamistööd  ka . Ka sõjapõgenikud nõuavad vahendeid. Aitama peab, Lääne abi on neile vaja. Nagu räägiti "Vikerhommikus ": ilma Lääne abita oleks ukrainlastel vesi ahjus.Kui nii võib öelda.Ukrainlased ei ole suutnud seda

2014.aastast kestnud konflikti Ida-Ukrainas lahendada.Võimalik,et kusagil keerati n.ö. vint üle.,et see 

konflikt üldse puhkes.2010 a.presidendivalimised  võitis ju Viktor Janukovits(ka Viktor Janukovõts ),kes oli olnud kuni

presidendi ametisse astumiseni venemeelse Regioonide  Partei liige..Hiljem 2015 ta tagandati.Mida 

see väärikuse revolutsiooniks nimetatu endast kujutas`?"Protestijad nägid Euroopa Liiduga lõimumises

lahendust kõrgele tasemele tõusnud korruptsioonile ja riigi nõrkadele institutsioonidele." kirjutab

Wikipeedia.Kokkupõrgete käigus protestijate ja miilitsa vahel hukkus 106 inimest ja 1811 sai vigastada.

On kirjutatud,et ukrainlaste teadvuses toimus pärast 2014.aastat suur murrang Euroopa Liidu ja

ukraina rahvusluse suunas.Kuidas ukrainlastest järsku nii suured rahvuslased said  ? Nagu hobi korras oleks ukrainlased otsustanud rohkem ukraina keeles

rääkida.,tundub. 

Ka on räägitud meedias isegi,et USA suunas  Ukrainas 2014  riigipööret(saates Uued uudised Kaalep  ja Vooglaid :Kes on süüdi Ukraina sõjas ?,kui ma õigesti mäletan.)Huvitavat andmestikku pakub

analüütik Tetjana Fedosjuk ajakirjas "Diplomaatia " september 2022 - Venemaa keelemüüdid 

ja ukraina keele renessanss ".Tetjana Fedosjuk kirjutab :" Ukrainlased ei ole hakanud ukraina keeles rohkem kõnelema vihast Venemaa ,vene kultuuri või rahva vastu ,vaid enda ja oma kultuuri pärast.Tavaline on seegi,et Ukraina riiklike telekanalite jutusaadete juhid ja külalised lähevad

vestluse kestel vene keelelt ukraina keelele üle ja jälle tagasi.Parim analoogia võiks olla kakskeelne

perekond kus parajasti räägitav keel on harva teadlik valik,vaid just see,mis just sel hetkel

paremini sobib.Ladusast ukraina keele oskusest hoolimata püsisid paljud tavasuhtluses sõprade ja

perega ikkagi vene keele mugavustsoonis.Väita,et nemad on Ukraina riigile vähem ustavad,oleks lihtsalt vale ja parimal juhul  võhiklik "kirjutab Tetjana Fedosjuk.Nagu nähtub,on kakskeelsust 

Ukrainas palju,peale selle veel need,kes räägivad vene-ukraina segakeelt nö surzikut.T.Fedosjuk

kirjutab ka,et küsimusele ," millist keelt te kodus räägite ? vastas 48 protsenti küsitluses osalenutest

et räägib kodus ukraina keelt,33 % räägib mõlemat ja ainult 18 % vastas,et räägib,kodus vene keeles.

(2012).Peale selle kavatseb 60 % kakskeelsetest ukrainlastest tavasuhtluses üle minna ainult ukraina

keelele.See võib olla ainult vastus ,mis näitab sõja mõju -isiklik protest Venemaa vägivaldsetele katsete vastu keelata ukrainlaste õigust oma riigikeelele ,kultuurile,identideedile ja olemasolule."Lugesin,et

Stepan Bandera monument Lvivis on 2007.aastast ,2017.aastast on Sõmon Petlura monument  Vinnõtsjas.Venemaa sissetung Ukrainasse oli agressioon.Kahtlemata ukrainlased vabadusvõitlust peavad ja on jõudnud praegusesse arenguetappi nagu on kirjutanud ühes artiklis Igor Kopõtin.Tõenäoliselt ka võidavad.

Jüri 

Arvo Mägi "Eesti rahva ajaraamat " (1979 )

 Tere !

 

Ostsin Raamatukoi antikvariaadist Arvo Mägi "Eesti rahva ajaraamatu "(Stockholm 1979 )Elina

Öpiku monograafia "Talurahva mõisavastane võitlus Eestis " (Tallinn,1964 )kaante vahele köidetuna 

võrdlemisi kehval paberil.Nagu märgitakse Raamatukoi raamatu tutvustuses ,oli selle 

konspiratiivväljaande puhul tegemist välja mõeldud kavala trikiga,et tollal keelatud kirjanduse nimekirjas seisnud 

väljaannet Eestisse saaks tuua.Võib arvata,et neid õnnestus sisse tuua ja tolliametnike silmad

ära petta kümneid eksemplare ,võibolla isegi mitusada (Vaado Sarapuu video )Kui minulgi juba on ,antikvariaatides seda väljaannet ikka liigub..Aga et Tartu antikvariaadis kuskil 1984 

raamatuid lapates oleks Elina Öpiku asemel hoopis Arvo Mägi eesti rahva ajaraamatule  sattunud, on väheusutav.Välismaalt toodi kohvriga seda raamatut kindlale adressaadile ja 

vaevalt see seda edasi antikvariaati pakkuma läks.Rootsis olnud kuuldavasti  koguni pood ,kus müüdud ENSV-s väljaantud iluikirjandust või oli muu kõrval saadaval.Ma hakkasin esmalt uurima muidugi Eesti

rahvastikukaotuste arve 1940-1949.Seal kirjutatakse,et saksa okupatsiooni ajal mõrvatakse ja sureb

vanglates umbes 5000 inimest.N.Liidu õhurünnakutel ja põgenemisel hukkus 4000 inimest Tartu 

vanglas tapetakse1941 punaste võimude poolt 172 inimest,kaasa viiakse 425.Kirjutatakse,et 

kokku hinnatakse1945 -1946 arreteeritute arvu umbes 36 000inimesele, maale tunginud punaarmee olevat

5000 inimest NSV Liitu küüditanud.1949.a. märtsis küüditatud 90 000 inimest NSV Liitu.Muid arve on

muidugi veel ja andmeid teiste maade ajaloo kohta.Tubli saavutus oma aja kohta.,ajaloo uurimise

seis oli selline.Agu Kriisa raamatus "Okupeeritud Eesti nii nagu ta on "(Stockholm ,1984  )kirjutatakse,et saksa okupandid mõrvasid Eestis 6000 isikut.Eesti ajaloos II (Tallinn,1997 )on 

märgitud,et :" Okupatsiooniaastail hukkus Eestis koonduslaagrites 125 000 inimest.Neist põhiosa 

moodustasid nõukogude sõjavangid ja Lääne -Euroopast toodud juudid:eestlasi oli tapetute hulgas 

4000-5000."Praegu räägitakse 5000-st põgenemisel hukkunud inimesest.Niipalju võrdluseks.

Kokkuvõttes tegi Elina Öpik oma raamatuga eesti ajaloole suure teene.E,Öpik(1928-2006 ) oli õppinud

Leningradi ülikoolis ajalugu söjajärgsetel aastatel,sest tal olid välismaal sugulased.Tema kirjutatud 

on nii mönedki osad "Eesti talurahva  ajaloos " (Tallinn,1992 ),mõned osad koos Juhan Kahkiga

näiteks "teotöö korraldus mõisas ".(Enn Tarvel .Elina Öpiku mälestuseks.Tuna,nr.4,2006.)Olen näinud

internetis Vaado Sarapuu videod" ,kus Peep Pillak "Relv külmas sõjas" ka sellest konspiratiivväljaandest räägib.Konspiratiivraamat .Täiendatud artikliga.1.september 2020.Peep Pillak "Külm söda -kuum teema Euroopas ",nr,1,2013:"Peep Pillak rääkis sellest kuidas külma sõja ajal kasutati ka raamatut

relvana ,kusjuures see osutus üsnagi tõhusaks " Videos ja artiklis on öeldud,et selle konspiratiivväljaande tiraaz ja väljaandmise aeg ja koht   ei ole teada,samuti

see,kes täpsemalt sellele mõttele ikkagi tuli.Niipalju siis selle korraks.

Jüri

Evald Leppmets "Reis kurjuse maale "

 Tere !

Lugesin Evald Leppmetsa memuaare "Reis kurjuse maale " (Tartu 2001 )laagrielust Vorkuta

söebasseinis Kozva laagris ,mida ta "külastas" seitse ja pool aastat iga päev..Vorkuta kaevandus vajas palju metsa kaevanduste toetamiseks ja ka ehituseks.Palgid parvetati mööda jõge,tõmmati transportööride abil jõest välja ja laaditi vagunitesse. Varem on sellest raamatust kirjutanud 

Kalev Vilgats "Reis kurjuse maale " Pärnu Postimees 27.märts 2010.Ta märgib ka muuhulgas,et 

salakaebajad olid oma kandi inimesed,milles ta veendus oma vanaisa toimikut lugedes.Aga Evald Leppmetsa memuaarid on ühed huvitavamad,kui nii võib öelda,veel peaks läbi lugema Arnold -Johannes Palutedre "Viis tuhat päeva " ja  Jüri Uustalu "Kremlis ,kongis ja suures Siberis "

E.Leppmets oli pärast esimest söekühveldamise  tööpäeva nii väsinud ,et ei suutnud naridel oma seljal lamada nagu ta ütleb.  ,äratus oli kell neli,tööpäevad 12 tundi pikad.Söögiks 600 gr.leiba vedel supilörr,paar 

lusikatäit maisitanguputru ja tükike soolakala.kes mahhorkat tahtis,selle eest tuli ära anda pool leiva päevanormist.Leppmets tegi oma ukrainlasest narinaabrile nalja,et kas sa julged oma leiba öökappi jätta,õhtuks pole midagi alles . Siin  puha

kõik 58 paragrahvi mehed,komnoori siin ei ole,vastati..Õhtuks oli kõik ilusasti alles.Töötas ka palgivirnadel.Raskeid palke tuli vagunitesse veeretada.Kodust pakke saadi,et vargad ei ründaks,võeti

paar kolm tugevamat possi väravaputkasse kaasa.Laagris oli küllalt palju ukrainlasi ,küll petljuralasi

ja banderalasi.Huvitavad on nn blatnoi kirjeldused,keda leidus igas laagris."Blatnoid olid omaette  klass.Nemad tavalist vangi ei puudutanud.Nende hirmuvalitsuse all olid nii kokad köögis kui ka 

laohoidjad riidelaos ,sageli ka laagriülem.Nendel oli igal oma "sestjorka "(tentsik )tavaliste vangide

hulgast ,keda saadet kööki platnoile toitu tooma.Kokk juba teadis,kellega on tegemist ,kui talle öeldi kellele toit viiakse,ta ei tohtinud keelduda ,pidi andma paremad palad ja küllaldaselt.Kui ta keeldus,siis sai karistada,kas löödi nuga selga või visati keevasse supikatlasse.Blatnoide organisatsioon oli nagu üks tõbi

nagu pahaloomuline kasvaja selles vangimajanduse süsteemis.Nad olid täielikud parasiidid.Peamine 

põhimõte või kohustus oli neil see ,et nad ei tohtinud tuua vähimatki kasu vangilaagrile,riigile.Valdavalt olid blatnoid füüsiliselt tugevad ja äärmiselt julmad.Üsna tavalised olid neil omavahelised tülid,mis sageli tapmisega lõppesid."Kui keegi laagris juhtus tapmist avastama,siis sellest ei tohtinud rääkida ,laagris olid omad seadused.  "Blatnoid olid laagriülemale alati ebameeldivaks koormaks ja neist püüdis vabaneda iga laager.Kui kusagilt vange etappi saadeti ,siis püüti ikka neid ka

ära sokutada.Et meil siin tööpõld aina laienes ja   barakke järjest juurde ehitati ning vange pidevalt

juurde toodi,siis kasvas siin ka blatnoide arv.Eriti tüütuid ja julmi siiski hävitati "isetegevuslikus korras "Neid,kes juba paljusid tapnud olid ja üldse enam kellelegi ei allunud,isegi laagriteenistujaid sõjaväelasi lõid ,lasti siiski maha.Selleks korraldati lõks Mingil ettekäändel saadeti "surmamõistetud " blatnoi teise laagrisse (meil oli siin kaks eraldiasuvat laagripunkti ühe alluvusega )Saatjal sõdurpoisil oli korraldus teel mees maha lasta öelda,et ründas või tahtis põgeneda ja otsad vette "Nii mõnelegi koledale inimesele tehti sellel moel lõpp " kirjutab Evald Leppmets (lk.116, 119.).

Jüri

MUIS ja muinsused

 Tere !

Vaatasin sellist huvitavat andmebaasi nagu MUIS. Seal on erinevat -Ain Mere fotod,kompvekipaberid

Kevade vabrikult Ginovker 1930.aastatest ,Belgia Kongos elanud vendade Solomentsevite Eesti Rahva Muuseumile 1930.aastatel annetatud Aafrika  kujud ja palju muud.Taban end mõttelt,et viimse kui ühe 

"punase "mälestuskivi  eemaldamine avalikust ruumist vaesestab meie ajaloopilti ja maastikuarhitektuuri.

Näiteks Lehtse mälestuskivi."1919 a. langenud seltsimehed Lehtses .Lehtses asub kogu Eestis ainulaadne 

mälestusmärk mis on püstitatud Vabadussõjas" langenud " seltsimeestele ehk siis meestele,kes võitlesid

meie Eesti riigi loomise vastu.Ainulaadne mälestusmärk vabastati muinsuskaitse alt alles 1997.

Praegusajal aga on kivi kuulutatud vabariikliku tähtsusega kultuurimälestiseks ".(Tapa Muuseumi 

kodulehelt.)Vapramäel asub mälestuskivi kahele Eesti riigi vastu  Punaarmee koosseisus

võidelnud hiinlasele,mälestuskivil on ka hiinakeelne tekst.Ma toetasin sümboolselt väga väikese summaga

Viljandi Vabadusssõja mälestussamba taastamist.Leidsin huvitava artikli juhuks kui maal majapidamises elekter ära läheb.Voolu kadudes päästab hädast elektrigeneraator .Kristi Ehrlich ,16.august 2010.Virumaa Teataja.2,4 kilovatine elektrigeneraator maksis 4000 krooni,siiski ei võimaldavat

see seade kõiki voolutarbijaid ühendada.5 kilovatine võimsam maksis juba oluliselt rohkem -üle 12000

krooni.Müügil olid K -Rautas.Eks need ole praegu ka.

Jüri

Narva

 Tere !

Käisin mai algul Narvas.Parem oma silmaga näha kui palju neid vanu maju alles on.Tegin ka fotosid,peab fotode üleslaadimise ära õppima.Teadsin ,et kolm vana maja alles on Koidula tänaval,ühes neist Koidula 3a asub praegu Vabariikliku Restaureerimisvalitsuse Narva osakonna kontor.1970.aastatel oli kavas ka 

see hoone lammutada,kuid tänu muinsuskaitsjate energilisele sekkumisele,jäi see ära.Seda huvitavat teavet Narva kohta saab raamatust -Karin Paulus,Madis Tuuder.Narva.Datsast paleeni.Narva Muuseum ,,2020.Imetlesin ka uut pseudobarokses stiilis elamut Kraavi 7,millest ka foto tegin.Arhitekt Nelli Sameli..Paari vana maja kehandile ehitati 1950.aastatel stalinistlikku stiili rüütatuna uus hoone.-Moonalao 9,Vestervalli 11.Raekoja taga on hulk tühja maad. Seal ripub silt,et eesmärgiks on ala taashoonestamine ja piirkonna elavdamine.Hea oleks kui

sinna Rüütli  tänavale veel mõni maja restaureeritaks,näiteks Hermann Poorteni maja ,mis asus kunagi Rüütli 24.Midagi võiks vanas stiilis tulla ka veel Vestervalli tänavale.Üksikuid huvitavas stiilis uusi maju 

on ka praegu,nii et on mida vaadata.Malmi 6 asub sõjaeelsest perioodist pärit imposantne elamu.Neid on ka Vestervalli tänaval .Ja Puskini tänaval.nr.14 taastatud hoone mõõduka stalinismi stiilis,mis toetub pigem 1930.aastate traditsioonile.

Vestervalli 3 ,19.sajandi pangahoone.1947 võis veel jalutada varemetes vanalinnas.Kuskilt lugesin,et1947

oli Narvas riikliku kaitse all 57 objekti,neist 20 täiesti taastamiskõlblikku,tõmmati kõik maha ,

maha taheti tõmmata ka Koidula tänava hooned.Arhiivis vaatasin üht vana fotoalbumit Narva

purustustest.Sealt oli näha ,et ka Viru tänava alguses  võis olla 2-3  taastamiskölblikku maja

.(ERA.R-364.1.19 ).Üks vana ülesehitatud maja tõmmatud 1990.aastate  algul maha ,kino "Punane Täht.",kuna hoone jä ette rajatavale piiripunktile.enne sõda oli hoones Ilmarise Selts.Peetri maja tahetud ka taastada,aga plaan jäi katki.Joala tänaval jalutades mõtled,et tea,kas siin ka mõni eestlane elab?

On säilinud üksikuid nõukogulikke mälestusmärke.On 1992 rajatud mälestusmärk küüditatutele Memento Mori..Ja muidugi on Narvas Rootsi lõvi ja võrratud vaated jõe ääres. Pauluse ja Tuuderi raamatust loen,et Jaanilinnas 

elas 2002.aasta rahvaloenduse järgi 25 eestlast.Võrdluseks :Petseris elas sama rahvaloenduse  andmetel 177 eestlast,neist 31 setut

Jüri

Ukraina teemal

 Tere !

Ukraina teema on huvitav.Ukraina ei ole enam Venemaa mõjusfääris.,väljaarvatud okupeeritud territooriumid.Pärast Venemaa agressiooni Ukrainasse ei taheta seal Vene maailmast enam midagi kuulda.Viha vene okupantide vastu on suur. Isegi venekeelsete elanike seas.Sõja

olukorras on kasvanud huvi ukraina keele vastu .Paljud Ukraina venelastest sisepõgenikud ei kavatsevat enam vene keeles rääkida ja tahavad ukraina keelt õppida ja minna täielikult üle ukraina keelele.(ERR) Ukraina keel on niivõrd erinev vene keelest ,et niisama lihtsalt sellest aru ei saa.Sõnavaraline kattuvus olevat poola ja slovaki keelega isegi tugevam kui vene keelel Vene keelega sarnasus 62 `%,poola keelega 

70 % slovaki keelega 66 %.Kõige lähedasem keel olevat siiski valgevene keel 84 %.Kuskilt ingliskeelsest 

videoklipist ma nägin ka neid arve..Sellest on kirjutatud ka (E.Mets.Venelased ja ukrainlased ei ole vennasrahvas.Postimees,5.märts 2022),.Ehk siis keelepiir vene keelega on tugevam kui poola keele puhul.Aastatel 1920-1941 olevat grammatiliste konstruktsioonide poolest ukraina keelt lähendatud vene keelele nagu ka valgevene keelt.Ukraina elektrisüsteem olevat ka lahtiühendatud Venemaa omast 24.veebruaril ,kokkulangevus Venemaa agressiooniga olnud juhuslik.Valgevenelased on kasutanud ka 

ladina tähestikku ,nn.lacinkat. ,ukrainlased vist mitte.Poola omaaegse rõhumise tõttu seostavad nad ennast nähtavasti meelsamini vene keelega kui poola keelega. .Vt.Valle Sten Maiste .Ukrainas ei kummardata suurt juhti.Sirp.4.02.2022 .).Kuigi poola keele oskajaid peaks Ukrainas palju olema.1876 keelati keiser Aleksander II

ukaasiga ukrainakeelsete raamatute trükkimise.Aastatel 1895-1903 õnnestus ukraina keeles trükkida vähem kui 80 teost.Keeld oli vist aastani 1906.Leedus oli ladina tähestikus leedukeelsete raamatute trükkimine ,importimine,levitamine või omamine keelatud aastast 1864.Kirillitsas raamatute avaldamist muidugi soositi.Kirilitsale  üleminekut kaalutud Eesti puhul veel aastal 1978 Moskvas

Jaanus Kulli .Enn Vetemaa :"Nõukaajal võis ühest romaanist elada tagasihoidlikult kaks,normaalset 

ühe ja prassides pool aastat.Õhtuleht ,5.november 2011 )Huvitav on veel see,et 2010 võitis 

Ukraina presidendivalimised venemeelne erakond Regioonide Partei.Ukraina peaminister aastatest 2010-2014 Mõkola Azarov on isa poolt eesti päritolu.Oli ka Regioonide Partei juht aastast 2010.

Jüri

Türi

 Tere !

Käisin väikelinnas Türil,ka Ringhäälingumuuseumis .Vaatasin vanu raadioaparaate . Ka Are raadiod. Välja oli pandud  ka mustvalgeteler Tauras 1975.aastast,ja värviteler Horizont aastast 1980.Raadiosaatekava seinainstallatsioonina 1970 aastatest pühapäeva kohta..Mmemoturniir ,Meelejahutaja .Laulab Karel Gott.Esinevad sotsialismimaade estraadikunstnikud.Tapa Muuseumis oli Raadioleht kusagil kummuti peal,seal ei märganud.Huvitavaid vanu maju peatänava Viljandi maantee ja Paide tänava ääres on.Linn .mõjub kuidagi tapalikult,parke on  ,ainult häid söögikohi on vähem.Kirikut sai vaadatud.ja mõnda hoonet veel.Pastoraadihoone asemel, kus pastor Meri 1990 mõrvati ja hoone maha põletati ,on nüüd mini Rimi ,olen lugenud .(Vt ka-Jaan Pehk.Tuttava linna tuled-Türi on Pariisi moodi ja meentutab Montevideod.Sirp.

3.07..2020.

Jüri

Madara-Muraka ja vangikong

 Tere !

Seekord tuleb juttu peamiselt muusikast.Ühte artiklit lugedes ,mis käis Madara tänava kohta  milles kirjutati et ühte Madara tänava hoonet püstitanud saksa sõjavangid ,selgus ,et mingi jupp praegusest 

Madara tänavast on kandnud Muraka tänava nime (tänavaosa Tulbi tänava  Endla tänava ja Paldiski tänava vahel )mis liideti Madara tänavaga samanimeliseks 1959.aastal.Sain teada,et Helitehases Madara 22a esines  USA rokkbänd Eagles of Death Metal ,samas kohas klubis Überblingen ,kus meil oli pärastlõunane jõulupidu 2010 kus pidi esinema hilisõhtul Koit Toome.Muide Laika Virginil on laul "Tantsid Koit Toomega ".Laika Virgin ka hea ansambel.Eagles of Death Metal pakub küllalt haaravat muusikat ja showd Jesse Hughesiga eesotsas  ,stiililt

sarnaneb mõneti Public Image Limitediga.Kontserdil ei käinud ,reklaam oli ka tagasihoidlik mitte iga kesklinna posti küljes nagu mõne suurema staari puhul .Aga ma ikkagi ei olekski saanud minna ,see pole teater,et lähed järgmisele etendusele .Aga ega see kontsert nii tähtis polegi .Stuudioalbum ikka parem .Pealegi võib olla kontserdi algusaeg liiga hiline ,näiteks kell 22.00.Eagles of Death Metaliga on seotud muidugi kurb sündmus,Pariisis sai selle ansambli kontserdi ajal 2015 islamiäärmuslike terroristide  rünnaku käigus surma vähemalt 90 inimest ,võibolla rohkem,Jah võibki jääda märkamata ,et mõni artist siin käinud ,loed alles tagantjärele.Aastaid tagasi 2009 esines Tallinnas klubis

Tapper USA ansambel glamrocki või metalit viljelev Adam Bomb .Mul on Adam Bombi plaat "New York Times " (2001 ),natuke Rolling Stones i meenutav .Plaadi viimane lugu on ka Rolling Stonesi kaver  "IT ,s only rockn roll "Vahel tasub osta ka plaate ,mida tavapäraselt ei eelista .Kuulasin Nazarethi viimast plaati 

"Surviving the Law " (2022 )uue vokalistiga Carl Sentancega.Täitsa hea nagu mingit Journeyt kuulad  . Varem oli Carl Sentance ansambli Persian Risk laulja.Muidu mul polnud ühtegi Nazarethi plaati,kui üks kingitud välja arvata,mis täppi ei läinud .

Käisin vanalinnas KGB kongide muuseumis ära ,mis avati juba 2017(Pagari tänava KGB vangikongid avatakse külastajatele. Uwe Gnadenteich.Postimees,17.juuli 2017)..Seal oli parajasti opositsioonilise

valgevene kunsti näitus ,punavalgepunane lipp ühel joonistusel näha.Muidu on väljapanekus piinamiskapp,kartser ,kongid .Stendilt lugesin ka,et  ühes Raua tänava maja keldris avastati ka 

üks omaaegne säilinud  vangikong ,mille sisustuselemente on Pagaris kasutatud.  ,majaelanikud teatasid.Narisid kasutatakse nüüd moosipurkide hoidmiseks.

Punalipulise Balti Laevastiku kolmanda osakonna kong.Tartus on ka  KGB kongide muuseum ,olen sealtki läbi käinud.

Jüri

Kalev Jaik "Jalaka Liin ja teised jutustused " (2021 )

 Tere !

Kalev Jaik (1942-2021 ) oli iseõppijast eraklik filosoof ,kes on avaldanud mitmeid raamatuid ja jutustusi  nõukogude ja üleminekuperioodi elulaadist ,eluolust ja majandusteaduse nägemusest neil aegadel." Üheksa jutustust " (2019 )mul pole."Jalaka Liin ja teised jutustused " (2021 ) sisaldab 6 tõsielulist laadi jutustavat jutustust :"Jalaka Liin ","Televiisorid " ,"Eedi viimane suits " , "Isamaa patrioot " ;"Jaan " ;"Hea mees Vunts " Need ei ole tavapärased jutustused tegelaste vaheliste dialoogidega ,vaid mahlakad  ümberjutustused vanadest aegadest ,kuidas autor neid mäletab."Jalaka liin " jutustab autori onu Villem Martinsoni  elukäigust ,kes sattunud ka Jalaka liinile surmamõistetuna ,kuid imekombel pääsenud mahalaskmisest,kuna üks timukatest oli ta ära tundnud ,kellega ta oli koos Vabadussõjas võidelnud ja siis tiritud ta ühes timuka Kustiga ,kes oli ka kraavi kukkunud ,sealt välja ja saadetud tagasi Näituseväljakul asunud Tartu koonduslaagrisse.Alatud uus põhjalikum uurimine,mille tulemusel ta vabastati süütõendite puudusel.Arhiivist selgub,et selline inimene nagu Villem Martinson tõesti oli ja ta on vabastatud süütõendite puudusel 2.08.1941(ERA.R-64.2.38 ),kui Tartu koonduslaager asus Näituseväljakul.Seega need sündmused ei toimunud sügisel nagu autor väidab.Aga mälestusi mäletataksegi natuke valesti.Mälestused mis on kirjapandud vahetult peale kirjapanemist,on usaldusväärsemad.Kas selline lugu tõesti võis juhtuda ?

Võis siiski küll ,arvestades tolleaegseid mälestusi ja sissekannete puudulikkust .On tunnistusi et inimene võeti tänaval kinni näpuganäitamise peale ,et näe see on kommunist ja õhtul oli inimene juba maha lastud.Ehk siis ilma igasuguse uurimiseta võis ka kohe Jalaka liinile sattuda .Arhiivitoimikus (ERA.R.60.1

64 ) on märge et vahistatud 28.juulil ja siis võidi ta kohe Jalaka liinile saata või ka mitte.Eksekuteerimise 

märget siiski ei ole.Samas toimikus on ka Edur Tasa (1903-1941 ) nimi kelle

 kohta on märge 26.juuli ,mil ta hukati,Eksekuteerimise märget ei ole.Nii et võis olla

ja ka mitte olla.Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Komisjoni raportides (Tartu 2005 )

on märgitud,et "mõnedel  juhtudel toimus ka mingis vormis kohtuprotsess,teistel juhtudel ei püütudki

da pidada(lk.18 )Timuka Kusti Jalaka liinil tegutsemine  välja ei tule ,sest sellest juhtumist ei räägitud.Villem Martinson (s.1900 ) on Jupo kartoteegi andmeil  karistatud  1kuulise  arestiga politseile vastuhakkamise eest  26.novembril 1941 .Ka 1942 aprillis on ta viibinud Tartu vangimajas.Kogumikust leiab ka kohati anekdootliku jutustuse "Televiisorid ",milles 

kirjeldatakse kuidas peategelane kihutab Elvast Tallina defiitsite televiisorite järele ja tal ka niipalju aega ei jää et maas lamav purupurjus tegelane koju Elvasse ära viia.Tallinna polnud Ennul aega Harryt

miilitsasse ega kainestusmajja viia,sest siis oleks ta kaotanud aega ja siis oleks hakatud kontollima ka tema dokumente ja välja oleks tulnud,et ta on asutuse autoga sõitnud niikaugele.Enn poetab jommis Harry vaksalisse maha ja jätab vaksali ooteruumi  ,pistes taskusse 5 rubla,et kui see tegelane selgemaks ,siis sõidab Elvasse tagasi.Harry aga ostab järjekordse veini või õigemini ümberkaudsed joodikud tõmbavad tal 5 rubla käest ära ja pakuvad ostetud veini ka talle ja siis ta rahuneb ja hakkab pummeldama ja satub jälle kainestusmajja.Sealt välja saades jälle pöördub ta miilitsasse kuna tal pole kuhugi minna ja raha ka ei ole.Miilits helistab kuhugi ja teeb ühele juhile mitteametliku korralduse,kes on liikluseeskirjade vastu patustanud kohustuse ta Elvasse ära visata.Autori heast stiilist annab tunnistust järgmine lõik jutustusest "Eedi viimane suits " :"Kuid sõdurid ,olles küllaldaselt mõisa häärberis söönud ja puhanud 

avastasid ka selle mõsa väikse veinivabriku ja selle suured veinikeldrid hiiglasuurte tammepuust veinivaatidega ning see avastus viis selle paradiisi veel uuele ja kõrgemale tasemele "(lk.81)Peategelane Eedi oli oma Eesti Leegioni väeosaga 1945 a. kevadel pealtungivate Nõukogude

vgede eest jõudnud Sileesiasse ühte mahajäetud mõisa häärberisse,kus isegi uksed olid lahti jäetud,et

ei hakataks lõhkuma.Kallid vaibad pärandal toitu ja suitse  külluses.Eedil aga ei õnnestugi suitsetamist 

maha jätta,vaid ta hukkub ühes põleva sigaretiga magama jäädes ühe maja puukuuris."Isamaa patrioot "

kirjeldab kuidas väliselt sõjakas tegelane jälle teises situatsioonis araks osutub ja abivajaja  jätab küllaldase abita.Sõja ajal ja pärast sõda olid probleemiks ka taludesse sissetungivad Näukogude süjaväelased .mida on ka selles jutustuses kirjeldatud Õlut joonud omakaitselased lasevad tallu leiba küsima tulnud nõukogude sõjaväelased pögenemisel maha.Teisele haavatud nõukogude sõjaväelasele laseb omakaitselane halastuslasu pähe ja see sureb.See intsident tuleb välja ja peategelane Volli 

hakkab ennast NKVD eest varjama ja ta muutub taas metsavennaks.1954 ta tabati ja metsavennaelu kestab 1968.aastani.Ka ülejäänud jutustused on huvitavad.,Kadi Mikk  on kirjutanud 2013.aastal huvitava magistritöö "Metsavendade kujutamine nõukogude propagandakirjanduses ".Sain sealt viite artiklile "´-Ants Ruusmann "Nõukogude sõjaväelaste halbadest tegudest sõjajärgseil aastail "

Rahva Hääl,22.11 1990.

Jüri

Assandra Vikikivi "Lunastamata veksel " (1940 ) ja nn.rahvuskirjanikud.

 Tere !

Lugesin Assandra Vikikivi (tegelikult Terje Tõeveer 1907-1994 )satiirilist suhteromaani "Lunastamata veksel " (1940 ),mis kujutab Eesti Rahvuskirjanike Ühingusse kuulunud literaatide liikumist.Peategelase

Benedictus Vikikivi prototüübiks on olnud tõenäoliselt tema oma mees Friido Toomus (1908-1974 ).

kes kuulus ka Eesti Rahvuskirjanike Ühingusse ,mis tegutses 1934-1939.Romaanis esinev naine paneb 

ajalehte kuulutusse ,et kes abielluks fiktiivselt 50 krooni eest,et oma halliks muutuvaid päevi veidi sisustada ja mängida sõbrannale kojanarriliku triki.Tuleb kirjamees Benedictus Vikikivi,kellel on vaja

raha elamiseks ja romaani kirjutamise jaoks.Ei edene see kirjutamine mitte üks raas.Naine laenab tuttavalt

pangadirektorilt raha,et mees saaks kirjutada.Lisaks aitab rahaliselt naise vend küllaltki priskelt.Tulemus-

ainult lubadused.Naine on valmis meest kasvõi kätel kandma ja et see midagi oleks.Mees käib kohvikutes 

aga üür on maksmata.Suhe lõpeb kui mees on kuskilt saanud "Abielulahutuse epideemia " teose eest 500 krooni ja ripsutab tiiba võõra naisega.Eesti Rahvuskirjanike Ühingusse kuulunud kirjanikud

püüdsid niiviisi läbi lüüa ja saada ainelist toetust Kultuurkapitalilt.Eesti Rahvuskirjanike Ühingusse kuulusid Helmi Mäelo ,Evald Voitk ,E.V.Saks,,Aleksis Kallits (aastast 1936 Aulis Aret ), Kaster Kaselo, Aira Kaal, Helene Ranna,Friido

Toomus,Aleksander Saarna, Edur Tasa ,Paul Vahi,Karl Laagus,Meinhard Aleksa (aastast 1937 Enn Tuuling 1906-1981 ) )Voldemar Kellamov(Rajalo ),Bernhard Linask (avaldanud novellikogu "Tagamõte " (1931 ),Endel Loide ;Yri  Naelapea.Heino Tepp

Leida Künnapas,Roopi Hallimäe)kuni 1935 aastani Robert Grauberg )Aadu Säärits ,Leo Mõtus, Valve Saretok.Roopi Hallimäelt oli 1933 ilmunud luulekogu "Hommikune leid ".Friido Toomus oli

abielus Terje Tõeveeruga 1933-1939.Rahvuskirjanikest elasid paljudki pärast Teist Maailmasõda 

välismaal ,seal ei püütud Eesti Rahvuskirjanike Ühingut taastada,Aadu Sääritsat (1908-1982 ),kes jäi Eestisse ,peeti pärast Teist Maailmasõda Keele ja Kirjanduse Instituudis madalamatel ametikohtadel.Eestisse jäid ka Aira Kaal ja Leo Mõtus.(R.Põldmäe.

Mis on saanud rahvuskirjanikest ? ,Looming 1992, nr.9.)Eestis oli ka Roopi  Hallimäe .Aulis Aret oli

1941 evakueerunud Usbekistani ja kuna ta oli tuttav Kesk Aasia oludega ,siirdus 1974 Kirgiisiasse 

Frunze Ülikooli õppejõuks avaldanud  jutustuse "Imelik mees Peterson " (1933 )..Friido Toomus töötas Tallinnas Haljasalade Trustis.Rahvuskirjanikud avaldasid kriitikat ka  "Loomingu  "vastu ,nende töid ei võetud vastu.Kriitikat avaldati ka vanade kirjanike vastu .Nemad ise  olevad posiitiivne tõusev rahvuslik noorus.Nende enda toodang oli sageli mannetu juba koguselt nagu märgiti tolleaegses ajakirjanduses.Romaanis on ka kujutatud :"Näiteks Tammsaarele makstakse " müristas ta edasi "kultuurkapitalilt

suuri summasid aga mis on tema"Töde ja õigus " mina ütlen,see on viis vaaditäit toormaterjali 

pudretivabrikule .Või Tuglas ,lihtsalit naeruväärne oma põhjakõrbenud liivakelladega " (lk.45 ).Rahvuskirjanike Ühing pidas kirjandusõhtuid Kolme koopa Kohvikus ja mujal -Cafe Central,Sarapiku kohvik,kus esinesid ettekannetega oma valmivatest romaanidest Friido Toomus romaanist "Hiie lapsed  " ja Endel Loide (1900-1987 ) ajaloolisest romaanist "Leegid pimedusest "(Päevaleht ,5.detsember 1935, ERA.F.3928 )E.Loide oli avaldanud ka jutustuse "Peedre Hiitre elukäik " (1931 )Kirjutanud ka filmistsenaariumi "Öösel " (1931 ) karistussalkade tegevusest Eestis.Midagi jäi käsikirja ka Karl Laagusel.Rahvuskirjanike

Ühing pidas isegi suvepäevi augusti teisel poolel (Rahvuskirjanike fond-ERA.F.3928). Kavatseti

välja anda oma koguteos. Kodukaunistamise kampaania  idee võib olla pärit Lõuna-Poolast  Galiitsiast ,president K.Päts käis 1935 seal puhkamas  ja kiitis sealset heakorda " õued puhtaks küüritud ,kõnni kui ballisaalis " ja et see tasuks üle võtta.Vt.Vikerkaar-Elureform-Kadrioru aednik.Nüüd läks jutt Ukraina peale ,inimkett 300 000 ukrainlase osavõtul oli Kiievist Lvovi 21.jaanuaril 1990 hoopis,leidsin internetist.

Jüri

Sõjakurjategijate protsessid 1960.-1970.aastatel.

 Tere !

Meelis Maripuu artikkel "Külma sõja aegsed näidiskohtuprotsessid Eesti NSV -s "Eesti Ajalooarhiivi Toimetistes kogumikus "Nõukogude Eesti külma söja ajal  " (Tartu,2015 )on päris huvitav..Näidiskohtuprotsesside idee tuleb Saksa DV-st kus on säilinud dokumentatsioon 

ühe kohtuetenduse ettevalmistamise -Saksamaa Liitvabariigi ministri Theodor Oberländeri 

tagaselja süüdimõistmise kohta väidetavate sõjakuritegude toimepanemise eest  Ukrainas koos 

kaasosatäitjate ja kohtuotsuse paikapanemisega.Theodor Oberländer mõisteti süüdi 1960.aprillis.Oberländer rehabiliteeriti 1998 ,nädal pärast surma.

Nagu M.Maripuu märgib :"Näidisprotsessi puhul oli iseloomulik ,et ajakirjanduse kaudu  hakati

levitama suunatud infot ning algatati propagandakampaania juba enne kriminaalasja ametlikku

algatamist "Nii oli see ka näiteks Kalevi Liiva protsessi puhul.

Eestis hakkasid sarnased protsessid ,mida väliseesti ajakirjanduses kajastati ja mida lavastusprotsessideks

või isegi monstrumprotsssiks nimetati ,peale 1959.a,novembris kui surma mõisteti kolm metsavenda-Valter Kelt .Johannes Kriipsalu,Leonid Sinisalu.1961.mõisteti kohut  Ain-Ervin Mere ,Jaan Viigi,Ralf Gerretsi üle,mis

peeti Laevastiku Ohvitseride Majas Tallinnas.ENSV ORRKAS olnud vanemate arhiivitöötajate kinnitusel koguni väike ruum ,kus tunnistajaid ette valmistati ,kuidas nad peavad esinema.1962 

oli kohtuprotsess Karl Linnase,Juhan Jüriste ,Ervin Viksi üle.Ajakirjas "Nõukogude Seaduslikkus "

ilmus kohtuotsus juba enne protsessi algust.Pärnu protsess oli 1962.a.detsembris ,kui mõisteti

surma Edmund Kuusik, August Reinvald, Julius Viks,Teodor Kaldre .Arkadi Valdinile süüdistust ei 

esitatud ja süüdi ei mõistetud.1964 a.märtsis oli Kukruse koonduslaagri valveülema Edgar Voldemar 

Orro protsess ,(L.Barkov .Mõrvarid ei pääse karistusest ,Tallinn,1966,lk.127 ).Ta mõisteti 15 aastaks vangi.

1966 oli Valga protsess,1967 a. Haapsalu protsess ,kus Ago Talvar ,kes elas Rootsis,tagaselja surma 

mõisteti.Artiklis "Mõrvarid said teenitud karistuse ".Võitlev Sõna,19.august 1967,väideti ,et kohtus tehti

kindlaks,et Ago Talvar juhtis mahalaskmisi vähemalt seitsmel korral ,kohtuprotsessi osaline 

Harri Paisu  osalenud  42 inimese mahalaskmises.Protsessi käigus Harri Paisu haigestus 

ja tema asja arutamine lükati edasi kuni tema tervenemiseni.Harri Paisule (1922-2007 ) on annetatud 

Relvastatud Vastupanu teeneterist aastal 2000.Oli metsavend 1944-1967.Oli Omakaitses,osales mahalaskmistel..Lõpuni ei saa siiski välistada osadele 

tunnistajatele n.ö.sõnade suhupanemist.1967 kirjutas Eesti NSV KGB ülem Karl Kortelainen 

selleks ajaks NSV Liidu KGB juurdlusosakonna ülemaks tõusnud Leonid Barkovile,et  Ago Talvari 

otsene osalemine mahalaskmistes ei ole leidnud vaatamata langetatud surmaotsusele vajalikku tõestust.

1968 Petseri protsess.Väliseesti ajalehed kirjutasid 1983 ,et saatuslikuks sai kusagile peidetud Petseri

Omakaitse  arhiivi avastamine ja omakaitselased Petseri Lendsalgas võeti kinni.Kas see õige on,ei tea.R-358 fondi- Omakaitse Peavalitsuse fondi  kirjes on küll märge,et 1960.a.saadi täiendavat ainest julgeoleku rajoonivolinikelt.Üks protsessi osaline 

Rudolf Nüüd  sai 15 aastat vangistust ja suri karistuse ärakandmise järel varsti haiglas aastal 1983,Roland Bibikov sai 12 aastat.

Voldemar Kana,kes elas Kanadas,mõisteti tagaselja surma ja suri 1981.Petseri protsessi kohta on ka film

"Kloostri müüri kõrval " 1966 oli olnud veel nn Kehra 

protsess Kehra sõjavangidelaagri valvurite Tõnu Salumäe ja August  Mölderi üle Tõnu Salumäe 

möisteti surma August Mölder (1910-1980 ) 15 aastaks vangi."Mustas raamatus " on märgitud,et 

viimast süüdistati ka kahe juunikommunisti E.Kadakase ja V.Piirsoni ja Kehra TK esimehe Voldemar Schmidti surmas ".1966-1967 oli Viljandis Hermann Helmeti protsess ,kes oli saksa ajal töötanud Viljandi poliitilises politseis ,mõisteti täiendavalt 15 aastaks vangi .Mingeid viiteid on ka ,et nagu olnuks 1970 veel mingi Paide protsess,kus teiste seas  Elfriede Holm surma mõisteti.(Võitleja ,1.september 1978 ,Kommunismi kuriteod Eestis 1940-1990 ,Lisanimestik 2019)Näib siiski,et see on eksitav teave.  1970 oli Pihkva protsess,,samuti 1973,1972 mõisteti metsavendluse eest 15 aastaks vangi Kaarel Kõrboja ,vabanes 1986.Samuti vabanesid Pihkva protsessil  1970 10 aastaks vangi mõistetud  Valter Kukk ja 15 aaastaks kinni pandud Artur Johannes Pupart.1974 oli nn.Narva protsess

selle protsessi osaline 15 aastaks vangi mõistetud Alfred Kirotosk  suri vanglas 1984.Olen isegi ühte

lugu kuulnud ,kui see Narva protsess 1974 oli ,siis oli vanaema mures ühe sugulase pärast ,kes oli 

olnud Omakaitses ,midagi hullu ta teinud ei olnud või ehk siiski ? See mees öelnud,et tema kedagi välja ei anna ja teeb endale ise lõpu peale.Hiljem ei küsinud enam selle kohta.Nende protsesside osalistest olid Jaan Viik , Poigo Ritson ja Verner Tomba juba varem karistatud  ja võeti hiljem uuesti ette.Mitme

osalise kohta on geni keskkonnas märgitud,et ei ole kommunismiohver  ega kuulu memoriaalile

kandmisele või süüdistatud sõjakuritegudes .Inimsusevastased kuriteod.

Kalevi Liivale toodi 1942 2051 juudist kinnipeetavat  kahe eseloniga Tsehhoslovakkiast ja Saksamaalt

Frankfurdist.Neist elas sõja üle 74.Raamatus "Estonia 1940-1945 ",mis on mul kõge paksem raamat 

on pöhiliste hukkajatena märgitud Jägala laagri komandant Aleksander Laak ja  laagrisse jäänud SD eestlastest eriüksus.Arvata võib,et nii mõnigi mahalaskjaist läks pärast hulluks.M.Maripuu märgib ühes teises töös,et eestlaste roll hukkamistes Kalevi Liival  ei ole siiski lõpuni selge Õudseid karjeid augus 

põhjustas  ka see ,et kaks eksekutsioonisalga liiget hakkasid ohvritelt enne hukkamist tangidega 

kuldhambaid välja tõmbama.(L.Barkov.Mõrvarid ei pääse karistusest ,lk.145 . )Saksa võimud käskisid peatada selle (Estonia 1940-1945 lk.708.)M..Maripuu artiklis väärib tähelepanu väide,et Tartu koonduslaagris hukati ligi 4000 kohalikku inimest. Maripuu märgib ka,et protsessi käigus ei tehtud katsetki välja selgitada tegelikku hukatute arvu. Erakorralise Komisjoni  pakutud arv 12000 ei kuulunud kahtluse alla seadmisele.Raamatus Saksa fasistlik okupatsioon Eestis (Tallinn,1947 )kirjutati ,et :"võib arvata,et Tartu tankitõrjekraavis on hukatud umbes 12000 inimest ".(lk.147 )4000 kohaliku inimese juhul peaks Indrek Paavle 

"mustas raamatus " olema 10000-11000 hukatud Eesti kodanikku.Me ju ei tea ka näiteks  palju hukkus  Eesti kodanikke üle Läänemere põgenemisel  1944 1000 või rohkem.Kusagilt on meelde jäänud,et 

Lätis hukati saksa okupatsiooniaastatel 10000 lätlast.Kas lätlastel ka selline must raamat on ?.Ei tea.

Julgeolekupolitsei tegelased pidid teadma,mida nad hävitavad,mida mitte .Sel juhul oleks pidanud ka

uurimistoimikuid alles olema rohkem.Eksekuteeritute raamatut Tartu tankitõrjekraavis hukatute kohta pole säilinud.Arvan,et pigem ei olnud kohalikud ,vaid sõjavangid ja läti miilitsad.See võib olla ka põhjus ,miks 

seda eksekuteeritute kausta pole säilinud.Ka Saksamaalt pole leitud.Riho Västrik konstrueerib arvu

3500-4000 kasutades uurimistoimikutes leiduvaid viiteid kunagi peetud eksekuteeritute kaustale (suurim viidatud number 136 )Suur arveraamat  see siiski polnud nagu püüab väita Ervin Martinson oma töödes " 12 000 ja "Haakristi teenrid ".Ta jääb võltsinguga materjalide kogumikus "12 000 " tähelepanelikule lugejale vahele.Teksti sees on ühes kohas esitatud eksekuteeritute raamat (lk.83) ,natuke hiljem lehekülgedel (lk.153 )esitatud dokumendis on näha,et see oli siiski eksekuteeritute kaust.Samas tehti kandeid ebakorrapäraselt .Millegipärast oli vaja 

eksekuteeritute kaustas 18.augustil 1941 tagasipöörata  45.lehekülg kui juba 5.augustiks oli täidetud 127 lehekülge.Nõukogude propapaganda väide et  "sada siia või sinna " tundub osaliselt õige,Poliitiliselt karistatute  kaust  1941a.kohta (R-64.1.89 ,129 l.k. ) ei sisalda samuti kõike karistusi. Samas võis neid kaustikke olla mitu ,säilinud on  üks.Tõenäoliselt oligi  ainult üks. 719 hukatu nimed on ka nimeliselt teada. R.Västrik märgib ühes oma uurimuses ka,et Tartu koonduslaagrisse on seni kindlaks tegemata asjaoludel toodud vange ka Lätist ja tõenäoliselt  kaugemaltki.Raamatus "Estonia 1940-1945 " on  esitatud ühe tunnistaja L.Lõokese seletus ,et tankitõrjekraavi äärde toodud ühel päeval  250 lätlast  seitsme veoautoga.(lk.700 ). Vaivara laagrite süsteemi toodi 10000 juuti ,neist 500  või erinevatel andmetel 1500 Ungari juuti. (L.Barkov,lk 148 ).Samas 

uurimialuste kartoteegis (R-64.2.38 )leiduvad märked- vabastatud süütõendite puudusel tunduvad usaldusväärsetena.Seda mahukat kartoteeki pole vist keegi läbi töötanud .Seal leidub andmeid Tartu 

koonduslaagri karistuste kohta ka 1943 a. kohta.Üks isik -A.Kruus oli saanud 1943 jaanuaris  karistuse-1 kuu tingimisi aastase katseajaga.Üks isik  oli vahistatud 1941 a oktoobris kui alkohoolik ja dokumentideta isik .Talle mõisteti üks kuu koonduslaagrit ja vabanemise järel tuli ta suunata

töölerakendamiseks Tööametisse.Teistpidi konstrueerides saab peaaegu sama Tartu koonduslaagris hukatatute arvu .1941.a oktoobris ütles E.Mikson Viherluotole ,et Tartu vallutamise järel lasti maha 2600 juuti ja kommunisti.(L.Barkov.Mõrvarid ei pääse karistusest ,Tallinn,1966 ,lk. 74 )Sama arv on ka Oula Silvennoineni raamatus "Soome ja Saksa Julgeolekupolitsei koostöö 1933-1944 " Tallinn,2009,lk.255 ).USA -s Juurdlusbüroo poolt üle kuulatud isikud pakkusid välja,et Karl Linnase Tartu koonduslaagri ülemaks oleku ajal 1941.a septembrist  1942.a. maini hukati 2000 inimest ,kusagilt on lugeda olnud.VEKSA kalendris 1987 artiklis "Kohtufarss  USA-s " on märgitud ,et

"Tartu koonduslaagris hukati üle 12000 inimese,neist 2000 mahalaskmises on Linnas süüdi isiklikult "

Liites need arvud kokku saab arvu 4600,mis on ligilähedane R.Västriku pakutud arvule.Tartu

koonduslaagris Näituseväljakul ikka oli kemmerg ,fotodelt on näha.L.Barkov kirjutab,et "koonduslaagris oli vangide jaoks ainult üks käimla,kuhu neid viidi gruppide viisi ja valve all " (Mõrvarid ei pääse karistusest lk.122 ) Estonia  1940-1945 kirjutab inglise keeles ,et pärast vahialuse põgenemist paigaldati vangide barakki suur tünn.Käimlat siis vist enam ei kasutatud.(lk.690 )Lühiajaliste karistustega vangid olid  Näituseväljakul eraldi barakis ,nad said kohtuda sugulastega ja võtta vastu pakke. )Kohtuprotsessid olid natslike kurjategijate üle ka teistel tollase NSV Liidu vabariikides.Lätis ka 1971-1974.Novgorodis 1976 ja 1978.Ukrainas olid ka sellised tagaotsimised ja protsessid 1980.aastateni välja. Viimane -Harkovi saksa okupatsiooniaegne  politseinik Aleksander Posvinev hukati 1988.a.sügisel. Internetist leitud andmed. Niisiis väike ülevaade ,mida olen sellel teemal lugenud ja huvi tundnud.

Jüri

Neelatud aeg

 Tere !

Ostsin raamatu "Neelatud aeg ",mis maksab väljaspool arhiivi 38 eurot.Raamatu esitlus toimus kohvikus Lugemik.Miks selline pealkiri ? Raamatust saab Annika Tootsi artiklist ka selle teada-riigid söövad ja

neelavad aega,et arhiivide hävitamise ja mineviku tuimestamise abil minevikuvõlgadest vabaneda.Mina sellest Achille Mbembe teooriast aru ei saa - kogumikus  Arhiivid ja allumatus :visuaalkultuuri muutuvad taktikad Ida Euroopas .Tallinn 2016.Artikkel -Arhiivi võim ja selle piirangud .Seda raamatut ma vaadanud ei ole,eks jõuab."Neetud aeg" pealkiri oleks olnud naljakam.Huvitavaim on Peep Pillaku artikkel,saab ka tema kohta ühtteist teada,oli aspirantuuris .Üks tööülesanne oli  Peebul Eesti Vabariigi aegsete tegelaste isikufondide teatmiku käsikirja koostamine ,nii et ta sai kuni 26.juuni 1988 erifondis olnud fondidega tutvuda.See on jäänud tänaseni kahjuks ilmumata.Temalt ilmus juba 1985 artikkel .Arno Rafael Cederbergist Loomingus..Uurijate märkmete ülevaatamine oli ikka totter.Arhiivi

aastaaruannetes mainiti alati see ära,kas 5000 või 7000 leheküljel millegagi.Tuleb tunnistada ,et impeeriumi löpuaastatel tehti seda üksnes formaalselt.Aruanded tuli lisaks saata ka Moskvasse,kuidas muidu.1989 vist enam mitte sellisel kujul.Kogu välissuhtlus käis läbi Moskva.Kirjadele tuli vastata vene keeles,isegi siis kui avaldaja oli eestlane .Uste pitseerimine oli ka jama,tegin seda ikka veel aastal 1990

kuni lõpuks pitsati ära kaotasin,"Kaotasin ära " kurtsin osakonnajuhatajale."Nalja teed või ? Need on Julgeolekukomiees arvel "Majandusjuhataja taipas et ajad on muutumas ja uut enam ei tellinud."Mina tean ,kust neid saab " Kasutasin teist pitsatit veel mitu aastat kuni öeldi ,et pole enam vaja.Vist oodati  -omaalgatust -ei tee enam ja kõik.Raamatukogu erifondis oli tõepoolest mingi võrega eraldatud osa-erifond.Olen minagi seal käinud.Mul oli isegi koopia ühest dokumendist,kus kirjeldatakse mitu raamatut arhiivi raamatukogus üldse on ja palju sellest kuulub erifondi.Vist oli 1000,Ajalooarhiivi puhul 

5000,Linnaarhiivi puhul 120.See on kindlalt meeles Koopia on kaotsi läinud.Olen geneetiliselt

halb arhivaar ,kui korda ei pea,,kui koopiaid kile sisse ei pane.kipuvad nad kaotsi minema.Arhiivide 

Peavalitsuse fondist oli see dokument pärit.Filmifotoarhiivi erifondist ja Parteiarhiivi erifondist

midagi  ei tea.Viimases oli kord veelgi rangem-sinna uurima pääsemiseks pidi olema parteilane.Peep Pillaku artiklist selgub palju huvitavat.Kui 1987 töötas Arhiivide Peavalitsuses 24 inimest ,siis 1987.

aastaks oli järele jäänud vaid 12.Tegu ei olnud robotiseerimisega. .Muide,Londoni arhiivis pidi 

töötama robot,kes toimikuid välja võtab.1985 lahkus Arhiivide Peavalitsuse juhataja Boris Varkki pensionile koos Patricia Kennedy Smithi käsiraamatuga Eesti,Läti ,Leedu ,Valgevene arhiividest ,kaasatud olid ka pagulasrhiivid.See raamat  oli palju parem kui "Leninlik etapp "Arhiivide Peavalitsuse juhataja pääses 1988 augustis Pariisi

ICA kongrssile.Peep Pillak käis 1992 a. septembris.Montrealis ICA  kongressil.Veel saab teada et rahvuslikult meelestatud ajaloolased tavatsesid sel ajal-1988 koos käia Linnamuuseumis,et klaasi märjukese juures maailmaasju arutada.Erifondi kasutamise luba Peep Pillakul polnud ,ta sai neid toimikuid kasutada niigi.,kui tekkis kolleegide soovitusel huvi ajalooliste faktide teadasaamiseks mõnda toimikut vaadata.Kas erifondi kasutamise luba oleks võinud saada takistuseks  kui tahtsid mõnda kapitalistlikku riiki sõita ,ei tea.Küll aga võisid välismaal elavad sugulased saada takistuseks erifondi tööle pääsemisel Käisin ka 1986 .aastal millalgi Heino Valmseni juures töövõtu jutul .Tal oli pakkuda erifondi koht."Sinna on vaja Komitee luba.Kas Te selle saaksite ?"Ma  mäleta,mis ma vastasin,aga ütlesin ära ja mäletan end filmiarhiivi uksest sisse astumas.

  Raamatukogu 

töötaja Meedi Kim  palus ükskord ,et see ja see raamatu tagasi tooks ,et ütle edasi kui teda näed .Tegin 

raamatukogust ka koopiaid brosüürist "Turkstanskoje rajonnoje ohrannoje otdelenije " (Taskent  1947 ).Eksemlplar nr.55 .Tsaariaegse ohranka

materjalid olid mitmel pool NSV Liidu aladel veel 1947 erifondis.Millal nad lahti salastati?Pakun kuskil 

aastal.1956.Veel oli raamatukogus veel mingi Turkestani Leegioni ladinakirjas ajaleht.Hilisem raamatukogutöötaja Mait Talts kirjutas sellest vist Tunas ja saatis informatsiooni väljapoolegi.Ilmekas 

on raamatu "Neetud aeg " alguses avaldatu tüüpnimekiri 1939 kapitan Svetlovilt arhiivimaterjalidest 

mis tuli salajasteese fondidesse paigutada.Ka sandarmiagendid 19.saj. teisest poolest.Valgekaartlased

1918-1920,Leidsin Madara tänava kartoteegikastidest kaarte endiste sandarmite ja agentide kohta,kes olid 

1941 talvel  materjalidest kaartidele kantud:Neid materjale enam ei ole,Osa Liivimaa Kubermangu

Sandarmivalitsuse arhiivist viidi 1940 septembris Moskvasse..Priit Pirsko on sellest kirjutanud

"punases raamatus " -Ajalooarhiivi Toimetised on ju punase. kujundusega.On "mustad raamatud "

ja "punased raamatud " Teine osa sellest arhiivist hävis 1944 .a 9.märtsi tulekahjus Maneezi viiendal

korrusel."Rahvavaenlaste paljastamine arhiivimaterjalide alusel on arhivaari peamine lahinguülesanne"nii ütles vist kapitan Organov.Endised sandarmid halastamatult paljastada ja kahjutuks teha.Tegelikult

pääsesid nad 1917 kergelt,neile avaldati vaid seltskondlikku laitust.Selles mõttes on huvitav August 

Gailiti artikkel "Tallinna nuuskurid ja provokaatorid " kogumikus "Siis tuli sõda " (Tartu 2019 )"Nuuskurite nimekirjas oli mitmed mehed ,ka meie seltskonnas lugupeetud tegelastena tuntud. "Näiteks kirjamees Jaan  Vootele Mesikäpp (1880-1926) Tallinna või õigemini Eestimaa Sandarmivalitsus asus Raua tänav 12 .Mul on koopia tsaariaegsest telefoniraamatust 1912 --Zandarmskoje Gubernskoje Upravlenije,Zeleznoje ul 12.

Jüri

Ukraina ja Poola

 Tere !

Ootasime kevadet,kuid saabus karantiin.Nüüd,kaks aastat hiljem ,ootasime kevadet,kuid saabus midagi hoopis palju hullemat.Ukrainlaste vaprus avaldab muljet.Vene okupandid kohtavad Ukrainas tugevat vastupanu,mis on natuke üllatav.Arvestades kui lähedased need rahvad kultuuriliselt ja keeleliselt ikkagi on.Võibolla eksin.27 % Ukrainas elavatest ukrainlastest on üle läinud vene keelele,n.ö venestunud ukrainlased,venekeelsed ukrainlased.(Eesti Entsoklüpeedia 1998 ) Lisaks veel need ukrainlased, kes räägivad vene -ukraina segakeelt -

surzikut. ja Ukrainas elavad miljonid rahvuselt venelased.Nüüd see ukraina identiteet  neil tugevneb.Aga vene keele oskaja ukraina keelest vist naljalt aru ei saa,nii erinevad on siiski nad.Andres Adamson rääkis Vikerraadios ukrainlastest.Nad on venelastega võrreldes slaavilikumad ja tumedamad ja laiema näoga..1991 

andis Ukraina eksiilvalitsus võimu Leonid Kravtsukile üle.Kui nad olid nii lähedased ,siis seda lihtsam oli venestada."Poola siseministri tapmises süüdi Ukraina üliõpilased" teatas ajaleht "Uus Eesti " 9.oktoobril

1935."Mõrvariks osutus keegi Maciejko ,kes on pögenenud väljamaale.Peakaebealune on Stefan Banders 

kes töötas välja atentaadi kava Mõrva ettevalmistamise ja kaasaaitamise eest on vahistatud 12 inimest ,nende seas 2 naist.Kateryna Zarytska vabanes vangist 1972 ,suri 1986 Lvovis.Väljamaale põgenenud Hryhorij Maciejko suri Argentiinas  1966.Kiievis nimetati Moskva tänav 2019 ümber Stepan Bandera tänavaks.,Ukraina Rahvavabariigi sõjaline juht Yevhen Konovalets

tapeti Hollandis 23.mail 1938 NKVD  poolt sokolaadikarpi peidetud pommiga.

Mul on kodus ka kenake hulk nõukogudeaegset kirjandust ,mis praegu muide sisustuselemendina paljude

kohvikute seinu täidavad.Kirjanduse Jaosmaas 1986 (Taliin,1988 )Lehte Hainsalu artikkel "Aeg kõneleda aeg kirjutada "NSVL Kirjanike Liidu kongressist 1986 Moskvas räägib ka ukrainlaste 

probleemidest.Pavlo Zagrebelnõi :"Kui mitu ukraina kooli on vabariigi miljonilinnades,

kui mitu teatrit on juba  kakskeelsed?Suurel kongressil jätkasid ukrainlased oma valuteemat.Boriss Oleinik  kritiseeris Ukraina raadiot ja televisiooni.,kes sageli räägivad rohkem Moskva nimedest

kui omadest ,lakeilikku suhtumist Moskvasse nagu ta väljendus,esineb mujalgi.Ei tohi öelda

kaitstes partei huve  kaitseme vene rahva huve" ütles Oleinik ,kui peatus isehakanud "vene rahva huvide kaitsjail "liiduvabariikides Sovinistiks on ikka omaenda rahvusest suurvenestunud isik "märkis ta.Ukrainlane Pavlo Pavlõtsko :"Emakeel ei saa olla teisel kohal koolis,kohtus,kaupluses ""Kui partei

appi ei tule,sureb ukraina keel."Brosüüris "Tunnetada lähedust "(Talinn 1987)kirjutatakse ,et ukrainlastest noored häbenevad rääkida emakeeles ,sest kardavad näida matsidena.Linnades kipub elu rohkem vene keele peale üle minema ,sest nii on lihtsam ja käepärasem.Nii kaob aga side maa minevikuga.Maapiirkondades räägitavat vene keelt aga üsna kehvasti.Vene keelele läks üle ka osa Ukraina intelligentsist.Ukraina kultuuritegelased kurtsid ,et nende keelt peetakse mingiks matsikeeleks.Kõrgharidus oli nõukaajal Ukrainas vist peaaegu täielikult venekeelne ,ainult 7 %

oli vast ukraina keeles.

Ukraina dissident Oless Berdnik ,kes oli ka Ukraina Helsnki 86 grupi asutajaliige arreteeriti 1979

nõukogudevastase agitatsiooni ja propapaganda eest  ja mõisteti 6 aastaks vangi Arreteerimisel võtsid KGB ohvitserid talt ära Iva Dziuba raamatu "Internatsionalism või venestamine ?"Ivan Dziuba oli ka dissident.suri

2022.kaks päeva enne .sõja algust O.Berdnik suri 2003.Ukraina kirjandust on ilmunud meil suhteliselt vähe sellepärast,et polnud erilist  nõudlust ,omal ajal ilmus seda nn.vennasrahvaste kirjandust piisavalt,

suurtes tiraazides.Mis ei tähenda,et seal ei võiks midagi huvitavat olla.  Läänele oleks majanduslikult olnud küllap kasulikum ,kui Ukraina oleks alistunud

esimestel päevadel ja jäänud Venemaa mõjusfääri.Kuid ukrainlased näitasid ,et nad tahavad olla 

eelkõige vabad ja tähtis on territoriaalne terviklikkus .Ukraina probleemide lahendamine ei ole lihtne

Suur maa.Eri piirkonnad, nii eripalgelised.Eriti Ida-Ukrainas ,mis on valdavalt venekeelne ja venemeelne.Lääne abiga loodetakse probleemid lahendada.Eesti Entsoklüpeedia kirjutab,et ukraina keel on sõnavaralt võrdlemisi lähedane lääneslaavi

keeltele ,ka on ukraina ja poola keelepiir nõrgem kui ukraina ja vene keelepiir.Lause "mobilisatsioon 

ei puuduta "on vene ,ukraina ja valgevene keeles täiesti erinev,kui vaadata google translatet.Lause 

"ma suudlen sind " erineb ukraina ja vene keeles vaid ühe tähe võrra.

Praeguseks on ukraina keele positsioonid Ukrainas küllap tuntavalt paranenud.Ukraina keel on Ukrainas ainus riigikeel."Eestist sai Poola töötutele paradiis ""Pealinn 14 september 2015. Ivo Karlep Oliver Õunmaa.Eestisse saabus 10455 töölist Poola põllutööliste registreerimise kartoteegis 8201 nime.(ERA.1.1.8497).1972.aastal käis Eesti Ajalooarhiiv ekskursioonil  Lvovis.Fotises on pildid.Sealkandis  muud ei räägitagi kui ukraina keelt.Kui ma eksi ,siis 1991 korraldasid ka ukrainlased inimketi sarnase asja Kiievist Lvovi.Muide on ilmunud Eesti Mälu Instituudi väljaanne NSV Liidu riikliku terrori

soomeugri ohvrinimekiri (Tallinn 2021 ).

Jüri

Eduard Riisna(Riisman)"Dollarite jahil " (1930 )

 Tere !

Lugesin Eduard Riisna (Riismani)(1898 Eesti -1990 Toronto )jutustust-reisikirja "Dollarite jahil (1930).Eduard Riisna oli osa võtnud Eesti Vabadussõjast Tallinna kooliõpilaste pataljonis.Viibinud 

enesetäiendamise eesmärgiga NewYorgis ja Chicagos ,olnud ka mujal maailmareisul -Austraalias,

Uuis-Meremaal, Jaava saarel ,Malais,Jndias.Avaldanud palju reisikirjutisi . Võtnud osa kõikidest Välis _Eesti kongressidest referendina ja juhtiva tegelasena . Välis Eesti Almanaki väljaandmise mõtte algataja.kirjutab teatmik  Välis Eesti tegelased  (Tallinn 1939 ).Riigikoguvolikogu liige 1938.1944 põgenes Rootsi ja sealt asus hiljem elama Kanadasse.

"Dollarite jahil "jutustab töötu seiklustest keeluseaduseaegses Chicagos.Algul saab ta töö kompvekivabrikus aga jääb seal õnnetuseks ilma paarist nä

pust. Satub ühes restoranis seiklusesse ,selgub et tal pole raha kanaprae ja maasikapiruka eest tasumiseks,pokri teda ei panda,vaid peab köögis arve tasa teenima .Jõulu ajal saab jälle 

hundipassi ja peab jälle hulkuma Chicago tänavail.Peremehel pole raha isegi haiguse aja eest tasumiseks.Siis saab ta joonestaja koha kirjutusmasinate vabrikus.Kompvekikeetjast joonestajaks,

hõiskab ta.Uues kohas öeldakse talle ühel päeval jälle,et uuel nädalal pole vaja tulla.Siis saab ta köögipoisi

koha õnnega pooleks ,seega mitte esimesel katsel.Jut

 statakse,et "Cafeteria on huvitav Ameerika söögimaja tüüp.Pöhimõte  siin see,et igaüks peab olema ise

oma teenija.Astud hiigla pika leti äärde ,mis on loogana ümber saali ,võtad  kandiku noa,kahvli,lusika  ja hakkad kandikule laduma taldrikule valmispandud toite.Valid,mis meeldib,

mis äratab isu , mis taskuga kooskõlas -toiduainete juure on valmis pandud nende hinnad." (lk.98).

"Juba tundsin tüdimust Ameerikast Olin arenenud sootuks teises sihis kui need inimesed siin.Nende

ülim püüd ,eesmärk oli vaid raha.See oli surmanud neis igasugused muud kõrgemad vaimlise,hingelise

arenemise eod.Taevas küll  !Võiks väita isegi ,et neil inimestel oli dollar kehas.(lk.93)."Kuid Chicago oli rikas jazzbandidest ,tantsusaalidest ,mis töötasid rahva "omapärase arendamise " sihis hiilgavalt.(lk.93 )Teatri külastamise asemel satub kinno ,sest mõlemad kannavad sama nimetust teater.Aknapesemise tööst tüdinud ,jätab ta hüvasti Ameerikaga.Keeluseaduseaegses kõrtsis keelule vaatamata :"Pikk lett,

mille ääres mehed reas  ,toetades jalaga alumisele letile kinnitatud vasktorule ja küünarnukiga letile.

Igal ees õllekann .Leti taga asuvad teenijad olid kibedasti ametis kannude täitmise ja väljaandmisega."

(lk.153 ).Kuus aastat hiljem külastab peategelane uuesti Chicagot ja vaatab kuidas linn on muutunud.Ei ole enam seda "Winter Gardenit",kus ta töötas,selle asemel on pilvelõhkuja.

Jüri

"Reet Tammiku " (1939 )

 Tere !

Sel aastal juba ühe romaani läbi lugenud.Tegemist on Salme Kõivu (1909-2007 )suhte-. ja psühholoogilise romaaniga "Reet Tammiku " (1939),mis sai 1939.a.. "Looduse "romaanivõistlusel III koha.Teine trükk 2011 kirjastuselt "Eesti Raamat "Romaani kirjutamise ajal 1935-1940 töötas autor Majandusministeeriumis masinakirjutajana.See on tema ainuke romaan.Salme Kabur (Kõiv)evakueerus 1941  ajalehe "Kommunist "toimetusega nõukogude tagalasse.1946-1990 oli Salme Kõiv NLKP liige."Reet Tammiku" on ladus ,nauditav psühholoogiline romaan.Huvitav on jälgida millega üliõpilase Reet Tammiku ja mordva noormehe ,ka üliõpilase Kaj Vezereki (eestistas )Võserikuks )suhe lõpeb.Erialadeks vastavalt eesti keel ja kirjandus ja matemaatika.Reet töötanud ka raamatukogus ja vabrikus .Vahel oli tööotsa ka Kajl.Kaj rippus kogu hingega Reeda küljes ega suudagi mõeldagi et Reet ta maha jätaks.Valetab ennast mitu aastat nooremaks , on ainult 18 aastane,Reet 26 aastane.Lisaks on valetanud ka seda,et on sündinud Venemaal Mordva külas ,vaid tegelikult Tallinnas.Vaikselt tüdib suhtest hoopis Kaj ise ja annavad lahutuse ühisel 

nõul sisse.Raha ,mis Reet talle Tartusse on saatnud,saadab tagasi.Alimente Reet mehelt ei nõua.Lapsed mordva noormeest ei huvita."Haritud inimesel on ometi

 midagi tähtsamat teha kui lapsi kasvatada.Olen kavatsenud jäädagi ülikooli juurde,teha vaikselt oma 

teaduslikku tööd ja elada oma elu "" (lk.194 ).Romaanis on Tallinna ja Tartu ja Võru kirjeldusi.Eriti

viimane hakkab Reedale meeldima,kuhu ta siirdub õpetaja kohale."Reet Tammikule meeldis Võru linn oma nöörsirgete ristamisi jooksvate tänavatega ja pargiga ,mis nii meeldivalt palistas kõrget järvekallast." (lk.118 ).Võrus üürib Reet korteri..Meeldejäävaid kõrvaltegelasi nagu looduslooõpetaja Enn Raesaar .oma hoolitsevusega.)."Taevas hoidku! .Te olete peaaegu surnuks külmunud ", märkas seda Enn Raesaar 

"Lähme siia pargikohvikusse ja katsume saada kuuma kohvi ".(lk.120).Peab veel mõne huvitava 

suhteromaani läbi lugema.

Jüri

Aasta 2022

 Tere !

Vanaaastaõhtul 2021 tegin erandi ,vaatasin ETV-st vanaastataõhtuprogrammi arvutist,muidu ainult vaatan vahel "Õnne 13 ".Siiski  ükskord vaatasin huvi pärast  ka seriaali "Kümnest kümme " üht osa . Kuulan Vikerraadiot ja Raadio Tallinna,nende muusikavalik on huvitav ja hea.Eriti 

Vikerraadio .Loodame,et 2022 tuleb röömsam ja piirangud maha võetakse ja saab vabalt reisida nagu ennegi Lätti.Ja ootame kevadet ,et jälle

 Eesti piires reisima minna.Kui piirangud maha võetakse,siis läheb ka vabakutseliste ja teiste elu paremaks,kellel seni raske on olnud .Usalda oma sisetunnet,see on mõistusega seotud..Usalda oma tähelepanekuid ,siis on eksimiseks vähem võimalusi ,kirjutab Noorte Kalender 1994.Elus on nii,et märgid tihipeale näitavad,mida sa pead tegema. ,tuleb osata neid märke tähele panna.Või siis on need märgid selleks,et sa hakkaksid millegi üle mõtlema..Aasta selles mõttes röömsalt algaski,et oli jälle palgatõus.Coop

pidi olema erasektoris ihaldatavate tööandjate edetabelis  teine .Esimene on SEB Pank.Kolmas Swedbank.

Röömsat aasta jätku.

Jüri